Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-5782
Tsiviilasi
Tatyana Karpushova ümberkujundamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. detsembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tatyana Karpushova määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tatyana Karpushova (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev
avaldus
võlgade
Jätta Viru Maakohtu 3. detsembri 2024 määrus muutmata ja Tatyana Karpushova määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
võlgnik taotleb kõrvalnõuete vähendamist nullini, siis ei ole ka selge, kas algne kava vastab võlgniku soovile, kuivõrd sellest ei nähtu, milliseid nõudeid on vähendatud. Ümberkujundamiskava puudumise tõttu ei ole kava kinnitamine tõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1). Kuivõrd võlgnikul ei olnud nõustajat ning tal ei olnud raha nõustaja kulude deposiiti tasumiseks (VÕVS § 18 lg 5), määras kohus, et nõustaja ülesandeid tuleb täita võlgnikule riigi õigusabi korras määratud lepingulisel esindajal. Esindaja nõustus seda tegema. Kohus selgitas korduvalt võlgnikule ja tema esindajale nõustaja ülesandeid, mh et võlgnikku tuleb abistada võlgade ümberkujundamiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldajatega (VÕVS § 19 lg 1). Võlgnik ega tema esindaja ei täitnud kohtu juhised ega seaduses sätestatud ülesandeid. Kohus ei nõustunud võlgniku seisukohaga, et võlgniku nõuded tuleb välja selgitada kohtul. Võlgade ümberkujundamise menetluses peab võlgnik ise suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohtud hindavad ning võimalusel kinnitavad selle (TlnRgKm 04.11.2020, 2-20-8909, p 16). Kohus selgitas, et võlgniku esitatud andmete ja seisukohtade alusel ei ole võimalik kontrollida võlgniku väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta või krediidi kulukuse määra kooskõla seadusega (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2 21 13098/50, p 13 jj). Võlgnik märkis, et võlad tekkisid seoses pettuse ohvriks langemisega, kuid ei selgitanud, millal laenulepingud sõlmiti ning mis viisil toimus tehingute sõlmimine. Kohus leidis, et kohustused, mille ümberkujundamist võlgnik taotleb, on ebaselged, mistõttu oleks ümberkujundamiskava kinnitamine ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1). Kohus leidis, et kuigi võlgniku sissetulekud eelduslikult suurenevad seoses lapse sünniga määratava vanemahüvitisega, siis makstakse seda ajutiselt. Arvestades, et võlgnik on menetluse ajal valdavalt töötu olnud, ei oleks võlgniku suhtes kava kinnitamine tema varalist seisu arvestades täidetav isegi, kui ümberkujundatavad kohustused ja kava oleksid selged. Võlgnikul on hetkel kolm ülalpeetavat alaealist last ning uuel aastal lisandub neljas ülalpeetav. Võlgnik ei ole avaldanud soovi/nõustumust realiseerida võlgade katteks oma kinnisasja (nn suvila), sest on istungil avaldatu kohaselt remontinud kinnisasja Kredexi lasterikaste pere toetusrahadega. Kohus leidis, et võlgnik ei ole suutnud viimase kolme aasta jooksul enda majanduslikku olukorda parandada määral, et võimaliku kava täitmist saaks pidada tõenäoliseks. Kohtu hinnangul võib võlgnik olla praeguseks ajaks püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata ilmselt tema avalduses märgitud (kuid ebaselgeid) kohustusi ja see on olnud nii pikemat aega. Võlgnik ei ole suutnud kohut veenda oma võimekuses tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega kogu võlgade ümberkujundamise kava ajal (st olemasolevate andmete põhjal arvutatuna ca 7 või 10 aastat). Seda näitab võlgniku menetluse aegne käitumine sissetulekute teenimisel. Võlgnik kinnitas 18. oktoobri 2024 kohtuistungil, et tal ei jää sissetulekutest raha üle ning ta ei ole menetluse ajal võlausaldajatele makseid teinud. Kokkuvõttes leidis kohus, et võlgade ümberkujundamiskava (selle olemasolul) täitmine oleks ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1). Kohus märkis ka, et ümberkujundamiskava tähtajaga 7 või 10 aastat oleks ka ebamõistlikult pikk nii võlgniku kui ka võlausaldajate suhtes, arvestades, et võlgnik ei tööta, ei ole omanud stabiilset töösuhet, võlgniku sissetulekute suurust, pangalaenu tasumist ning ülalpeetavate arvu.
Kohus jättis võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlusega seotud kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud võlausaldajate endi kanda
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.