1-16-9487/34 - Isikuvastased süüteod - Eluvastased süüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

vasakul pool külgpinnal (kokku 4 haava) ning vasakul õla- ja küünarvarrel (kokku 3 haava), mis ei olnud eluohtlikud tervisekahjustused. Xxxx surnukehal esinevad vigastused on saadud löökidest teravaservalise torke lõikevahendiga, mida tõenäoliselt tekitati noaga pakendis nr 41 (II kd tl 8-21). Seega on aset leidnud teise isiku tapmine. 2.2 Xxxx tappis Mihhail Šapovalov. Kannatanu ema sõnul oli Xxxx asotsiaale eluviisiga. Ta ei olnud agressiivne ning ema teada ei ole ta ka kaklustesse sattunud. Torupilli otsa juures magas kannatanu siis, kui oli purjus ja öömajja ei lastud (I kd tl 39). Seda, et Xxxx ei väljendanud agressiivsust ka ründe ajal kinnitab kaudselt surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt, mille kohaselt võis torke-lõikehaav olla kannatanu vasaku küünarvarre sirutuspinnal tekitatud enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel. Samuti kinnitab agressiooni puudumist kahtlustatava läbivaatuse protokoll, millest ei nähtu ründejälgi (II kd tl 83-89). Tunnistaja Xxxx on süüdistatava vend. Nad elavad koos tööandja üüritud korteris aadressil xxxx. Tunnistaja sõnul hakkab süüdistatav alkoholi tarvitades märatsema ning tunnistaja on pidanud varasemalt u 4-5 korral kutsuma politsei, et need venna kainestusmajja ära viiksid. Seega on süüdistatav alkoholi tarvitanuna sedavõrd agressiivne, et isegi oma vend ei suuda teda korrale kutsuda ja vajas korduvalt abi politseilt nagu vajas ta seda ka kuriteosündmusele eelnevalt. Xxxxtapmisele eelnenud õhtul arenesid sündmused järgnevalt. Tunnistaja Xxxxsõnul 25.06.2016 päeval nad veetsid koos Mihhail Šapovaloviga väljas aega jalutasid ja puhkasid, tarbisid alkoholi – õlut ja veini. Koju jõudsid kella 8-9 ajal õhtul. Kodus jõid nad õlut ja natuke kanget alkoholi. Mihhail Šapovalov võttis sisse psühhiaatri poolt välja kirjutatud tabletid. Tunnistaja sõnul võttis ta neid 7 tükki korraga. Edasi kirjeldab tunnistaja, et Mihhail Šapovalov muutus agressiivseks, võttis köögi sahtlist kaks kööginuga ning läks välja, et rahuneda. Tunnistaja nägi aknast, et Mihhail Šapovalov liigub Kreutzwaldi tänava suunas. Xxxx sõnul helistas ta politseisse pärast seda, kui Mihhail Šapovalov oli välja jalutama läinud. Kellajana nimetab ta 23.55 (I kd tl 41-46). Kohtul ei ole mingit alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajale on kohtuistungil selgitatud, et oma venna vastu ta ütlusi andma ei pea. Tunnistaja kirjeldab nugade kaasavõtmist, venna liikumist ja seisundit enne kodust lahkumist, tema ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega (asitõendi vaatlusprotokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 25.06.2016 tehakse häirekeskuse hädaabinumbrile 112 kõne kell 23.51, milles Xxxxteeb väljakutse aadressile Xxxx. Xxxx teatab, et tema vennal Mihhail Šapovalovil on deliirium, ta võttis kaks suurt nuga ja läks välja Grossi, Keskturu juurde kus on kodutud. Helistaja oli mures, et Mihhail Šapovalov võib kedagi pussitada (II kd tl 9596). Kuivõrd sündmusest on möödunud üle aasta ei pruugi tunnistaja mäletada täpset kellaaega, millal süüdistatav välja läks. Usaldusväärseks loeb kohus vaatlusprotokollis märgitud kellaja

mure, et tema vend võib toime panna raske kuriteo ja seda ta sisuliselt ka oma kõnes väljendas. Ilmselt oli tema kõne ajendatud soovist rasket kuritegu ära hoida ja ühtlasi oma venda säästa. Tunnistaja Xxxxsõnul 25.06.2016 õhtul tarvitas ta koos Xxxxja kannatanuga Tartu mnt peatuses odekolonni (I kd tl 51p). Xxxxsellist sündmust ei mäleta (I kd tl 61-61p). Seda, et 25.06.2016 õhtul oli kannatanu koos Xxxxja Xxxxkinnitab samal ajal neist üle tee diagonaalis trammipeatuses istunud tunnistaja Xxxx(I kd tl 60). Tunnistaja Xxxxsõnul lahkusid nad koos Xxxxkannatanu juurest kella 00.00 ajal, et minna eelviimasele trammile (I kd tl 52). Tunnistaja Xxxxsõnul ootasid xxx ja xxxx u 10 minutit trammi. Xxxxjäi üksi pingile magama. xxxxvaatas uuesti teisele poole teed siis, kui tuli politsei ja kiirabi (I kd tl 60p-61), s.o 26.06.2016 kell 00.27 (Kiirabi- ja elustamiskaart, II kd tl 2-4). Nende tunnistajate ütlustest võib teha vaid ühe järelduse – xxxx nad enne kuriteo toimepanemist tema suhtes kohtasid, tarvitasid kõik alkoholi. Mitte keegi tunnistajatest ei viidanud sellele, et Xxxx oleks sel õhtul olnud agressiivne või tülinorija, mingit konflikti ei olnud. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 26.06.2016 kell 00.09 helistatakse politseist xxxx. Politsei palub xxxx välja tulla Lastekodu 10 maja juurde (II kd tl 97). Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tuleb kõne Xxxx pussitamise kohta 26.06.2016 kell 00.14 (Asitõendi vaatlusprotokoll, II kd tl 98-99). Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt Xxxx surm võis saabuda mitte rohkem kui 3 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal 26.06.2017 kell 02.05 (II kd tl 14 eksperdi arvamuse p 2). Seega Xxxx tapeti ajavahemikus 25.06.2016 kell 23.512 – 26.06.2016 kell 00.143. Edasi analüüsib kohus Mihhail Šapovalovi ütlusi. 17.05.2017 toimunud kohtuistungil ei soovinud süüdistatav ütlusi anda ning prokurör taotles kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Kaitsja ei vaielnud vastu (I kd tl 62). Kohus avaldas Mihhail Šapovalovi ütlused KrMS § 294 p 1 alusel. Need ütlused on kohus tõendina vastu võtnud seaduslikul alusel ja neid on kohtul võimalik arvestada samaväärsetena nagu asjas kogutud teisi tõendeid. Mingit alust ei ole neid kõrvale jätta vaid seetõttu, et keset kohtulikku uurimist otsustasid süüdistatav ja kaitsja oma kaitsetaktikat muuta ja siiski ütlusi anda (see leidis aset juba pärast M.Sapovalovi kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist). Seega - 05.06.2017 soovis süüdistatav siiski anda kohtus ütlusi.

mäletab ta, et seisis trepikoja ees ning viimane mäluhetk oli, et seisis trepikoja ees haljasalal, saabus politsei ja pidas ta kinni (I kd tl 91p). Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-100-15 p 17 sedastanud: Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. Riigikohus on samuti otsuses nr 3-1-1-41-13 p 10 sedastanud: Isiku varasemate ütluste avaldamisel, toimugu see siis KrMS § 291 või § 294 alusel, otsustatakse tõendi lubatavuse küsimus. Mõlemal juhul tuleb kohtutel aga nende ütluste hindamisel lähtuda KrMS § 15 lg-s 3 sätestatust. Kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 mõttes tõendile „valdavas ulatuses“, kui on tegemist sellise tõendiga, mis on määrava või otsustava tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb (EIK 20.01.2009 Al-Khawaja and Tahery vs Ühendkuningriik, p 131). Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (RKKKo 3-1-1-89-12, p 20). Konkreetses kriminaalasjas võib muude tõendite kaal sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab. Mihhail Šapovalovi ütlusi, mis on antud 05.06.2017 toimunud istungil, ei saa pidada usaldusväärseks osas, kus ta ei mäleta kahe kööginoa kaasavõtmist (I kd tl 91p). Samuti ei saa usaldusväärseks lugeda Mihhail Šapovalovi ütlusi osas, kus ta ei mäleta mis toimus ajavahemikus kui ta kodu välisuksest välja tuli kuni politsei poolt kinnipidamiseni. Esmakordselt kuulati Mihhail Šapovalov üle 26.06.2016 päeval. Ta oskas ülekuulamisel kirjeldada, et väljus trepikojast ja liikus Keskturu sissepääsu juures asuva Grossi kaupluse poole Lastekodu tänava poolt. Ta läks mööda lastekodu tänavat pangaautomaadini. Enne pangaautomaadini jõudmist, turu kõrval oleval avatud platsi juures, Mihhail Šapovalov avastas, et rahakott jäi koju. Kodu juurde jõudes pidas politsei ta kinni (I kd tl 70-71). Järgmised ütlused annab Mihhail Šapovalov järgmisel päeval, s.o 27.06.2016. Siin annab Šapovalov juba täpsemaid ütlusi. Mihhail Šapovalovi sõnul kui ta väljus trepikojast, siis märkas oma vasakus käes nuga. Peidetud varrukasse. Nuga hoidis käepidemest ja tera oli suunatud küünarnuki poole. Ta ei ole päris kindel, kas nuga oli vasakus või paremas käes. Tegemist oli kööginoaga, mis oli musta käepidemega ning tera pikkus 15-20 cm ja üldpikkus 25-30 cm. Mihhail Šapovalov kordab oma 26.06.2016 ütlusi selle kohta, et liikus mööda Lastekodu tänavat Grossi kaupluse poole, sealt keeras vasakule, tänavale, mis viib Tartu maanteele. Edasi Mihhail Šapovalov mäletab, et seisis Tartu mnt ristmikul valgusfoori juures. Eemal nägi tumedas mantlis või hallis jopes inimese siluetti. Ta ligines inimesele tagant ning nägi kuidas tema käsi, tõenäoliselt vasak käsi, lõi sellele inimesele 1-2 hoopi. Mihhail Šapovalovi sõnul ta ei märganud, kas tema käes oli mingisugune ese või mitte. Pärast seda keeras ta ennast ringi ja läks tuldud teed tagasi. Kui ta oli osa teest ära kõndinud, viskas oma käest minema tõenäoliselt noa, sest mingeid muid esemeid tal ei olnud. Seejärel pidasid politseinikud ta kinni. Väljas oli ta enda sõnul kella 24.00 paiku (I kd tl 79-80). 27.06.2016 joonistab Mihhail Šapovalov kaardile teekonna kus ta liikus, koha kus oli siluett ja kus ta lõi hoobid (I kd tl 78). Kaardilt nähtub, et

Mihhail Šapovalov liikus Lastekodu 8 maja juurest kuni Torupilli ots tänavani ja sealt kõndis mööda Torupilli ots tänavat Tartu mnt poole. Silueti asukoha märkis Torupilli ots 2 maja juures. Järgmised ütlused annab Mihhail Šapovalov 22.08.2016. Seekord on ütlused veelgi detailsemad. Ta tunnistab oma süüd selles, et lõi 26.06.2016 öösel meesterahvast noaga 3-4 korda. Mihhail Šapovalov tunnistab, et enne kodunt väljumist võttis ta köögi laua sahtlist kaks sarnast kööginuga. Mõlemad noad olid musta käepidemega, käepideme otsas oli ümmargune helkiv neet. Noad pistis ta jaki varrukasse, lõiketerade tipud küünarnukkide poole. Edasine liikumissuund ja meesterahva asukoht riimub 26.06. ja 27.06.2016 antud ütlustega. Mihhail Šapovalovi sõnul meesterahvas istus või seisis pinkide kõrval. Esmakordselt ütleb Mihhail Šapovalov, et rääkis meesterahvaga kõrgendatud toonil. Karjumine kestis 1-2 minutit. Seejärel Mihhail Šapovalov enda sõnul lõi tahtmatult vasakus käes oleva noaga meesterahvast 3-4 korda kehasse. Pärast seda pööras ringi ja läks tuldud teed tagasi. Vasakus käes oleva noa viskas sõidutee suunas endast vasakule. Paremas käes olnud nuga oli kogu aeg varrukas. Selle pani ta kodu lähedal lillepeenrasse. Kuriteopaiga ümbruskonna kontrollimisel leiti Lastekodu 5 maja ees oleval haljasalal muru seest nuga (pakend nr 4). Noa üldpikkus on 32 cm, tera pikkus 20 cm ja laius 25 mm, käepideme pikkus 12 cm. Noa käepide on mustast plastmassist ja käepidemel asuvad sümmeetriliselt kolm hõbedast metallist neeti (II kd tl 100-142). Täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti Lastekodu 9 maja juures olevast lillepotist käepidemeni mulla sisse torgatud nuga. Noa tera pikkus on 210 mm, käepideme pikkus 135 mm, noa tera laius kõige laiemast kohast on 40 mm. Käepide on kaetud musta värvi plastikuga, mis on osaliselt käepideme küljest lahti. Käepideme plastikkatte ümber on läbipaistev kleeplint. Noa pakendi nr 1/10 (II kd tl 143-151). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi Xxxxkorteris olevat nugade komplekti. Vaadeldud noad sarnanevad (kuuluvad ühte komplekti) nendega, mis leiti sündmuskoha lähedusest – nugade pidemed on musta värvi plastmassist ning pidemetel on kolm hõbedasest metallist neeti (II kd tl 64-73). Kahe kööginoa kaasavõtmine ja nende välimuse kirjeldus riimub tunnistaja Xxxxütlustega ja asitõendi vaatlusprotokollidega, kus vaadeldi sündmuskoha lähedalt leitud nuga, lillepotist leitud nuga ja süüdistatava elukoha köögi lauasahtlis olevaid sama komplekti nuge. DNA ekspertiisi kohaselt Lastekodu 5 maja juures olevalt haljasalat leitud noa teralt ja käepidemelt võetud proovidest saadud tulemuste alusel ei saa välistada Mihhail Šapovalovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Kohtus uuritud teiste tõenditega leiab kinnitust, et Mihhail Šapovalov võttis selle noa kodunt kaasa ja ründas sellega kannatanut. Tunnistaja Xxxxsõnul läks ta sel õhtul välja spordijope/tuulejope (I kd tl 43). Mihhail Šapovalovi kinnipidamisel seljas olnud jope parempoolsel varruka voodril õmbluse kõrval on pikisuunaline siledate servadega 4 cm pikkune vigastus (isiku läbivaatuse protokoll II kd tl 84, asitõendi vaatlusprotokoll II kd tl 60-63). Mihhail Šapovalovi ütluste kohasel hoidis ta paremas käes olevat nuga kogu aeg varrukas kuni koju tagasi minnes selle lillepotti pistis. Seega on üsna tõenäoline, et jope vigastus tekkis noast ning see oli tal kodunt kaasa võetud. Mihhail Šapovalovi ütlused liikumistrajektoori kohta kattuvad osaliselt tunnistajate Xxxxütlustega, kes nägi süüdistatavat liikumas Kreutzwaldi tänava suunas ning PPA kiirreageerija Andrus Mänd ütlustega, kes nägi Mihhail Šapovalovit liikumas mööda Lastekodu tänavat Liivalaia tänava suunas (I kd tl 59-59p). Mihhail Šapovalov peeti kahtlustatavana kinni 26.06.2016 kell 00.22 aadressil Lastekodu 5, Tallinn (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, II kd tl 76). Sündmuskohale saabus politseiametnik koerajuht Kristi Pai. Tunnistaja ütlustest ja ülekuulamise protokolli lisast nähtub, et sündmuskoha läheduses võttis koer jälje üles

Kreutzwaldi 30 maja juures, kus prügikottide peal oli pruun nahktagi. Edasi liikus koer jälje järgi mis viis Lastekodu 5 maja juurde kust leiti nuga. Kaitsja heidab uurijatele ette, et jope suhtes ei viidud läbi ekspertiisi. Leitud jope ei loo kohtus kahtlust, et kuritegu ei saanud toime panna Mihhail Šapovalov. Selle kahtluse kõrvaldab lisaks muudele tõenditele tunnistaja Kristi Pai ütlused asjaolu kohta, et nahkjope ja noa vahel ei pruugi olla seost (I kd tl 50p-51p, II kd tl 156). Koer viis lõppkokkuvõttes ikkagi sinna, kust leiti nuga. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise ekspertiisiakti nr 512 kohaselt oli Mihhail Šapovalov kuriteosündmuse ajal tavalise alkohoolse joobe seisundis (II kd tl 26). Enne välja minemist tarvitas Mihhail Šapovalov ravimit Lexotanil tablettides 1,5 mg, mille toimeaine on bromazepam. Ekspertiisiakti kohaselt on ravim nõrga toimega rahusti. Kui Mihhail Šapovalov võttis 4-5 tabletti, siis see ei saanud oluliselt mõjutada tema käitumist ja ta oli tavalises alkohoolses joobes (II kd tl 27). Kohtus ülekuulatud eksperdi Viktor Sergejev kinnitas aktis esitatut (I kd tl 58-59). Samuti selgitas ekspert, et mälulünk on see kui inimene ei suuda hiljem absoluutselt restaureerida 100% kogu faabulat, kogu oma tegevust, milles ta osales. Teatud detailid võivad hiljem taastuda või osaliselt taastuda. Kui mälulünk on taastunud ja kui see on täidetud mingisuguse sündmuse meenutusega, siis ei saa uuesti sama kohapeal mälulünka tekkida (I kd tl 59). Mihhail Šapovalovi kaitseversiooni kohaselt kohtueelses menetluses 22.08.2016 antud ütlused on valed. M. Šapovalov põhjendab seda sellega, et tema juures käidi ja paluti ütlused uuesti anda, öeldi ette detailid (nt tuleb öelda, et noad torkas lillepotti ning oli vaja viidata faktile, et noa käepidemel on needid), kuna uurijale ei sobinud eelnevalt antud ütlused (I kd tl 91p). Mihhail Šapovalovi ülekuulamisel 26.06., 27.06. ja 22.08.2016 viibis juures kaitsja (I kd tl 66, 74, 82). Seda kinnitab ka Mihhail Šapovalov ise (I kd tl 91p). Eeltoodust tulenevalt Mihhail Šapovalovi ütluste muutmise põhjendus ei ole usutav ning ütluste andmise mõjutamine ei ole tõendatud. Lisaks sellele märgib ekspert ekspertiisiaktis, et kahtlustatav oli võimeline, arvestades tema iga ja psüühika iseärasusi, psüühilist seisundit, vaimset arengutaset ja tajumistingimusi, tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid ja andma nende kohta tõepäraseid ütlusi (II kd tl 26, p 6). Mihhail Šapovalovi 27.06. ja 22.08.2016 antud ütlused riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Samuti nähtub vahistamismäärusest, et ta on oma süüd tunnistanud (II kd tl 163). Kohus leiab, et Mihhail Šapovalovi kohtus antud ütlused, et ta ei mäleta sündmusi, mis toimusid vahemikus kui ta välja läks kuni kinnipidamiseni, ei ole usaldusväärsed, need on vastuolus varasemalt antud ütlustega ja need tuleb tõendikogumist kõrvale jätta. Usaldusväärsed on antud tema kohtueelses menetluses antud ütlused, mis riimuvad asjas kogutud teiste tõenditega ja millised kohus on tõendina seaduslikul alusel täies mahus avaldanud ja vastu võtnud. Asjaolu, et Lastekodu 5 maja juurest leitud noalt ei leitud kannatanu bioloogilist materjali ei veena kohut selles, et Mihhail Šapovalov ei tapnud Andrei Šmakovit. Mihhail Šapovalovil oli piisavalt aega selleks, et nuga puhastada. Tegutsemiseks oli Mihhail Šapovalovil aega vähemalt 18 min. Avalikult kättesaadavatele andmetele (Google maps) tuginedes kulub Šapovalovite elukohast kõndimiseks sündmuskohale ca 7 min, edasi tagasi kõndimiseks ca 14 minutit. Mihhail Šapovalov pani kuriteo toime kavatsetult. Lüües valimatult noaga kannatanut elutähtsate organite piirkonda tekitades rinnaõõnde ulatuvad torke-lõikehaavad, seadis eesmärgiks kannatanu tapmise ja pidi teadma, et ta surm saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 2 kohaselt matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohus tuvastas, et Mihhail Šapovalov tappis Xxxx(kohtuotsuse p 2). Mihhail Šapovalovi teo ja Xxxxkahju vahel on otsene põhjuslik seos – kui Mihhail Šapovalov ei oleks tapnud Xxxxpoega xxxx, siis ei oleks Xxxxpidanud kandma Xxxxmatuse korraldamise kulusid. Seega on täidetud kahju hüvitamise eeldused. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Xxxx(ik xxxx) tsiviilhagi ning mõistab Mihhail Šapovalovilt Xxxxkasuks välja 621.00 eurot.

6.Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 576 eurot (II kd tl 178-196) ja kohtumenetluses 288 eurot (I kd tl 10-11). Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: - Surnu kohtuarstlik ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 16E-PõS0033/329. Ekspertiisi maksumus 285.00 eurot (II kd tl 23). - Ambulatoorne kohtupsühhiaatriline kohtupsühholoogiline ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 512. Ekspertiisi maksumus 507.50 eurot (II kd tl 30). - Sõrmejälje ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 16E-SS0058. Ekspertiisi maksumus 663.00 eurot (II kd tl 176). - DNA-ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 16E-GE0784. Ekspertiisi maksumus 3591.00 eurot (II kd tl 42). Ekspertiisiaktile nr 16E-GE0784 lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 3591.00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 63 ja ühiku hinna 57.00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 63 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (II kd tl 34). Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 33 proovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev.

20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule ning süüdistatavalt tuleb välja mõista DNA ekspertiisi nr 16E-GE0784 kulu summas 1881 eurot (33x57). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus DNA-ekspertiisi kulu summas 1710 eurot riigi kanda (3591-1881). Kohus jätab riigi kanda ka sõrmejäljeekspertiisi kulu 663.00 eurot. KrMS § 105 lg 1 kohaselt ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. sõrmejäljeekspertiisi akti ei ole tõendina kuriteo asjaolude tõendamiseks kohtule esitatud. Prokuröri sõnul sõrmejälje ekspertiis ei andnud tulemusi (I kd tl 54). Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast5. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. Mihhail Šapovalovilt tuleb välja mõista ekspertiisikulu, määratud kaitsjale määratud tasu ja sundraha. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.