Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxxx Vangla esitas 20.06.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava Irina Skrundi kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Irina Skrund on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.07.2014.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel 4 aasta 2 kuu ja 20-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 21.07.2014.a ja lõpp on 11.10.2018.a. Irina Skrundi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmeteistkümnel korral (12 on kustunud), vanglas viibib üheteistkümnendat korda. Vangistuse ajal viibis sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Võida“, 2 distsiplinaarkaristust. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Irina Skrundi kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava vanemad on valmis kinnipeetavat igati toetama. Kinnipeetava varasemasse tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga tuttavaid, sh narkootikumide tarvitajad, kes võivad isikule negatiivset mõju avaldada. Irina Skrund on taotlenud vabanemist elektroonilise järelevalve kohaldamisega, aadressile Xxxx. Kodukülastuse käigus kinnipeetava vanemad andsid oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Irina Skrundil vabaduses on olemas töökoht OÜs Xxxx, antud informatsiooni kinnitas telefoni teel 11.05.2017 juhatuse liige. Samuti kinnipeetava vanemate sõnade järgi on nad valmis ennetähtaegse vabanemise korral Irina Skrundi materiaalselt toetama. Irina Skrund taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist tavalises korras. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna riikliku süüdistust esindanud prokurör Mariana London toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Arvab, et on otstarbekas allutada I . Skrund KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Leiab, et Vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi Irina Skrundi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest / istungil/ osa võtta. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Isik tegeles vanglas aktiivselt narkosõltuvusega, on motiveeritud elama normaalselt. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud aktiivne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kriminaalhooldus distsiplineerib teda. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Irina Skrundi ja kaitsja arvamused, leiab, et Irina Skrundi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Irina Skrundi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 3 aastat ja 1 kuu vangistust ning avaldas kohtuistungil kahetsust toimepandud kuritegude üle. Kohus usub, et pikaaegne vangistus on pannud Irina Skrundi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest probleemiga tegelemiseks. xxxx. Tõendi kohaselt on ravi ja rehabilitatsiooni kestus programmi raames 9 kuud, hiljem vastavalt vajadusele, I. Skrundil on tõsine motivatsioon alustada sõltuvuse ravi ja rehabilitatsiooni, et edaspidi elada narkootikumidest vaba elu. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Irina Skrundi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Irina Skrundile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör. Pärast vabanemist on Irina Skrundil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik ning Irina Skrund on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.