Liiklussüüteod

1-17-6971 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Lk 2 / 3

1-17-6971

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Are Runinit süüdistatakse selles, et tema 12.07.2017 kella 17 ajal juhtis xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxx mootorsõidukit xxx X5 reg nr xxx xxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,39 mg/l +/- 0,12 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,27 mg/l. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Are Runin toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: KarS § 424 järgi karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kahtlustatavana kinni peetud aeg 12.07.-13.07.2017, so 2 päeva. Kanda jääb 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdimõistetu katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui Are Runin ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav istungil kinnitas, et tal ei ole alkoholisõltuvuse probleeme, samas on teadlik, et nende korral tuleb tal endal ise arsti juurde pöörduda ning kinnitas, et alkoholi tarvitamine kindlasti ei hakka segama katseaja tingimuste täitmist. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 705 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 96,96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Asitõendeid ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.