Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 25. juuli 2013. a otsusega tunnistati Konstantin Lebedev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 1 aasta, ülejäänud osa: 2 aastat 6 kuud jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et K. Lebedev ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Teda kohustati lisaks mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning alluma ettenähtud ravile. Viru Maakohtu 29. oktoobri 2015. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele K. Lebedevile mõistetud karistus.

MÄÄRUSKAEBUS

Kaitsja S. Erro taotleb määruskaebuses Viru Maakohtu 28. juuni 2017. a määruse tühistamist ja asja uueks arutamiseks saatmist või jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata. Kaitsja põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. Määrus on ebaseaduslik, kuna arvestatud on vaid kriminaalhooldaja väiteid, jättes K. Lebedevi selgitused tähelepanuta. Kohus on jätnud tähelepanuta, et K. Lebedev on kõiki kriminaalhoolduse tingimusi täitnud korralikult, samuti käis ta määratud aegadel kriminaalhooldaja juures (välja arvatud 5. juunil, kui elektrooniline võru oli eemaldatud ja K. Lebedevi ei lastud töölt ära). 5. juunil toimus ühepäevane väljaõpe, mistõttu ta ei saanud kriminaalhooldjale helistada ja lootis, et jõuab kohale minna. Tööleping sõlmiti

käis mitu korda vett vahetamas. Selle tõttu võis tulla rikkumise kohta signaal, sest laua äraviimisel oli võimalik liikuda aknani. K. Lebedev on esitanud selgitusi, millega ta tegeles ning kus asus, kui tuli signaal rikkumiste kohta. Ta ei teadnud, kas tema põrandale kukkumine epilepsiahoogude ajal avaldab mõju elektroonilise valve süsteemile. Samuti ei teadnud ta, et ei või end vannis pesta, kuna tehniku sõnul võis ta seda teha. Kriminaalhooldusametnik ei selgitanud K. Lebedevile, et ta ei või käia saunas ja vannis ning sellekohane dokument puudub. 11. mail 2017 oli K. Lebedev vannis ja pesi end, seega ta ei rikkunud liikumiskeeldu. Kohtusaalis ei eitanud kriminaalhooldusametnik K. Lebedevi juttu. Ka tehnik ei hoiatanud K. Lebedevi, et jalavõruga võib käia vaid duši all, mitte aga vannis. K. Lebedevil oli elektroonilise jalavõru kandmise ajal kaks epilepsiahoogu, mille ajal ta kukkus ja tal olid krambid. Ka põrandale kukkumine võis põhjustada elektroonilise valve süsteemis signaali saatmise. Epilepsiahoogudest teavitas K. Lebedev ka kriminaalhooldajat ning oletas, et need võisidki põhjustada signaali. Kriminaalhooldaja teadetele epilepsiahoogude kohta ei reageerinud. Ei kriminaalhooldusametnik ega kohtunik ole elektroonilise valve spetsialistid ega saa teada, kas seadmetel võis olla puudusi või mitte. Seade võib olla küll töökorras, ent anda signaali vette sattumise tulemusena malmvannis või süüdistatava kukkumise tõttu. Vastuse sellele küsimusele peaks andma spetsialist. Kuna K. Lebedev ei saanud aru, millest on signaalid põhjustatud, esitas ta taotluse jalavõru vahetamiseks või täiendavaks kontrolliks. Samuti palus ta, et rikkumise korral helistataks talle kodutelefonile või Skype kaudu ning veendutaks, et ta viibib korteris. 3. mail vahetati jalavõru välja. Elektroonilise järelevalve koduseade paigutati teise kohta ning viidi läbi liikumisraadiuse test. Tõendatud on, et liikumisraadius määrati kindlaks mitu korda, seejuures kriminaalhooldusametniku sõnul protokolli ei koostatud. 28. märtsil 2017 helistas kriminaalhooldusametnik K. Lebedevile ja teatas, et viimane lahkus 13:22 kuueks minutiks ja naases 13:28. K. Lebedev vastas, et oli vannis. Pärast käisid kaks ametnikku, tegid K. Lebedevile alkoholi ja narkootikumide testi, mis andis negatiivse tulemuse, ja kindlaks tehti aparaadi liikumisraadius. Viimase kindlakstegemise käigus selgus, et korteris on tsoonid, kus signaal on nõrk või kuhu see ei levi. Juba sel ajal, kui teostati kontrolli, fikseeriti kaks valesignaali. Üks koht, kus signaal puudus, fikseeriti radiaatori juures arvuti kõrval K. Lebedevi magamistoas ning teine koht samast magamistoast voodilt, kus K. Lebedev magab seina ääres, mis piirneb vannitoaga. Seega kinnitas ka kontroll, et K. Lebedev ei riku kohtu poolt pandud kohustusi. Seda kontrolli küll dokumentaalselt ei vormistatud, ent selle juures viibisid K. Lebedevi vanaema ja vanaisa. Järgmisel päeval (29 ja 30 märts 2017) kordusid häired 6 minuti kaupa. K. Lebedev sai aga rikkumistest teada alles kriminaalhooldusametniku käest 4. aprillil 2017. Karistuse kandmine vabaduses on K. Lebedevi huvides. Ta sai aru, et liikumisraadiust rikkudes teeb ta halba endale. Just sel põhjusel palus K. Lebedev korduvalt, et kriminaalhooldusametnik helistaks talle lauatelefonile, et kiirelt veenduda selles, et K. Lebedev on kodus. Sellist palvet kriminaalhooldusametnik eiras. Kaitsja on internetist lugenud, et elektroonilistel jalavõrudel on omad puudused: neid ei tohi vette asetada ning kategooriliselt on vastunäidustatud löögid ning nõrk pinge või seadme laetus. K. Lebedevi selgitused 11. mai 2017. a rikkumise kohta ei ole vastuolulised. Oma 16. mai 2017. a kirjalikus selgituses väitis ta, et oli vannis. Kohtus aga väitis ta, et oli kodus ja istus arvuti taga ning ei käinud kuskil. On teada, et noored viibivadki suure osa ajast arvutiekraani taga, vanniskäik aga ei võta palju aega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele. Kriminaalkolleegium põhistab oma otsustust järgmiselt. Esmalt märgib ringkonnakohus, et sisulist vaidlust ei ole selles, et K. Lebedevi jalavõru andis häiret ning see fikseeriti elektroonilise valve süsteemis korduvalt. Vaidlust ei ole selleski, et kriminaalhooldaja on teinud K. Lebedevile rikkumiste osas ühe suulise ja kaks kirjalikku hoiatust. Kuna rikkumised jätkusid, esitas kriminaalhooldaja 19. mail 2017. a kohtule erakorralise ettekande, mille kohus ka rahuldas. Kokkuvõtlikult heitis kohus K. Lebedevile ette seda, et vaatamata varasematele hoiatustele rikkumised jätkusid ning samuti ei pidanud kohus usutavaks kriminaalhooldusaluse selgitusi, et ta rikkumisi toime ei pannud – selliseks andis põhjust nii asjaolu, et K. Lebedevi taotlusel vahetati välja tema jalavõru ja korduvalt kontrolliti liikumisraadiust, samuti tõi kohus välja, et K. Lebedevi kohtus antud selgitused ei ole samad, mis kriminaalhooldajale antud selgitused. K. Lebedevi selgitusi pidas kohus otsituks. Vaatamata määruskaebuse etteheitele, et sisuliselt on määruses K. Lebedevi selgitustele jäetud vastamata, ringkonnakohus sellega ei nõustu – kohus on hinnanud K. Lebedevi selgitusi, ent pidanud neid ebausutavaks. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Seetõttu ei hakka kohtukolleegium vastama kaitsja väidetele, millised kordavad juba maakohtus antud selgitusi fikseeritud rikkumiste võimalike põhjuste kohta. Ka ringkonnakohtu jaoks seavad kriminaalhooldaja poolt kohtuistungil avaldatu kahtluse alla K. Lebedevi selgitused. Nimelt on jalavõru korduvalt kontrollitud ning kriminaalhooldaja märkus, et kui mingis kohas oleks nõrk väli, siis tuleks häireid kogu aeg, on ringkonnakohtu jaoks igati loogiline põhjendus, arvestades, et elektroonilise valve perioodil esines ka kuid (jaanuar, veebruar), kui ei tulnud ühtegi häiret. Kriminaalhooldaja sõnul ei olnud ka erilist põhjust mai kuus jalavõru vahetamiseks ja koduseadme teise kohta paigutamiseks ning liikumisraadiuse testi tegemiseks, sest ka peale seda häired jätkusid. Kriminaalhooldaja sõnul ei teavitanud teda tehnik häiretest (kohtuistungi protokoll, lk 3). Apellatsioonikohus leiab, et ehkki K. Lebedev on püüdnud leida erinevaid selgitusi, miks elekroonilise valve sedeldis võis anda valesignaale, on usutav siiski kriminaalhooldaja kinnitus, et seade oli töökorras. Ringkonnakohus leiab siiski, et vaatamata eeltoodule tuleks anda K. Lebedevile uus võimalus jätkata kriminaalhooldust vabaduses. KarS § 76 lg 7 annab olukorras, kus süüdlane katseajal ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele kohtule kaalutlusõiguse mitme erineva variandi vahel: s.o karistuse täitmisele pööramise kõrval on võimalus pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või panna süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. Antud juhul maakohtu määrusest kaalutlusi, miks ei ole K. Lebedevi rikkumistele võimalik reageerida leebemal viisil, ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks kohtul arvestada süüdlase käitumist katseajal tervikuna – käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab (vt ka RKKKm 3-1-324-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Antud juhul nähtub asja materjalidest, et K. Lebedevi poolt toimepandud rikkumised olid lühiajalised (kestsid peamiselt 6 minutit), arvestades süüdlase selgitusi, tekib kahtlus, et rikkumised olid toime pandud ettevaatamatusest ning ehkki ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga isiku põhjendusi usutavaks ei pea, nähtub süüdlase käitumisest, et ta on mures katseaja tingimuste rikkumiste osas ning on 3. mail 2017. a kriminaalhooldajale esitatud taotluses kinnitanud, et suhtub kohtustustesse vastutustundlikult (lk 67). Asja materjalidest ei nähtu, et K. Lebedev oleks kordagi jämedalt rikkunud elektroonilise valve tingimusi (st ta ei ole jalavõru eemaldanud, seadet lõhkunud, jalavõruseadme signaali järele teinud koduvalveseadet lõhkunud ega elukohast lahkunud sooviga edaspidi mitte alluda elektroonilise valve kohustusele). Nagu öeldud, on tema rikkumised olnud nii lühiajalised, et häire tuli tavaliselt siis, kui K. Lebedev oli

juba koju tagasi pöördunud (kriminaalhooldaja selgitas kohtule, et häire ooteaeg on 5 minutit, lk 3 kohtuistungi protokollist). K. Lebedev on ilmunud ka erakorralise ettekande arutamisele, ega ole asja arutamisest kõrvale hoidunud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleks arvestada sedagi, et K. Lebedev on katseajal muid talle määratud tingimusi täitnud korrektselt – ta on käinud kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel registreerimas, rikutud ei ole ka teisi KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimusi, kriminaalhooldusalune on täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti on kohtule esitatud tööleping, mille kohaselt K. Lebedev tegi alates 6. juunist kuni

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.