1-16-6594/50 - Avaliku rahu vastased süüteod - Avaliku korra vastased süüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 26.07.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Agnes Alduri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 11.11.2016.a kohtuotsusega tunnistati Agnes Aldur süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel, moodustades liitkaristuse eelmise s.o. Harju Maakohtu 02.09.2016.a. otsusega mõistetud karistusega (1 aasta vangistust), suurendati üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 järgi arvati liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, s.o 3 päeva vangistust ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Agnes Aldur KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistati teda vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (3 kuud vangistust) enne 02.09.2016.a. Harju Maakohtu otsust toime pandud süütegude eest mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 12.09.2016.a ja lõpp on 08.06.2018.a. Agnes Alduri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on teist korda kriminaalkorras karistatud, kannab esimest vangistust. Vangistuse ajal on töötanud, osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Agnes Alduri kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et elukoha saamiseks peale Xxxxviibimist, on võimalik pöörduda kohaliku Xxxx linnaosa omavalitsuse poole

elamispinna taotlemiseks. Võimaliku ennetähtaegse vabanemis korral on Agnes Alduril võimalus asuda elama Xxxx. Elamistingimused Xxxx on väga head. Elanikud on kindlustatud kõige eluks vajalikuga. Isikud, kes on töövõimelised, kindlustatakse tööga. Aidatakse dokumentide ja sotsiaalsfääris teenuste korraldamisega ning võlanõustamisega, samuti hilisema töö- ja elukoha leidmisega. Kogu Xxxx personalil on pikaajalised kogemused töös vanglast vabanenutega s.h. ennetähtaegselt vabanenutega. Xxxx olevas naistele mõeldud elamusse on võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve aparaat, kuid esineb probleeme maja siseselt GSM leviga teatud kohtades, kus kohati puudub levi ja aparaat registreerib häireid. Majast väljas on levi hea. Xxxx haldusjuht andis ka kirjaliku nõusoleku ja varasemalt on olemas Agnes Alduri ja Xxxx juhtkonna omavaheline leping majutuse saamiseks. Agnes Aldur taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Agnes Alduri tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Agnes Aldurile katseaja määramist kuni 08.06.2018 ja isiku allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Riiklikku süüdistust esindanud prokurör on nõus Agnes Alduri tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Prokuratuur ei soovi Agnes Alduri tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Agnes Alduri võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Agnes Alduri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuse puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada ning püüdleb õiguskuuleka elu poole. Seda, et kinnipeetav soovib edaspidi elada õiguskuulekalt, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Agnes Alduri tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Agnes Aldurile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduda sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.