lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-4045/35

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-4045/35
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
01.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
786
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-4045/6Viru Maakohus Narva kohtumaja23.05.20161-16-4045/15Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja23.09.20161-16-4045/20Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium18.10.20161-16-4045/28Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.06.20171-16-4045/44Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.02.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-18407/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja30.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-4045

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. juuni 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Maksim Kortšagin (isikukood 37710067019), määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. juuni 2017 määrus jätta muutmata.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 23. mai 2016. a otsusega tunnistati Maksim Kortšagin süüdi KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 214 lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19. november 2015. Karistusaeg lõpeb 19. veebruaril 2018.
2.Viru Maakohtu 15. juuni 2017. a määrusega jäeti M. Kortšagin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel. Kohus märkis, et kinnipeetaval on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ta kannab teist vangistust. Seega ei ole kuritegude toimepanemine juhuslik – ka varasemad karistused ei ole kinnipeetavale distsiplineerivat mõju avaldanud. M. Kortšagini kuritegude muster on muutunud raskemaks, jätkuvalt paneb ta toime vägivaldseid kuritegusid. Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja kinnipeetava osalemise Corrigo taasühiskonnastavates

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

tegevustes, sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning AN grupitegevuses osalemise. M. Kortšagin omandas riigikeele tasemel A2 ning osaleb vangla majandustöödel koristajana. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on A. Kortšaginil alaline elukoht emale kuuluvas korteris. Kohus märkis, et samas korteris elas A. Kortšagin ka ajal, mil ta pani toime kuriteo. Garanteeritud töökoht kindlustab isikule igakuise sissetuleku, ent kohus arvestas, et A. Kortšagini töökogemus on minimaalne, enne vangistust toetasid teda materiaalselt vanemad, ent ta pani kuriteo toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Narkosõltuvusest on A. Kortšagin motiveeritud vabanema. Kohus arvestas, et vangla poolt välja arvutatud riskiprotsendid uue kuriteo toimepanemiseks A. Kortšagini poolt on arvestatavad. Ehkki A. Kortšaginit ei ole varem kriminaalhooldusele allutatud, pani ta uue kuriteo toime katseajal olles. Seega puudus kohtul veendumus, et sel korral kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus arvestas sellegagi, et prokuratuur ja kinnipidamisasutus ei toeta A. Kortšagini tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3.A. Kortšagin vaidlustas maakohtu määruse ja taotleb enda vabastamist. Määruskaebuse argumendid on lühidalt kokkuvõetult järgmised. Nõustuda ei saa kohtuga, et isiku eluviisi ja sotsiaalsete vaadete muutumine ei mängi ennetähtaegse vabastamise puhul rolli ning tähtis on vaid eelnev elukäik. A. Kortšagin on vangistuses muutnud oma käitumist ja prioriteete. Nüüd on tema prioriteetideks kodu ja pere. Vangistuse eesmärk on muuta isikut seaduskuulekaks. Praegusel hetkel ei saa vangistus enam midagi kasulikku anda – läbitud on kõikvõimalikud sotsiaalprogrammid. Vabastamiseni on jäänud alla 8 kuu ning kuna väljaõpet ega töökohta vangla pakkuda ei saa, siis sisuliselt ei tee A. Kortšagin ülejäänud karistusaja jooksul muud, kui viibib kriminaalsete isikute seltskonnas. Vabaduses pakutakse talle töökohta ning teda ootab toetav pere, mis soodustab resotsialiseerumist. Pere vajab hetkel väga A. Kortšagini abi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja kaalutletud. Kohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Kortšagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
5.Apellatsioonikohus märgib, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peab kohus olema veendunud, et vabastatav ei paneks toime uut kuritegu. Mõistagi mängivad ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel rolli ka isiku eluviisi ja sotsiaalsete vaadete muutumine, ent seda arvestatakse kogumis KarS § 76 lg-s 4 sätestatud muude tingimustega. Maakohus on peatunud nii isiku varasemal elukäigul (kriminaalkorras karistatud 3 korral, sh kahel korral vangistusega, kuritegude muutumine raskemaks), uue kuriteo toimepanemise ohuteguritel (sõltuvus narkootilistest ainetest, isiku hoiakud, minimaalne töökogemus, kuriteo toimepanemine katseajal olles), mis uue kuriteo riski suurendavad, aga arvestanud ka isikut positiivselt iseloomustavat. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et arvestades vangla poolt välja toodud uue kuriteo toimepanemise arvestatavat riskiprotsenti ja asjaolu, et isik pani uue kuriteo toime katseajal olles ning sedagi, et prokuratuur ja kinnipidamisasutus ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist, oleks A. Kortšagini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Ka ringkonnakohtul ei teki A. Kortšagini puhul veendumust, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik tema käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ja seda vaatamata isiku lubadustele, et ta on teinud

karistusest järeldused ning tahab seada edaspidi prioriteediks pere ja töö. Isik, kelle puhul ei ole varem karistushirm ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist katseajal, võib taas uue kuriteo toime panna.

6.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20261-26-5299/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja