lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-6068/26

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-6068/26
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1419
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-6068/22Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja25.07.20171-16-6068/38Tartu Maakohus Valga kohtumaja24.05.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-6068

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 25. juuli 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu Aleksei Kuvšinov (isikukood 3810840254) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 25. juuli 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Objartel&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksei Kuvšinovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Mõista Aleksei Kuvšinovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 15. septembri 2016.a otsusega tunnistati Aleksei Kuvšinov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi. Teda karistati 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas 2. märtsil 2016 ja lõpeb 2. septembril 2018.

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 17.09.20261-26-5883/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5558/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5355/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6227/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20261-26-6102/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4890/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
2.Tartu Maakohtu 25. juuli 2017 määrusega jäeti A. Kuvšinov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.

Esinevad formaalsed alused A. Kuvšinovi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul ei ole aga A. Kuvšinovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ega õiguskorra kaitsmise huvidega kooskõlas. A. Kuvšinovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ning süüdlase isik.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning A. Kuvšinovi vabastamist elektroonilise valve alla. Maakohtu määrus tugineb samadele asjaoludele, millele vangla iseloomustus. Määrusest ei nähtu, miks kohus on asunud vanglast erinevale seisukohale ning ei ole kinnipeetavat vabastanud. Põhjalikult oleks tulnud välja tuua motiivid, miks on vangla seisukoht väär. 3.1 Vangla iseloomustusest tulenevalt on olemas ohtlikkus ja risk seoses A. Kuvšinovi majandusliku toimetulekuga. Samas on tal töö leidmiseni lähedaste toetus ning ka töökogemus. Seega ei saa sissetuleku puudumine olla aluseks A. Kuvšinovi vangistusest vabastamata jätmisel. Karistuse kandmise ajal on töö leidmine raske, samas saab kontrollnõuetega isikule panna kohustuse leida endale töökoht. 3.2 Kohus on välja toonud A. Kuvšinovi riskifaktorina kriminaalse tutvusringkonna. See on aga oletuslik, sest konkreetseid põhjendusi ei ole välja toodud. A. Kuvšinov on avaldanud tahet eluviise muuta ja narkootikumidest loobuda. Ta on karistuse kandmisega seoses endistest tuttavatest eemal olnud, mis tähendab, et sidemed nendega puuduvad. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et A. Kuvšinov suhtleb vaid lähedastega. Seega ei ole isiku suhete ja elustiili hindamisel võetud arvesse tema käitumist ja suhtlemisringkonda käesoleval ajal, mistõttu on maakohtu järeldused ebaõiged. 3.3 A. Kuvšinovil on pere – abikaasa ja laps. Viimased elavad küll Venemaal, ent see ei vähenda perekonna osa isiku karistuse kandmiselt vabastamisel. 3.4 Oluliseks peab kaitsja, et A. Kuvšinov sai iseseisvalt lahenduse kasiinoprobleemidele, mis näitab, et ta on võimeline kasiinosõltuvusest vabanema. Kuivõrd narkootikumide tarvitamine on samamoodi sõltuvus, siis jääb ebaselgeks, miks ei suudaks A. Kuvšinov samamoodi loobuda narkosõltuvusest. Ülaltoodud asjaolud on maakohtu poolt jäänud hindamata. 3.5 Vangla leiab, et A. Kuvšinov suudab püstitada reaalseid eesmärke, kuid võib jääda hätta tegevuse planeerimisel. Ta teadvustab probleemivigu, ent tal puudub oskus analüüsiks, miks ta neid teeb. Sellega seoses oleks kriminaalhooldus A. Kuvšinovit toetav ja aitaks tal probleemidega toime tulla. Maakohus on kriminaalhoolduse rolli ja võimalusi A. Kuvšinovi resotsialiseerimiseks alahinnanud.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

4.Ringkonnakohtu määrusega anti menetluspooltele õigus esitada määruskaebuse osas oma kirjalikud seisukohad kuni 16. augustini 2017. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5.Ringkonnakohus, kaalunud veelkord A. Kuvšinovi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Kohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Kuvšinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
6.Kaitsja keskseks väiteks on see, et maakohus, asudes kinnipidamisasutusest erinevale seisukohale A. Kuvšinovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses, jättis põhjendamata, miks on vangla seisukoht väär.
7.Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kohtu kaalutlusotsustus. Asjaolu, et vangla toetab arvestades isiku ohtlikkust ja tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kinnipeetava vabastamist, ei ole siduv kohtule. Kohus juhindub kaalutlusotsustuse tegemisel KarS § 76 sätestatud formaalsetest ja materiaalsetest eeldustest ning ringkonnakohus on edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt ka RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Antud juhul ringkonnakohus maakohtu lahendist kaalutlusvigu ei tuvastanud. Kohus analüüsis nii A. Kuvšinovi positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning leidis kokkuvõtlikult, et süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistavad tema varasem elukäik (korduvalt eriliigiliste süütegude eest kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kolmas reaalne vangistus), kuriteo toimepanemise asjaolud (tugevatoimelise narkootilise aine amfetamiini suures koguses käitlemine), osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal (kehtiv distsiplinaarkaristus sigarettide hoidmise eest) ning süüdlase isik (kuritegude toimepanemine narkosõltuvusest ajendatuna, tagasilanguste tekke oht seoses narkootikumidega).
8.Kaitseväidetele vaatamata puudub ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et A. Kuvšinov tuleks tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastada. Kaitsja leiab, et kinnipidamisasutusest on töö leidmine raske, ent probleeme A. Kuvšinovil seoses töökogemuse ja lähedaste materiaalse toetuse olemasoluga kuni töökoha leidmiseni ei ole. Ringkonnakohus möönab, et kinnipeetava ema on lubanud poega materiaalselt toetada ja tagada talle ka elukoha. Ehkki kontrollnõuetega saab isikule panna kohustuse leida endale töökoht, nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et A. Kuvšinovil on vähene haridus (7 klassi), ta suhtub skeptiliselt põhi- ja kutsehariduse omandamisesse ning omab väga vähest töökogemust (väidetavalt töötanud lühiajaliselt ehitajana nii Norras kui Venemaal, ent kontrollitavad andmed vanglal selle kohta puuduvad). Tema toimetulekut vabaduses mõjutas suuresti narkootikumide- ja hasartmängusõltuvus (tlk 6). Teadaolevalt vähendavad eeltoodud asjaolud isiku läbilöögivõimet tööturul ning arvestades ka A. Kuvšinovi rahalisi kohustusi riigi ja perekonna ees, võib kindla töökoha puudumine viia uute kuritegude toimepanemiseni. Ehkki kaitsja sõnul on A. Kuvšinov pannud peale kasiinokeelu, ei saa sellest teha järeldust, et süüdlane suudaks lõpparve teha ka narkootikumidega. Maakohus on välja toonud, et A. Kuvšinov on ka varem iseseisvalt suutnud narkootikumide tarvitamisest hoiduda, ent seoses ebaõnnestumistega tööl, alustanud uuesti tarvitamist (määruse lk 3). Uute kuritegude riski hinnates peab ringkonnakohus silmas ka A. Kuvšinovi sõltuvust kangest narkootikumist amfetamiin, millest vabanemine nõuab teadaolevalt suurt tahtejõudu. Kuna A. Kuvšinov hakkas amfetamiini tarvitama juba 16-aastaselt (perioodiliselt ta iseloomustuse kohaselt narkootikume ei tarvitanud) ning ka enne kinnipidamist tarvitas keskmiselt 1-2 gr amfetamiini päevas, müües narkootikumide hankimiseks ise narkootilisi aineid, siis oleks tema tagasilanguse korral ohustatud teiste inimeste tervis ja vara. Praegusel ajal viibib A. Kuvšinov kinnipidamisasutuses ning on katkestanud suhted kriminaalse taustaga isikutega ning suhtleb vangla iseloomustuse kohaselt vaid lähedastega. Samas ei ole maakohus A. Kuvšinovile ette heitnud kriminaalsete isikutega suhtlemist vangistuses, vaid seoses isiku vabanemisjärgsete tingimustega näinud riske selles, et süüdlane läheb tagasi keskkonda, kus ta on elanud suure osa oma elust. I astme kohus on pidanud oluliseks, et A. Kuvšinov mõtleks läbi, kuidas vältida tagasilanguse riske, mis kaasnevad paratamatult sellega, et tema elukeskkonnas võib olla narkootikume tarvitavaid tuttavaid. Seejuures on kohus osundanud ka süüdlase enda selgitustele, et vältida tuleb suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega (määruse lk 4).
9.Kaitsja leiab, et kriminaalhoolduslike vahenditega on A. Kuvšinovit võimalik suunata nii töö leidmisel kui ka muude probleemidega toimetulemisel. Apellatsioonikohus möönab, et

kriminaalhooldus on ellu kutsutud, et mh aidata isikut resotsialiseerumisel. Samas puudub ka ringkonnakohtul praegusel ajal veendumus, et A. Kuvšinovi võiks ennetähtaegselt kinnipidamiselt vabastada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt tegeletakse kinnipidamisasutuses tema sõltuvusrehabilitatsiooniga: A. Kuvšinov on alustanud osalemist tervise- ja tugirühmas. ITK näeb ette ka „Eluviisitreeningu“ läbimise. Seega tegeletakse A. Kuvšinovi rehabiliteerimise ja resotsialiseerimisega praegusel ajal ka kinnipidamisasutuses, mis loodetavasti annab talle tulevikuks oskused, kuidas reaalsete eesmärkide saavutamiseks oma tegevust planeerida ning osata oma probleeme lahendada.

10.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11.Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on maakohtu määruse analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks teinud tööd 2 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades tehtud töö mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi A. Kuvšinovi kanda.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20261-26-2217/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4633/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja