Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus K.G süüdistatakse selles, et tema 01.04.2017 kella 05:31 paiku Tallinnas Narva maanteel maja nr 7 juures, juhtides mootorsõidukit Volkswagen Toureg registreerimismärgiga xxxx ja olles peatatud politseiametniku poolt liiklusalase süüteo toimepanemise kahtluse tõttu, eesmärgiga tuvastada end teise isikuna ja tõendada mootorsõiduki juhtimisõigust ning vabaneda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise ja lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistusest, esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullteenistuse korrakaitseametnikule komissar Katrin Kahrole teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, milleks oli Denis Avdejenkovi, sünd 19.05.1981, nimele välja antud mootorsõiduki juhi luba nr XXXX. Seega pani K.G toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, see on KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Sentifoli, süüdistatav K.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Margus Viira käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära, võttes aluseks KarS § 44 lg 2 sätestatud miinimumpäevamäära 10 eurot, seega summas 1500 eurot. KarS § 65 lg 2, § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus kuritegude kogumi eest 04.11.2015 Pärnu Maakohtu poolt otsusega 1-15-8825 mõistetud ärakandmata karistusega ning liitkaristuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära, so 1500 eurot ja vangistus 5 kuud 27 päeva, milline jäeti KarS § 73 sätete alusel täitmisele pööramata, kui K.G ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja (04.11.2015 – 03.05.2017) kestel toime uusi kuritegusid. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg käesolevas kriminaalasjas 01.04.2017, so 1 päev, mis vastab 3-le päevamäärale, so 30 eurole.

Kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks on 1470 eurot, milline viiakse täide iseseisvalt. KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 aastase tähtaja jooksul, so igakuiselt 122.50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud: süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 2017. aastal 705 eurot ning kriminaalmenetluse kulud (käesoleval juhul kohtueelses menetluses riigi poolt määratud kaitsja tasu 120 eurot ja kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud), mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, taotleb süüdistatav, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kohus määraks menetluskulude hüvitamise KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. III Kohtu seisukoht Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.G on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.G süüdi tunnistada KarS § 349 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Julia Vernikova kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.