Kriminaalasi nr 1-15-8190
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. august 2017. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-8190
Kohtunik
Raina Pärn
Taotluse esitaja
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi
Taotlus
Erakorraline ettekanne V.P kohta
Süüdimõistetu
V.P Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Jõgeva maakond.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada V.P läbima käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogramm Liiklusohutusprogramm. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 05.10.2015. a otsusega on V.P süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui V.P ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati V.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Nimetatud kohtuotsus jõustus 21.10.2015. a.
07.10.2016. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, kuna V.P rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata V.P-le lisakohustus alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks nõusoleku andnud. Tartu Maakohtu 31.10.2016. a määrusega kohustati V.P KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma alkoholismivastasele ravile. 14.08.2017. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata V.P-le KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuseks läbida sotsiaalprogramm Liiklusohutusprogramm.
ettekande.
Erakorralise ettekande kohaselt tuvastati V.P 08.07.2017. a kell 16.34 Jõgeva linnas Kivi 3-3 alkoholijoove 1,5 mg/l kohta. V.P seletuse kohaselt tunnistab ta alkoholi tarvitamist. V.P nägi pealt tuttava naisterahva surma ja ei suutnud seda välja kannatada ning selle traumeeriva sündmuse tõttu tarvitas alkoholi. Peale seda, kui V.P-le määrati kohustuseks alluda alkoholismivastasele ravile, pöördus V.P xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poole ja lasi teostada alkoholismiravi protseduuri. Selle kohta esitas V.P kriminaalhooldajale ka tõendi. Peale raviprotseduuri kuni 08.07.2017. a ei ole V.P uusi rikkumisi fikseeritud. Registreerimiskohustust on nõuetekohaselt täitnud. V.P on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kindlat töökohta ei oma, võimaluse korral teeb ehitustöid ja sanitaar-tehnilisi töid tuttavatele. Viimati töötas AS-is Felix hooajatöölisena kirjaliku töölepingu alusel. V.P on lesk ja kasvatab üksi kutseharidust omavat poega, toetust vajab ka pensionärist ema. V.P mõistab alkoholi tarvitamise keelu kohustuse rikkumise tõsidust ja tagajärgi, mõistab, et kohus võib karistuse täitmisele pöörata. Kuna V.P uue kuriteo sooritamise riskiks on alkoholi tarvitamine ja sellega võib kaasneda mootorsõiduki juhtimine ning kaasliiklejate elu ja tervise ohtu seadmine, peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks, et V.P läbib enne katseaja lõppemist sotsiaalprogrammi Liiklusohutusprogramm. V.P on aru saanud programmi vajalikkusest ja allkirjastanud selles osalemiseks nõusoleku lehe.
Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus V.P-le täiendava kohustuse määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 75 lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. Erakorralise ettekande kohaselt on V.P rikkunud 08.07.2017. a kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul on kohustuse rikkumine tuvastatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja V.P enda seletusega. Mõjuvad põhjused kohustuse rikkumiseks puuduvad. Kohtu hinnangul on V.P poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine äärmiselt tõsine, sest V.P on ka varasemalt korduvalt rikkunud nimetatud kohustust. Selle tõttu on kohus määranud V.P-le lisakohustuseks läbida alkoholismivastane ravi. Erakorralise ettekande kohaselt on V.P nimetatud ravi ka teostanud. Sellele vaatamata on 08.07.2017. a V.P rikkunud taaskord kohustust mitte tarvitada alkoholi. Samas peab kohus oluliseks arvestada V.P enda selgitusi kohustuse rikkumise põhjuste kohta ja ka asjaolu, et alates ravi teostamisest kuni 08.07.2017. a on V.P järginud kõiki kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi nõuetekohaselt. Samuti arvestab kohus, et kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks kriminaalhoolduse jätkamist. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud seisukohaga ja leiab, et kuna V.P on
alkoholi tarvitanuna toime pannud liiklussüütegusid ja seda korduvalt, on kuriteoriskide vähendamise eesmärgil oluline, et V.P läbiks sotsiaalprogrammi, mis käsitleks liiklusohutusega seotud teemasid. V.P on andnud nõusoleku nimetatud programmis osalemiseks. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul võimalik kriminaalhooldust jätkata ja anda V.P-le võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata V.P-le KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustus läbida sotsiaalprogramm Liiklusohutusprogramm.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.