Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kristi Gustavson toime pannud kuritegudena: 1) arvutikelmuse ehk varalise kasu saamise eesmärgil arvutiprogrammi andmete ebaseadusliku sisestamise KarS § 213 lg 1 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) sõlmis 13.11.2013 interneti teel Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx x-x asuvas korteris X.X nime kasutades, ilma viimase teadmata, varalise kasu saamise eesmärgil, andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega arvutiprogrammi andmete ebaseadusliku sisestamise teel Raha24 OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt sai ta Raha24 OÜ-st laenu 400 eurot ning jättis laenu Raha24 OÜ-le tasumata; 2) sõlmis 21.11.2013 interneti teel Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx x-x asuvas korteris X.X nime kasutades, ilma viimase teadmata, varalise kasu saamise eesmärgil, andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega arvutiprogrammi andmete ebaseadusliku sisestamise teel Raha24 OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt sai ta Raha24 OÜ-st laenu 150 eurot ning jättis laenu Raha24 OÜ-le tasumata; 3) sõlmis 22.07.2014 kell 19:51 interneti teel Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx x-x asuvas korteris X.X nime kasutades, ilma viimase teadmata, varalise kasu saamise eesmärgil, andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega

arvutiprogrammi andmete ebaseadusliku sisestamise teel, Hansapost OÜ-ga järelmaksu tellimuse nr 2035781, mille tulemusena sõlmis Hansapost OÜ laenuandja OÜ Koduliising temaga 25.07.2014 laenulepingu nr 0081407253, mille alusel OÜ Koduliising finantseeris X.X tellimust Hansapost OÜ-ga summas 748.74 eurot. OÜ Koduliisingule põhjustati 1087.75 euro suurune varaline kahju. 2) dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise KarS § 344 lg 1 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) võltsis 02.08.2013 kella 10 paiku Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx x-x asuvas korteris X.X allkirja allkirjastades viimase nimel AS-iga Viasat vaatajakaardi üüri- ja abonentlepingu ning garantiitalongi. Pärast lepingu sõlmimist paigaldati Kristi Gustavsoni korterisse AS Viasat poolt seadmed, millega ta sai teleteenuseid kasutada; 2) võltsis 30.07.2014 kella 11:15 paiku Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx x-x X.X allkirja allkirjastades viimase nimel Omniva kullerteenusega toodud pakikaardi. Pärast pakikaardi allkirjastamist sai ta kätte asjad, mis ta oli eelnevalt Hansapost OÜ-st X.X nimel tellinud. 3) teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise KarS § 1572 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) kasutas ebaseaduslikult X.X identiteeti, mis seisnes selles, et ta esines 02.08.2013 X.X nime all ning sõlmis oma elukohas Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx x-x viimase teadmata ja loata AS-iga Viasat 24-kuulise vaatajakaardi üüri- ja abonentlepingu ning 13.11.2013 ja 21.11.2013 Raha24 OÜ-ga laenulepingud ning jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Kristi Gustavson kahjustas eelpoolnimetatud tegevusega X.X head nime, mille tõttu kanti viimane Krediidiinfo maksehäirete registrisse ning seetõttu ei saanud ta teostada õigust sõlmida telefoniettevõttega teenuste osutamise lepingut, kuna sellest keelduti; 2) kasutas ebaseaduslikult X.X identiteeti, mis seisnes selles, et ta esines 22.07.2014 kell 19:51 X.X nime all ning sõlmis oma elukohas Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx x-x viimase teadmata ja loata interneti teel Hansapost OÜ-ga laenulepingu nr 0081407253, mille alusel OÜ Koduliising finantseeris X.X nimel sõlmitud järelmaksuga tellimust Hansapost OÜ-ga summas 748.74 eurot ning jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata.X.X , kes oli Hansapost OÜ püsiklient, sattus Kristi Gustavsoni tegevuse tõttu võlglaste nimekirja ning ta sai moraalse kahju. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS §-de 213 lg 1 ja 1572 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 213 lg 1 järgi mõista Kristi Gustavsonile karistuseks vangistust 1 aasta. KarS § 344 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Kristi Gustavson ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 1572 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 213 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 344 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu Raha24 OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 550 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Kristi Gustavsonilt 550 eurot Raha24 OÜ kasuks. Kannatanu OÜ Koduliising on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1087,75 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Kristi Gustavsonilt 1087,75 eurot OÜ Koduliising kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kristi Gustavsoni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 176,16 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Kristi Gustavsonilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h käibemaks). Kristi Gustavsonile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 56,16 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Arvestades asjaolu, et Kristi Gustavson on lapsehoolduspuhkusel, peres on 2 eelkooliealist last, tema igakuine sissetulek on sotsiaaltoetused 512 eurot ning ta peab hüvitama kriminaalasjas tsiviilhagisid, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha poole võrra.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 472,50 eurot: sundraha 352,50 euro ja riigi õigusabi tasu 120 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend CD plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.