lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-5105/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-5105/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
27.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
721
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-5105

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas

Kaebuse esitaja

S.A. (XXX), kaebus

RESOLUTSIOON

S.A. kaebus jätta läbi vaatamata ja see temale tagastada. Edasikaebamise kord: määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

5.jaanuaril 2017. a alustas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur S.A. i ütluste alusel kriminaalasjas nr 17233000025 menetlust KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et alates 5. jaanuarist 2017. a on tema tuttav A.T. omastanud Nord Baltic Consulting OÜ-le kuuluva sõiduauto Honda Civic, registreerimisnumber XXX, maksumusega 3000 eurot. Kriminaalmenetluse käigus A.T. kahtlustust ei esitatud.
9.veebruaril 2017. a lõpetas Ida prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija Natalja Vassiljeva kriminaalasjas KrMS § 206 lg 11 alusel põhistamata määrusega prokuratuuri loal menetluse, millise otsustuse kinnitas 21. veebruaril 2017. a Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur. 1. märtsil 2017. a koostas uurija Jelena Pazilina selle määruse juurde põhistused, milles märkis, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendite pinnalt tõendamist leidnud kuriteo toimepanemine võimaliku kahtlusaluse A.T. poolt.
27.
märtsil 2017 esitas S.A. kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes eelnimetatud määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist.
4.Riigiprokuratuur 30. märtsi 2017. a määrusega nr 17233000025 jättis S.A. i kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuur leidis sedagi, et kuivõrd S.A. oma kaebuses väidab esmakordselt, nagu oleks A.T. andnud ilma tema kui OÜ Nord Baltic Consulting esindaja nõusolekuta vaidlusaluse auto seadusliku kasutamise ajal selle kasutada tundmatule isikule I.V. , siis tuleb kaebus selles osas kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise otsustamiseks edastada Viru Ringkonnaprokuratuuri kaudu Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonnale.
28.aprillil 2017. a koostas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 17740000059, milles märkis, et S.A. i avalduse alusel

kriminaalmenetlust ei alustata, kuna KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi puudub kriminaalmenetluse alus. KarS § 215 lg 1 kuriteokoosseis eeldab kriminaalvastutust isiku süü tuvastamisel tema poolt tahtlikult toime pandud vallasasja omavolilise ajutise kasutamise fakti tuvastamisel. Ainuüksi fakt, et I.V. nimel 14. oktoobril 2016. a oli sõlmitud liikluskindlustuspoliis, ei anna alust arvata, et tema tegevuses esineb mainitud kuriteokoosseis ning teda kriminaalvastutusele võtta. Teatises selgitas abiprokurör Veronika Laur sedagi, et vastavalt KrMS § 207 lg-le 3 võib kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitada kaebuse 10 päeva jooksul kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest alates. Kaebuse lahendab Riigiprokuratuur.

6.S.A. esitas 24. mail 2017. a kaebuse Viru Maakohtule, kus seda käsitleti kaebusena Riigiprokuratuuri 30. märtsi 2017. a määruse peale, mistõttu see edastati juhindudes KrMS § 208 lgle 1 Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuses taotleb S.A. kaebetähtaja ennistamist, palub tunnistada ebaseaduslikuks ametiisikute tegevusetus ja tuvastada, kas I.V. poolt toime pandud KarS § 215 lg-s 1 sätestatud kuritegu leidis aset. S.A. märgib, et kuigi riigiprokurör edastas tema kaebuse teatud osas Narva politseijaoskonnale kriminaalmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise otsustamiseks, ei ole senini tehtud motiveeritud lahendit menetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Lahendi tegemise asemel teatab Narva politseijaoskond kriminaalmenetluse algatamata jätmisest, keeldumist põhjendamata ja viitab uuesti määrusele nr 17233000025. Väide selles, et 24. märtsil 2017. a tema osutas esimest korda I.V. kui isikule, kelle tegevuses võib sisalduda KarS § 215 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis, on vale. Esimest korda osutas ta I.V. kui eeldatavale kurjategijale 14. veebruaril 2017. a. Teade oli saadetud uurijale elektronpostiga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Tartu Ringkonnakohus leiab, et S.A. ei ole esitanud kaebust Riigiprokuratuuri 30. märtsi 2017. a määruse peale, millise läbivaatamine tõepoolest kuuluks KrMS § 208 alusel ringkonnakohtu pädevusse.
8.Kaebuse sisust selguvalt vaidlustab S.A. hoopis Viru Ringkonnaprokuratuuri 28. aprilli 2017. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist nr 17740000059, s.o ta ei nõustu seisukohaga, et I.V. käitumises ei tuvastatud kuriteokoosseisu ja kriminaalmenetlus jääb alustamata. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri teatise peale peab S.A. esitama Riigiprokuratuurile, nagu abiprokurör edasikaebekorra all isikule ka selgitas.
9.Veel nähtub S.A. i kaebusest, et ta teeb etteheiteid uurija ja prokuröri tegevusele. Juhindudes KrMS § 228 lg-st 1 võib isik, kes leiab et uurimisasutus on menetlustoimingu tegemisel tema õigusi rikkunud, esitada kaebuse prokuratuurile. Juhul kui rikkumise on toime pannud prokuratuur, esitatakse kaebus sama paragrahvi lg 2 alusel aga Riigiprokuratuurile.
10.Eeltoodud asjaoludel ei saa ringkonnakohus S.A. i kaebust läbi vaadata, vaid see tuleb juhindudes KrMS § 228 lg-st 1 ja § 326 lg 2 p 3 jätta läbi vaatamata ning isikule tagastada.

/allkiri/ Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.