Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

karistatud tapmise, röövimise ning kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat karistust kannab isik mõrvakatse ja kehalise väärkohtlemise eest. Esimene individuaalne täitmiskava koostati isikule 04.02.2011. Ivan Sereda on läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused probleemideta. Kinnipeetav on vangistuse algusest osalenud erinevatel majandustöödel kuni käesoleva ajani. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogramme: „Viha juhtimine“, „Agressiivsuse asendamise treening“ ning „Eluviisitreening“. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kõik sotsiaalprogrammide läbiviijad on andnud Ivan Sereda kohta positiivse tagasiside – koostööaldis, kohusetundlik, tunnistab probleemi ja soovib ennast täiendada ja edasi arendada. Viimane distsiplinaarkorras karistamine on 2012. aastast. Ivan Seredal on Ukraina kodakondsus. Ta on sündinud Eestis ning Ukrainaga ei seo teda mitte midagi. Oma tuleviku planeerib üles ehitada Eestis. Praegune elamisluba kehtib kuni 27.03.2020. Vangla on teinud ettepaneku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Ivan Sereda sõnul on ta esitanud selle kohta vaide kuna ta peab seda enda sõnul kahekordseks karistamiseks. Kinnipeetav on lõpetanud vanglas 11. klassi ning omandanud kivi- ja betoonkonstruktsioonide eriala ja riigikeele B2-taseme. Tulevikus plaanib isik omandada kõrghariduse. Kinnipeetav täiendab ennast iseseisvalt laenutades raamatukogust vajalikku õppematerjali, sest tal on kindel plaan minna edasi õppima. Ivan Sereda sõnul valdab ta ka saksa ja inglise keelt. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametnik teostas eelnevalt nimetatud aadressil elukohakontrolli ning ametniku hinnangul on olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks kõnealusel aadressil. Samuti on olemas Ivan Sereda vanemate nõusolek elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Ivan Seredal on töökogemus olemas. Kinnipeetav hindas oma majanduslikku olukorda vabaduses rahuldavaks, kuid pani 2008. aastal toime röövimise. Rahalisi nõudeid on 451,74 eurot ning vabanemisfondis on 1222,32 eurot. Kinnipeetav soovib vabanedes leida endale ametliku töökoha, kuid käesoleval hetkel vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub. Esialgu saavad isikut kõige elementaarsemates asjades aidata vanemad. Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa ja noorem vend. Suhted lähedastega on head. Vend ja ema käisid pikaajalistel kokkusaamistel ning suheldud on ka telefoni teel. Ivan Seredat oodatakse väga koju. Hea läbisaamine on ka sõbrannaga, kellega ollakse tuttavad juba ammu. Kinnipeetava sõnul läkski ta appi sõbrannale viimase palvel, millest kujuneski kuritegu. Ta ei taha enam kriminaalsete tuttavatega suhelda, ehkki vanglas on see vältimatu. Alkoholi tarvitamise osas on oht ja risk olemas. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Ta saab aru alkoholi negatiivsest mõjust ning väidab, et ei hakka edaspidi alkoholi tarvitama. Peale esimest tapmist olevat ta enda sõnul alkoholist täielikult loobunud, kuid mõrvakatse sooritas isik siiski kerges alkoholijoobes. Ivan Sereda oli mõjutatav ja ta tegutses riskeerivalt teiste survel. Tänaseks on kinnipeetav valmis muutma oma elustiili ning ta ei taha enam korrata minevikus tehtud vigu. Kinnipeetav mõistab, et on sooritanud rasked kuriteod, kuid kohati isik õigustab olukorra lahendusviisi. Ta tunnistab, et tapmise pani toime nooruses lollusest, kuid viimase kuriteo puhul tunnistab, et ta lihtsalt reageeris üle. Praegu oleks ta olukorrale leidnud teise lahenduse. Nüüd saab ta aru, et on juba 30-aastane, aga tal ei ole elus midagi – ei kodu, naist, lapsi ega ka tööd, aga seda kõike ta endale ka tahaks. Kinnipeetav väidab, et ta on aru saanud oma vigadest ning ta soovib muutuda ja elada seaduskuulekat elu. Motivatsioon oma elustiili muuta on olemas ning reaalselt saavutatav. Ta saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest, mistõttu soovib ka ise vabatahtlikult vabaneda elektroonilise valve alla. Kinnipeetav on viisakas, vaoshoitud, emotsioone ei väljenda. Ta saab aru, et elada tuleb seatud normide järgi ja ta tahab seda ka edaspidi teha.

Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsele isikule ja avalikkusele üldiselt (risk ühiskonnas). Kinnipeetava oht võib seisneda nii kergete kui ka raskete kehavigastuste tekitamises kuni tapmiseni. Oht võib ilmneda alkoholijoobes olles, konfliktiolukorras (tüli, kättemaks), grupi mõjul või teiste survel/palvel. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35 % ning uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 40 %. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Ivan Sereda vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Juhul kui kohus otsustab Ivan Sereda vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 9 sätestatud lisakohustusi. Vangla teeb ettepaneku määrata Ivan Seredale katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 08.06.2021 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Ivan Sereda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 10.05.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Allakirjutanu ning kriminaalasja menetlenud prokurör Rita Siniväli ei toeta samuti nagu vangla Ivan Sereda ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Ivan Sereda tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.02.2010 otsusega KarS § 25 lg 2 - § 114 p 4, § 121 järgi ning karistati vangistusega 12 aastat. Isikul on 2 kehtivat kriminaalkaristust, vangistust kannab isik teist korda. Teda on varasemalt karistatud tapmise, röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol ja grupi mõju. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Ivan Seredat vangistusest ligikaudu 3 aastat enne karistusaja lõppu olukorras, kus isikut on korduvalt karistatud raskete isikuvastaste kuritegude eest, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik pani uue kuriteo toime kriminaalhoolduse ajal. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt veel järeldada ei saa. Ehk siis ohtu, et Ivan Sereda vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Kuna süüdlane kannab karistust I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise katse ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Ivan Sereda kõrgohtlik konkreetsele isikule ja avalikkusele üldiselt (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus

järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 35 % ja 40 %, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Ivan Sereda vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav Ivan Sereda puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Ivan Sereda vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 08.06.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal on lisada täiendavaid materjale – ta leidis endale töökoha ettevõttesse xxxx. Tegemist on mööblifirmaga ning garantiikiri selle kohta on tema advokaadi juures. Mis puudutab tema elamisluba, siis tema vaidepaberid politsei otsuse kohta läksid halduskohtusse. Ta on valmis olema elektroonilise järelevalve all ja ta teadvustab oma süüd. Kui talle antaks võimalus tõestada, et ta on muutunud, siis ta tõestab oma tegudega, et on muutunud seaduskuulekaks isikuks. Tal on plaanis omandada kõrgharidus ja töötada Eesti heaks, sest siin on tema kodumaa. Ta lubab mitte kunagi enam kuritegusid sooritada – ta on selle enda jaoks selgeks teinud. Maakohtu määruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ivan Sereda ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi saab pidada heaks. Ivan Seredal on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Lisaks väärib märkimist, et kinnipeetav on avaldanud soovi vabatahtlikult vabaneda elektroonilise valve alla ning tehniline võimalus ja nõusolekud on elektroonilise seadme paigaldamiseks olemas. Suhted lähedastega on Ivan Seredal head ning lähedased ootavad väga Ivan Seredat koju. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval vangla materjalidest nähtuvalt puudub, kuid Ivan Sereda avaldas kohtuistungil, et leidis endale töökoha mööblifirmasse ning tal on selle kohta olemas garantiikiri. Järelikult on Ivan Seredal olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Ivan Sereda olnud viisakas ja vaoshoitud ning viimane distsiplinaarkorras karistamine on aastast 2012. Lisaks on isik täitnud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused probleemideta: isik osales majandustöödel, läbis mitmeid erinevaid sotsiaalprogramme ning omandas riigikeele B2-taseme. Eeltoodust tulenevalt tuleks asuda justkui seisukohale, et Ivan Sereda on ennast karistuse kandmise ajal väga hästi ülal pidanud. Kohtu poolt 12.06.2017 teostatud karistusregistri päringust nähtub aga, et Ivan Seredal on 1 kehtiv väärteokaristus, mis pandi toime 05.10.2016. 25.04.2017 jõustunud otsusest nähtub, et Justiitsministeeriumi Vanglate osakond on Ivan Seredat karistanud KarS § 218 lg 1 järgi. Kohus rõhutab, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab

õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saaks olema seaduskuulekas. Ivan Seredat on korduvalt kriminaalkorras karistatud raskete isikuvastaste kuritegude eest ning vanglas kannab isik karistust teist korda. Järelikult saab asuda seisukohale, et Ivan Seredat on juba varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata, kuid süüdlane ei teinud temale mõistetud karistustest õigeid järeldusi ning jätkas raskete kuritegude toimepanemist. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Ivan Sereda pani uue kuriteo toime kriminaalhoolduse ajal, mis viitab kohtu hinnangul, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole olnud tema puhul küllaldaseks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Kohus selgitab, et kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub aga, et Ivan Sereda mõistab, et ta on sooritanud rasked kuriteod, kuid kohati ta õigustab olukorra lahendusviisi. Eeltoodust tulenevalt ei saa maakohus olla veendunud, et isik on teinud järeldusi oma tegevuse osas, mille eest teda on kriminaalkorras karistatud, ning muutnud oma suhtumist õiguskorda, teistesse ühiskonna liikmetesse ning nende turvatundesse. Seega puudub kohtul veendumus, et ainuüksi isiku lubadustest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Vangla hinnangul on Ivan Sereda kõrgohtlik konkreetsele isikule ja avalikkusele üldiselt. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 40 %, millise näol ei ole kohtu hinnangul tegemist madala riskiga. Ka vangla, prokurör ning kriminaalasja menetlenud prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodut ning Ivan Sereda varasemat elukäiku arvesse võttes saab teha järelduse, et isik ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav, et välistada tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Samuti riivaks süüdimõistetu praegune vabastamine ühiskonna õiglustunnet. Kuivõrd süüdlane kannab karistust I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise katse ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Ivan Sereda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ning järgnevat vangistuse aega on kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.