Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 11.07.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava N.A kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.03.2014.a otsusega KarS § 121 järgi ja karistati KarS § 74 alusel 10-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Harju Maakohtu 21.02.2017.a kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele N.A-le Harju Maakohtu 25.03.2014. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 9 (üheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 18.02.2017.a ja lõpp on 12.12.2017.a. N.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vangistuse ajal osaleb riigikeele õppes,

distsiplinaarkaristused vabastamist.

puuduvad.

Vangla

toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset

N.A kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustik on seaduskuulekas. N.A soovib vabanemisjärgselt elama asuda aadressile Tallinn, Xxxx. Nimetatud aadressil asub tema vennale kuuluv korter, kus N.A ka enne vangistust elas. Kinnipeetaval on kindel elukoht. Lähedased on arvamusel, et N.A leiab peale vabanemist tööd ehitusel, seni on nad valmis teda majanduslikult toetama. Juhul kui isik ei leia jõukohast tööd, jääks legaalseks sissetulekuks töövõimetoetus. N.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab N.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab N.A katseaja määramist ja käitumiskontrolli 6 kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi N.A tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik tunnistab, et tal olid probleemid alkoholiga, on nõus pöörduma psühhiaatri poole esimesel võimalusel. Isikul on töövõimetus. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Isik on teinud enda jaoks järeldusi, soovib osaleda oma lapse elus. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N.A ja kaitsja arvamused, leiab, et N.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline alluma kehtivatele reeglitele ka vabaduses. Kohus usub, et vangistuses viibimine on pannud N.A mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab N.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas N.A-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt isik ei ole vaenulik õigussüsteemi, võimu ja seaduste vastu, isiku sõnul on tal motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest olemas, kahetseb oma tegu ning saab aru oma teo tagajärgedest. Pärast vabanemist on N.A olemas ka kindel elukoht ning toetav sotsiaalvõrgustik ning N.A on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. KrMS § 180 alusel tuleb N.A hüvitada ka kaitsjatasu. N.A kaitsja määratud korras vandeadvokaadi vanemabi esitas kohtule taotluse hüvitada talle 48 eurot riigi õigusabi osutamise eest. Arvestades N.A varalist seisundit (töövõimetust) ning tema resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus osa kaitsjatasust riigi kanda ning peab põhjendatuks N.A-lt välja mõista 24 eurot.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.