Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Esitatud süüdistus Anton Andrianov ́it süüdistatakse selles, et tema 22.10.2016 kella 10 paiku aadressil Xxxx asuvas korteris lõi oma elukaaslasele Xxxxe ühe korra rusikaga vastu kaela, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Pärast seda, kui kannatanu läks koridori, paiskas Anton Andrianov teda põrandale, seejärel vajus talle ülevalt peale, vajutades vasaku jala peale ja seejuures kahjustades seda, millest kannatanu tundis füüsilist valu ja mille tõttu vastavalt Ida-Tallinna Keskhaigla poolt 26.10.2016 välja antud epikriisile, tekkis kannatanul sääremurd, sealhulgas peksemurd, lateraalse malleooli murd, kinnine. Samuti tema, 23.10.2016 kella 15 paiku aadressil Xxxx asuvas korteris haaras ta oma elukaaslasel Xxxx juustest kinni, hakkas teda tirima mööda korterit, seejärel hakkas kannatanut tõukama ja kägistama, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mille tagajärjel tekkis kannatanul 23.10.2016 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt kaela peale punetus.

Seega pani Anton Andrianov oma tahtlike tegudega toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt ja sellega tekitatud tervisekahjustus kestab vähemalt neli nädalat, s. o KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Anton Andrianov, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 25.07.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Anton Andrianovi karistamist KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. KarS § 68 alusel lugeda karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.10.2016 kuni 24.10.2016, so 2 päeva seega ära kandmata karistuseks jääb 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus - vangistus 11 kuud 28 päeva - tingimisi täitmisele pööramata, kui Anton Andrianov ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – CDplaadi (asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 96 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.