Kohtulahend

Kaitsja

Süüdistatav

Jaan Muutra, isikukood: 35804010282, EV kodanik, emakeel eesti keel, XXX, XXX, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud Silver Reinsaar

Kaitsja Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

2(38)

1.4 Rein Millerilt välja mõistetud kaitsjatasu kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 400 eurot ja KrMS § 181 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabiteenuse eest summas 416 eurot riigi kanda jätmises, 1.5 Toomas Tölpilt välja mõistetud kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 1 368 eurot, 1.6 Arvi Ööbikult välja mõistetud kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 912 eurot, 1.7 Rannar Himmalt välja mõistetud kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 1 605, 60 eurot, 1.8 Indrek Nuudilt välja mõistetud kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 624 eurot, 1.9 Jaan Muutralt välja mõistetud kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 960 eurot,

3(38)

3.3 Välja mõista Rannar Himmalt riigituludesse kaitsjatasu kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 1204,20 eurot ning KrMS § 181 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelse ja maakohtu menetluse käigus osutatud õigusabiteenuse eest summas 401,40 eurot riigi kanda, 3.4 Välja mõista Indrek Nuudilt riigituludesse kaitsjatasu kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 468 eurot ning KrMS § 181 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelse ja maakohtu menetluse käigus osutatud õigusabiteenuse eest summas 156 eurot riigi kanda, 3.5 Välja mõista Jaan Muutralt riigituludesse kaitsjatasu kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 720 eurot ning KrMS § 181 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelse ja maakohtu menetluse käigus osutatud õigusabiteenuse eest summas 240 eurot riigi kanda, 3.6 Välja mõista Arvi Ööbikult riigituludesse kaitsjatasu kohtueelses ning maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 684 eurot ning KrMS § 181 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelse ja maakohtu menetluse käigus osutatud õigusabiteenuse eest summas 228 eurot riigi kanda.

SÜÜDISTUSED:

4(38)

sugulise kire rahuldamisele suunatud teenuste osutamiseks Rein Millerile ja Rannar Himmale, makstes MP poolt grupiseksis osalemise eest Egert Aljasele 25 EUR. Selliselt pani Rein Miller toime KarS § 1451 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so alla 18aastase isikuga rahalise tasu eest või mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine. Samuti oli esitatud süüdistus Rein Millerile KarS § 175 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so inimkaubandus alaealise ärakasutamise eesmärgil. Aivar Kulli süüdistatakse selles, et tema pani toime alaealiselt seksi ostmise. Nimelt Aivar Kull, kasutades seksuaalse iseloomuga tutvumisportaalis iha.ee kontot XXX, alustas portaali vahendusel suhtlust kasutajakontoga YYY, leppides kokku MP-lt seksuaalteenuse ostmise eesmärgil kohtumise. Seejärel astus Aivar Kull rahalise tasu eest korduvalt ajavahemikul 15.06.2015-21.07.2015 Harjumaal XXXXXXXXX ja XXXXXX piirkonnas alla 18-aastase MP-ga (s. XX.XX.XXXX, 17-aastane) suguühtesse ning pani toime teisi sugulise iseloomuga tegusid MP suhtes. Selliselt pani Aivar Kull toime KarS § 1451 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so alla 18aastase isikuga rahalise tasu eest või mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine. Samuti süüdistatakse Aivar Kulli selles, et tema pani toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise. Nimelt tema, ilma relvaseaduse § 32 lg-s 2 nõutava relvasoetamisloata ning ilma relvaseaduse § 201 lg-s 3 ja § 34 lg-s 2 nõutava helisummuti käitlemise õiguse andva relva (sporditulirelva) relvaloata, kohtueelse menetlusega täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne 10.09.2015 omandas MM-lt ebaseaduslikult viimasele kuuluva sporditulirelva koos helisummutiga, mida ebaseaduslikult hoidis enda elukohas aadressil Tallinn, UUU, kuni 10.09.2015 kella 15:08ni, mil see ajal politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Selliselt pani Aivar Kull toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise. Toomas Tölpi süüdistatakse selles, et tema pani toime alaealiselt seksi ostmise. Nimelt Toomas Tölp, kasutades seksuaalse iseloomuga tutvumisportaalis iha.ee kontot AAA, alustas portaali vahendusel suhtlust kasutajakontoga YYY, leppides kokku MP-lt seksuaalteenuse ostmise eesmärgil kohtumise. Seejärel astus Toomas Tölp rahalise tasu eest korduvalt ajavahemikul 23.06.2015-24.06.2015 Harjumaal XXXXXXXXX ja XXXXXX piirkonnas alla 18-aastase MP-ga (s. XX.XX.XXXX, 17-aastane) suguühtesse ning pani toime teisi sugulise iseloomuga tegusid MP suhtes. Selliselt pani Toomas Tölp toime KarS § 1451 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so alla 18aastase isikuga rahalise tasu eest või mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine. Arvi Ööbikut süüdistatakse selles, et tema pani toime alaealiselt seksi ostmise. Nimelt Arvi Ööbik, kasutades seksuaalse iseloomuga tutvumisportaalis iha.ee kontot EEE, alustas portaali vahendusel suhtlust kasutajakontoga YYY, leppides kokku MP-lt seksuaalteenuse ostmise eesmärgil kohtumise. Seejärel astus Arvi Ööbik rahalise tasu eest korduvalt ajavahemikul 14.06.2015-24.06.2015 Harjumaal XXXXXXXXX ja XXXXXX piirkonnas alla 18-aastase MP-ga (s.

5(38)

XX.XX.XXXX, 17-aastane) suguühtesse ning pani toime teisi sugulise iseloomuga tegusid MP suhtes. Selliselt pani Arvi Ööbik toime KarS § 1451 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so alla 18aastase isikuga rahalise tasu eest või mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine. Rannar Himmat süüdistatakse selles, et tema pani toime alaealiselt seksi ostmise. Nimelt leppis Rannar Himma koos Rein Milleriga ajavahemikul 06.07.2015 kuni 12.07.2015 Harjumaal XXXXXX Rein Milleri elukohas aadressil XXX Egert Aljasega kokku alaealiselt MP-lt (s. XX.XX.XXXX, 17-aastane) grupiseksi ostmise, so seksuaalse iseloomuga teenuste ja sugulise kire rahuldamisele suunatud teenuste osutamiseks Rein Millerile ja Rannar Himmale, makstes MP polt grupiseksis osalemise eest Egert Aljasele 25 EUR. Selliselt pani Rannar Himma toime KarS § 1451 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so alla 18-aastase isikuga rahalise tasu eest või mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine. Indrek Nuuti süüdistatakse selles, et tema pani toime alaealiselt seksi ostmise. Nimelt Indrek Nuut, kasutades seksuaalse iseloomuga tutvumisportaalis iha.ee kontot HHH, alustas portaali vahendusel suhtlust kasutajakontoga YYY, leppides kokku MP-lt seksuaalteenuse ostmise eesmärgil kohtumise. Seejärel astus Indrek Nuut rahalise tasu eest korduvalt ajavahemikul 17.06.2015-26.06.2015 Harjumaal XXXXXXXXX ja XXXXXX piirkonnas alla 18-aastase MP-ga (s. XX.XX.XXXX, 17-aastane) suguühtesse ning pani toime teisi sugulise iseloomuga tegusid MP suhtes. Selliselt pani Indrek Nuut toime KarS § 1451 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so alla 18aastase isikuga rahalise tasu eest või mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine. Jaan Muutrat süüdistatakse selles, et tema pani toime alaealiselt seksi ostmise. Nimelt Jaan Muutra, kasutades seksuaalse iseloomuga tutvumisportaalis iha.ee kontot ZZZ, alustas portaali vahendusel suhtlust kasutajakontoga YYY, leppides kokku MP-lt seksuaalteenuse ostmise eesmärgil kohtumise. Seejärel astus Jaan Muutra rahalise tasu eest 16.06.2015 Harjumaal XXXXXXXXX ja XXXXXX piirkonnas alla 18-aastase MP-ga (s. XX.XX.XXXX, 17-aastane) suguühtesse ning pani toime teisi sugulise iseloomuga tegusid MP suhtes. Selliselt pani Jaan Muutra toime KarS § 1451 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so alla 18aastase isikuga rahalise tasu eest või mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine.

MAAKOHTU OTSUS:

Harju Maakohtu kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati Rein Miller süüdi KarS § 1451 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. Kohaldati KarS § 73 sätteid katseajaga 1 aasta. Rein Miller mõisteti õigeks temale esitatud süüdistuses KarS § 175 lg 1 järgi. Aivar Kull tunnistati süüdi KarS § 1451 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. Samuti tunnistati Aivar Kull süüdi KarS § 420 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta. Kohaldati KarS § 73 sätteid katseajaga 1 aasta. Toomas Tölp tunnistati süüdi KarS § 1451 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. Kohaldati KarS § 73 sätteid katseajaga 1 aasta. Arvi Ööbik tunnistati süüdi KarS § 1451 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. Kohaldati KarS § 73 sätteid katseajaga 1

6(38)

aasta. Rannar Himma tunnistati süüdi KarS § 1451 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. Kohaldati KarS § 73 sätteid katseajaga 1 aasta. Indrek Nuut tunnistati süüdi KarS § 1451 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. Kohaldati KarS § 73 sätteid katseajaga 1 aasta. Jaan Muutra tunnistati süüdi KarS § 1451 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. Kohaldati KarS § 73 sätteid katseajaga 1 aasta. Sama otsusega lahenditai menetluskulude ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOONID:

7(38)

võtta, kuivõrd enam kui pool elanikkonnast kirjutab kirjavigadega, kas sellest on võimalik järeldada vanust, kindlasti mitte. Kohus on kohtuotsuses käsitlenud, kui põhjendamatult jätnud arvestamata MP kui ka Egert Aljase poolt antud ütlused, milles mõlemad kinnitanud, et MP vanuseks selle küsimisel on 18. Ei saa õigeks pidada, et Aivar Kull peab vastutama portaalipidaja poolt kehtestatud reeglitest mittekinnipidamise eest ja et sinna on võimalik oma andmeid muutes sisse logida. Kasutaja peab olema vähemalt 18 aastane. Apellant leiab, et kannatanu MP ütlused ei ole usaldusväärsed selles, et ainult üks küsis ega ta alaealine ei ole, kuid seda meest ei ole kohtusaalis. Ent ometi on mustvalgel kirjas, et Aivar Kull seda küsis ja viibis kohtus ja kohus on selle tuvastatuks lugenud. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p-de 2 ja 3 järgi kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks loeb, peab tulenevalt KrMS § 312 p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Kogutud tõendid viitavad kuriteokoosseisu puudumisele ja seda ennekõik subjektiivse külje tõendamatuse tõttu. Maakohtu otsuses ei sisaldu selgeid seisukohavõttusid subjektiivse koosseisu tuvastatuse küsimuses. Subjektiivse koosseisu käsitlemata jätmine on kolleegiumi hinnangul käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 - § 306 lg 1 p 1 mõttes. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, millele tuginedes saanuks kujuneda kohtu järeldus, et Aivar Kull täitis KarS § 1451 lg1 koosseisu vähemalt kaudse tahtlusega. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo tuleb kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Apellant leib, et Aivar Kulli süüdimõistmine KarS § 420 lg 1 järgi, ei ole tõendamist leidnud. Tunnistaja MM kinnitas kohtuistungil, et helisummuti olemasolust Aivar Kull ei teadnud (kohtuotsus lk 21-22). MM kinnitas, et ta unustas summuti maha keerata. Helisummuti olemasolust sai Aivar Kull teada, kui politsei relva ära võttis. Vaadeldav süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse kriteeriumiks on see, et isik peab asjaolu vähemalt võimalikuks ning möönab seda. Seega peab ka KarS § 420 lg 1 järgi esitatava süüdistuse sisust kuriteo asjaolude kirjeldusest piisava selgusega järelduma, et süüdistatav pani talle omistatava teo toime tahtlikult. Antud asjas puuduvad tõendid, millised kinnitaksid, et Aivar Kull pidanud võimalikuks, et kotis, milles oli jahivintrelv, küljes on helisummuti. 3.4 Süüdistatava Toomas Tölpi kaitsja Veljo Viilol taotleb tühistada Harju Maakohtu otsus nr. 1-16-246 Toomas Tölp süüdistuses KarS § 145 lg 1 järgi ja Toomas Tölp õigeks mõista. Maakohus rikkus kohtuotsuse tegemisel oluliselt menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigusnormi KarS § 1451 lg 1 koosseisu tuvastamisel. KrMS § 305`lg. 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama lg. 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vaidlustatud kohtuotsus nendele nõuetele ei vasta Süüdistatava süüd ei tõenda mitte ükski kohtueelsel uurimisel kogutud, süüdistusaktis märgitud ja kohtus uuritud tõend. Ei ole tõendatud, et Toomas Tölp teadis või pidi teadma, et MP on alaealine, kellelt ta seksuaalteenust soovis osta raha või muu hüve eest ning et ta ka maksis selle eest. Alusetu on Maakohtu poolt seksuaalvahekorra toimumises tugineda, fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollile (IV kd tl 96-98), milles kannatanu on kohtueelsel uurimisel ära tundnud süüdistatava Toomas Tölpi, kui isiku, kellega ta oli kahel korral seksuaalvahekorras raha eest 2015.a suvel 23.06. ja 24.06.2015a. peale jaanipäeva. Kaitsja ei ole taotlenud äratundmiseks esitamise protokolli avaldamist ((IV kd tl 96-98), sest süüdistatav Toomas Tölp ei ole eitanud suhtlemist MP-ga, seega ei oma tähtsust kohtu poolt avaldatud

8(38)

äratundmise järeldus. Kohtule ei olnud eelpool kajastatud äratundmiseks esitamise protokolli prokuröri poolt isegi tõendina esitatud (IV kd tl 96-98), mistõttu jääb apellandile arusaamatuks, millisel alusel ja põhjendusel kohus vastavale tõendile kohtuotsuses tugineb, kuna see on vastuolus KrMS § 3051 lg-s 2 sätestatud menetlusnormiga, mis lubab kohtul otsuse rajada üksnes neile tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja nende kohta arvamust avaldada, mida süüdistataval pole võimalik olnud teha. Maakohus ei andnud kohtmenetluses isegi süüdistatavale endale võimalust kannatanule küsimusi esitada vastuolude kõrvaldamiseks. Seega on tegemist kohtu poolt Toomas Tölpi kaitseõiguse rikkumisega, lähtuvalt kohtu tuginemisest tõendile, mida kohtuistungil ei esitatud ega kontrollitud. Apellant rõhutab, et samas ei ole kohus põhjendanud, et miks ta ei arvesta kohtuotsuses kannatanu ja tunnistaja A kohtulikus menetluses antud ütlusi, et Toomas Tölpile esitatud süüdistuse perioodil 17.06.2015 kuni 26.06.2015 MP tegelikkuses seksiteenuse osutamisega ei tegelenud. MP ja Toomas Tölpi kõneeristused, SMS–id ja jälitusprotokoll ei tõenda mingilgi määral KarS § 1451 lg 1 koosseisu toime panemist apellandi poolt, sest kõneeristused ja SMS –des kajastatud suhtlus ei tõenda süüdistuses esitatud süüteo koosseisuliste tunnuste olemasolu, s.o. seksuaalvahekorra toimumist ja selle eest raha maksmist ning kannatanu MP alaealisuse avaldumist, millest Toomas Tölp oleks tõenditest nähtuvalt saanud teadlikuks või oleks pidanud seda möönma. Kohtupoolne põhjendus on käsitletav oletusena, mis ei ole nimetatud koosseisuliste tunnuste tõendamiseks kaetud ühegi tõendiga. Selliste oletuslike väidete esitamine kohtuotsuses koosseisu tunnuste olemasolu kohta on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Tutvumisportaali iha.ee kehtestatud kasutajatingimused tõendavad, et kasutajakonto all YYY registreeritud andmete alusel on tütarlaps on 18 – aastane s.o. täisealine tütarlaps. See leiab tõendamist ka kohtule esitatud Tutvumisportaali iha.ee kehtestatud kasutajatingimustega. Süüdistataval puudus igasugune alus kahelda MP täisealisuses. Ebaõige on kohtu väide, et Iha.ee portaali kasutustingimused on ebaolulised, kuivõrd neid on võimalik eirata. Samuti oli MP 17,5 aastane ehk olenevalt oma füsioloogilisest arengukiirusest juba täisealine isik või väliselt sarnane. Ainetu on kohtu seisukoht, et kuna seadusandja on keelanud seksuaalse iseloomuga teenuse ostmise alaealiselt, siis peab seksuaalteenust osta sooviv isik veenduma teenust osutava prostituudi vanuses ning tegema isiku vanuse väljaselgitamiseks vajadusel täiendavaid pingutusi. Esitatud süüdistus on täielikult alusetu subjektiivse ja objektiivse külje puudumise tõttu ( KarS § 17 lg. 1 ) ning Toomas Tölp tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks.” Käesoleval juhul on Maakohus Riigikohtu lahendites antud juhiste vastu oluliselt eksinud, mistõttu vaidlustatud otsus on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. 3.5 Süüdistatava Rannar Himma kaitsja Andres Veski taotleb tühistada täies mahus Harju Maakohtu 02.06.2016. a kohtuotsus nr 1-16-246, millega mõisteti Rannar Himma süüdi KarS § 1451 lg 1 järgi ning teha uus otsus, millega mõista Rannar Himma KarS § 1451 lg 1 alusel sätestatud kuritegudes õigeks. Apellandi hinnangul on Harju Maakohus 02.06.2016.a kriminaalasjas nr 1-16-263 otsust tehes rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kaitsjana on seisukohal, et Rannar Himma süüdimõistmine tugineb ebapiisaval tõendite analüüsil, kohtu järeldused on vastuolus tuvastatud faktiliste asjaoludega. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et ajavahemikul 06.07.2015.a kuni 12.07.2015.a Harjumaal XXXXXX Rein Milleri elukohas aadressil XXX oli Rannar Himma seksuaalvahekorras MPga. Harju Maakohtu 02.06.2016.a kohtuotsusest ei ole võimalik

9(38)

jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist. Harju Maakohtu kohtuotsusest nähtub, et Rannar Himma süüdimõistmine tugineb põhiliselt kannatanu MP ütlustele. KrMS § 66 lg 21 sätestab, et tõendiks ei ole tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel. Kaitsjana leian, et käesolevas kriminaalasjas ei ole MP ütlused käsitletavad tõendina, sest Egert Aljas ütles viimasele, et ta on Rannar Himmale öelnud, kui vana MP on. Seega ei ole MP ise väidetavaid sündmusi vahendlikult tajunud, ta on teada saanud neist teise isiku vahendusel. Egert Aljas on 19.04.2016.a istungil kinnitanud, et ta on MP-le öelnud, et avaldas viimase vanuse ainult Tiit Koppelile, Rannar Himmale ta MP vanusest ei rääkinud. Rannar Himma on kohtuistungil kinnitanud, et ta ei teadnud MP vanust. Rannar Himma teadis ainult kannatanu nime ja seda, et ta õpib 9.klassis (mitu korda on istuma jäänud). Rannar Himmal ei tekkinud kahtlust, et MP ei ole täisealine, samuti ei öelnud ei Egert Aljas ega MP Rannar Himmale, kui vana MP on. Asjaolu, et MP õppis XXX koolis, ei tähenda, et ta ei võinud olla täisealine. Seega on Rannar Himma poolt kohtuistungitel antud ütlused kooskõlas Egert Aljase poolt antud ütlustega ja otsusest ei nähtu ühtegi tõendit, millega oleks ümber lükatud Egart Aljase ja Rainar Himma ütlused. Isiku süüdimõistmiseks KarS § 1451 lg 1 alusel peab süüdistatav teadma või vähemalt võimalikuks pidama, et ta astub suguühtesse noorema kui 18-aastase isikuga. Otsustamaks, kas süüdlane võis pidada kannatanu alaealisust võimalikuks, tuleb eelkõige arvestada kannatanu füüsilist arengut ning tema eelnevat käitumist. MP on kohtuistungil avaldanud, et kui keegi oleks küsinud tema vanust, oleks ta pidanud ütlema, et on 18. Seega kannatanu ise tunnistab, et ta teadvalt valetas oma vanuse kohta ning käitus ja riietus kui täisealine isik, et klientidel ei tekiks kahtlust tema vanuse osas. MP oli teo toimepanemise ajal 17-aastane ja 3 kuu vanune, sellise vanuse puhul on väga raske aru saada, kas isik on 17,18 või 19-aastane. KarS § 1451 lg 1 koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Rannar Himmal ei tekkinud vähimatki kahtlust, et astub suguühtesse noorema kui 18-aastase isikuga, Rannar Himma oli veendunud, et MP on täisealine. Rannar Himma ei teadnud, et kannatanu MP on alaealine, seega ei ole täidetud süüteo koosseisu subjektiivne külg. Vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Tulenevalt KarS § 7 lg-st 3, kui esineb vähemalt mõistlik kahtlus, et süüdistatav uskus, et ta astub vahekorda täisealisega, tuleks kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. 3.6 Süüdistatava Indrek Nuuti kaitsja Alar Neiland taotleb tühistada Harju Maakohtu 02. juuni 2016. aasta otsus millega Indrek Nuut mõisteti süüdi KarS § 1451 lg 1 järgi ja mõista Indrek Nuut õigeks. Kohus on Indrek Nuudi süüdimõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Indrek Nuuti süüdistatakse alla kaheksateistaastase MP-ga ajavahemikul 17.06.2015 - 26.06.2015 Harjumaal XXXXXXXXX ja XXXXXX piirkonnas rahalise tasu eest korduvalt suguühtesse astumises ning teiste sugulise iseloomuga tegude toimepanemises. Kohtuotsuse kohaselt oli Indrek Nuut astunud MP-ga suguühendusse 17.juunil, 26.juunil ja 30.juunil 2015, samas süüdistust võimalikus seksuaalvahekorras 30.06.2015 ei esitatud. Kõnesolevaga on rikutud kaitseõigust. Kohtu poolt viidatud jälitusprotokollis kajastatud võimalikud ettepanekud ja võimalikud kokkuleppimised kohtumisteks, ei anna iseenesest alust järelduseks seksuaalvahekordade toimumise kohta mehe ja naise vahel, ja seda enam veel siis kui "partnerid" ise seda ei kinnita. Kannatanu MP on kohtus üle kuulatud ja 18.04.2016, vastates kaitsja küsimusele (kohtuistugi protokollis on lisaks märgitud, et kaitsja osutas kohtusaalis istuvale I. Nuudile) ütles kannatanu, et ta ei tunne seda inimest, isik ei meenu, nime ei tea. Kannatanu ütleb, et perioodil 17.06 kuni 26.06.2015 ta üldse sellega (intiimsuhetega, nagu hiljem selgus

10(38)

suguhaiguse tõttu) ei tegelenud. Egert Aljase ütlusi ei ole kohus Indrek Nuudi süüdimõistmisega mingil viisil seostanud. Jälitusprotokollidest ei ole võimalik kõnesoleva kohta midagi välja lugeda, on esile toodud fraasid: kas täna kohtud, kuidas oleks homme või nädalavahetusel. Kokkuvõtvalt leian, et kui jälitusprotokolls esiletoodu ei võimaldanud kujundada versiooni sugulise iseloomuga tegude toimepanemise kohta, kuidas saaks siis sama teed kasutades olla tuvastatav suguühendusse astumine kui oluliselt konkreetsem tegevus. Registreerides ennast iha.ee meelelahutuskeskkonna kasutajaks nõustub kasutaja antud kasutustingimustega ja kohustub neid järgima. Portaali iha.ee avalehel on nähtav, et alla 18aastastele on teenuse kasutamine keelatud. Kasutaja vastutab reeglite eest. Indrek Nuut kasutas portaali täisealise isikuna ja võis sama oodata ka teistelt kasutajatelt, kuna täisealisuse nõue on portaalis juba selle esilehel selgelt esile toodud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kannatanu on kõikidel klientidega kohtumisel kinnitanud, et ta on täisealine. Lisaks võib täie veendumusega väita, et visuaalselt ei ole võimalik eristada naise vanust 17 aastat 2 kuud vanusest 18 aastat. Iseenesest tuleks süüd välistavaks asjaoluks lugeda kannatanu poolt oma vanuse nimetamist. KarS § 1451 lg 1 koosseisuks on vajalik kannatanu alaealisus. Juhul kui süüdlane ei ole kannatanu alaealisusest teadlik, ei saaks tegu olla toime pandud tahtlikult. Sel juhul saaks süüdlane vastutada seaduses ettenähtud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Ei saa nõustuda sellega, et Indrek Nuut oleks pidanud möönma, et tegemist võib olla isikuga vanuses alla 18 aasta ja et seetõttu on süütegu toime pandud kaudse tahtlusega. 3.7 Süüdistatava Jaan Muutra kaitsja Silver Reinsaa tühistada Harju Maakohtu 02. juuni 2016 kohtuotsus ja mõista Jaan Muutra süüdistuses KarS § 1451 lõike 1 järgi õigeks. Kaitsja hinnangul on maakohtu otsuse tegemisel oluliselt rikutud menetlusõigust tuginedes jälitustoimingute käigus saadud tõenditele, kuigi kohtuasja materjalide juurde ei võetud nende tegemist lubavaid jälituslube. Samuti on maakohtu otsuse põhjendused vastuolulised, kuivõrd kohus jõudis järeldusele, et Jaan Muutra pani talle süüdistusaktis inkrimineeritud teo toime kaudse tahtlusega, kuid otsuse põhjendustest ilmneb, et tegu pandi toime hooletuse vormis. Samas ei vasta maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt Jaan Muutra tegevus kaudse tahtluse määratlusele. Maakohus on leidnud, et osa Jaan Muutrale esitatud süüdistusest ei pea paika, kuid jättis Jaan Muutra selles osas kohtuotsuse resolutsioonis õigeks mõistmata. Kuna Jaan Muutra tulnuks ka maakohtu otsuse järelduste kohaselt vähemalt osaliselt õigeks mõista, tulnuks ka menetluskulud jätta vähemalt osaliselt riigi kanda. Jaan Muutra tunnistati KarS § 1451 lg 1 järgi süüdi selles, et ta astus rahalise tasu eest alaealise MP-ga suguühendusse. Kuna KarS § 1451 lg 1 on tahtlik kuritegu, tulnuks Jaan Muutra sellise järelduse tegemisel talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohustus võtta tarvitusele mingeid täiendavaid meetmeid prostituudi vanuses veendumiseks on objektiivne kohustus ning selle rikkumist saab käsitleda maksimaalselt hooletusena. Maakohtu otsuse põhjendustest ei ole üheselt järeldatav, millistele tõenditele/asjaoludele tuginedes asus kohus seisukohale, et Jaan Muutra teo subjektiivse külje intellektuaalne ja voluntatiivne element vastab kaudse tahtluse määratlusele. Intellektuaalselt eeldab Jaan Muutra süüditunnistamine KarS § 1451 lõike 1 järgi, et ta hiljemalt suguühendusse astumise ajal tõepoolest pidas võimalikuks, et kannatanu on alaealine. Sellise faktilise asjaolu tõendatust ei saa järeldada vaid sellest, et kohtu hinnangul on iga prostituudi teenust ostev isik kohustatud teenusepakkuja vanuses veenduma. Selline objektiivne kohustus ei anna mis tahes teavet isiku konkreetse teo intellektuaalse külje osas, st ei anna vastust küsimusele, kas Jaan Muutra sai aru, et kannatanu võib olla alaealine. Ka üksnes sellest, kui Jaan Muutra pidaski MP alaealisust võimalikuks, kaudse tahtluse jaatamiseks ei piisaks. Nagu eelnevalt märgitud, Jaan Muutra süüditunnistamine KarS § 1451 lõike 1 järgi kaudse tahtlusega toimepandud teos eeldab esiteks, et ta suguühendusse astumise ajal pidas võimalikuks, et MP on alaealine

11(38)

(intellektuaalne element). Karistusseaduses omaksvõetud kergemeelsuse ja kaudse tahtluse eristamiskriteeriumist lähtudes tuleb kaudse tahtluse tuvastamiseks aga lisaks intellektuaalsele elemendile tuvastada ka voluntatiivne element; teisisõnu – tuvastada tuleb, et Jaan Muutra suhtus sellisesse intellektuaalsel tasandil teadvustatud võimalusse ükskõikselt. Vastutus on välistatud, kui isik sisimas lootis, et tegu võib olla täisealise isikuga. Sel juhul on tegemist kergemeelsusega. Maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt, täieliku tähelepanuta on jäetud tõsiasi, et kannatanu MP ise valetas enda vanuse kohta. Kohus on sisuliselt asunud seisukohale, et kannatanu poolt enda vanuse täisealiseks valetamine ei saanud viia Jaan Muutrat KarS § 17 lõikes 1 sätestatud koosseisueksimuseni, kuid ei ole enda otsusest läbikumavat sellesisulist järeldust põhimõtteliselt mitte millegagi põhjendanud. Kaitsja hinnangul ei oleks veenev väide, et MP on välimuselt niivõrd noor inimene, et süüdistatava(te) arvamus tema täisealisuse kohta oli selgelt ebaadekvaatne. Olukorras, kus kohtumaterjalide juurde ei ole võetud nt kannatanu välimust kajastavaid fotosid, aga samuti ei ole kannatanu väljanägemist keegi isikulistest tõendiallikatest ka kirjeldanud, ei ole võimalik sellist väidet ühelgi viisil ümber lükata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Jaan Muutra arvamus, et MP on täisealine, tugines lisaks kasutajakontol märgitud vanusele ka sellele, et kannatanu ise ütles enda vanuseks täisealise isiku vanuse. Kaitsja leiab, et Jaan Muutra KarS § 1451 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne külg ei ole kohtupraktikas ja õigusdogmaatikas omaksvõetud kriteeriumidest lähtudes leidnud tuvastamist ning palub tema suhtes teha õigeksmõistva kohtuotsuse. Maakohus on otsuse tegemisel ka Jaan Muutrat puudutavas osas tuginenud jälitustoimingutega saadud tõenditele. Kaitsja hinnangul on selline tegevus olnud käesoleval juhul ebaseaduslik, mistõttu palub kaitsja jätta need tõendid tõendikogumist välja. Maakohus on selliselt lubamatule tõendile tuginedes tuvastanud Jaan Muutra teo objektiivse külje, st et pakutud 100 eurot oli mõeldud konkreetse seksuaalakti eest. Samas märgib kaitsja, et ka kõnealusest jälitusprotokollist ei nähtu, et juba 16.06.2015 lubati raha seksi eest. Nimetatud protokollist ilmneb, et Jaan Muutra on MP-le pakkunud seksi ja sada eurot sponsorlust. Mitte sada eurot seksi eest. Maakohus ei ole enda vastupidist järeldust ka sisuliselt millegagi põhjendanud. Ei ole sugugi välistatud, et Jaan Muutra otsus maksta raha seksi eest tekkis alles hiljem. Sellises olukorras ei astutud suguühendusse rahalise tasu eest. Maakohus on otsuse põhjendavas osas leidnud, et tõendamist ei ole leidnud, et Jaan Muutra tegevus süüdistuses nimetatud ajal oleks hõlmanud ka muid sugulise iseloomuga tegusid. Kohus leidis, et süüdistuse see osa ei vasta tegelikkusele. Kui kohus leiab, et tegu, milles süüdistatavat süüstatakse, ei ole aset leidnud, tuleb süüdistatav KrMS § 309 lg 2 esimese alternatiivi alusel (selles osas) õigeks mõista. Jaan Muutrat süüdistati 2015.a juunikuus toimunud teos, mille osisteks oli ühelt poolt suguühendusse astumine ja teiselt poolt muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine. Kaitsja taotleb käesolevaga, et ringkonnakohus märgiks kohtuotsuse resolutiivosas, et Jaan Muutra mõistetakse õigeks muu sugulise iseloomuga teo toimepanemises MP suhtes. Sellega seonduvalt palub kaitsja jätta ka pool menetluskuludest riigi kanda. Nimelt on kaitsja arvestanud kohtuistungiteks ettevalmistamisel, kannatanu, tunnistaja ja süüdistatavate ülekuulamisel võimaliku vajadusega esitada küsimusi ka süüdistuses toodud teise käitumisakti kohta. Kuna aga prokurör ei esitanud kohtuliku uurimise käigus tõendeid ega esitanud ka enda esmasküsitluste raames kellelegi küsimusi seonduvalt Jaan Muutra süüdistuse osaga "muud sugulise iseloomuga teod", ei olnud kaitsetaktikaliselt ka kaitsjal olla alust selleteemalisi küsimusi kohtuistungitel käsitleda. Siiski tuli selleks valmistuda ning istungite ajal pidevalt arvestada sellise materjali tõusetumise võimalustega. Seetõttu on pool tekkinud menetluskuludest tekkinud seoses süüdistuse osaga, mida ka maakohus on pidanud põhjendamatuks. Need menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda sõltumata sellest, kas kaitsja muud käesolevas apellatsioonis esitatud taotlused rahuldatakse. Maakohus on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 45 otsustanud, et Jaan Muutra peab riigituludesse

12(38)

maksma kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 960 eurot. Kaitsja osundab käesolevaga, et kohtueelsel uurimisel osutati Jaan Muutrale riigi õigusabi üksnes 144 euro ulatuses. Nimetatud osas palub kaitsja muuta maakohtu otsust selliselt, et kohtueelses menetluses kantud menetluskulude suuruseks on 144 eurot, mitte 960 eurot. Kohtueelses menetluses ei olnud menetluskulude suuruseks mitte 960, vaid 144 eurot.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

13(38)

teismelisega, kellele pea iga süüdistatav võinuks oma vanuse poolest olla vähemalt isa kui mitte vanaisa. Lisaks tahab prokuratuur etteruttavalt märkida, et kui MP on ennast portaalis www.iha.eevanemaks valetanud, siis kõiki süüdistatavaid iseloomustab soov näida portaalis noorematena ning enda kohta valeinfo avaldamine ei ole süüdistatavate hinnangul ilmselgelt kasutajatingimuste rikkumine. Prokuratuurile jääb arusaamatuks, et kui süüdistatavad valetavad enda kohta, siis millisel alusel on nad apellatsioonides seisukohtadel, et MP on kohustatud avaldama enda isiku kohta üksnes tõeseid fakte ja kui ta seda ei tee, puudub apellantidel justkui süü. Samuti ei ole www.iha.eeportaali puhul vähetähtis, et konto tegemine ei toimu läbi ID-kaardiga autentimise, vaid kasutaja ise sisestab oma vanuseks täpselt sellise numbri nagu soovib ning portaali haldaja ega omanik andmeid ei kontrolli. Järgnevalt on Aivar Kulli kaitsja vaidlustanud süüdimõsitmise KarS § 420 lg 1 järgi. Helisummuti on tulirelva lisaseade, mida on lubatud vallata sporditulirelva kasutamisel lasketiirus heli summutamise eesmärgil. Aivar Kull ja tunnistaja MM mõlemad on selgitanud, et MM andis oma relva Aivar Kullile hoiule, sporditulirelv oli relvakotis. Tunnistaja ei öelnud, et seal on ka helisummuti ning Aivar Kull ei kontrollinud, mis täpselt kotis on, usaldas niisama. Füüsilise isiku relvaluba annab isikule õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti käitlemiseks. RelvS § 29 lg 4 lubab tõepoolest kuni 5 ööpäevaks oma relva teisele isikule kasutada, kuid tingimusel, et teisel isikul on seda liiki relva relvaluba. Prokuratuur väidab, et juhul, kui isik tegelikult ei kontrollinud, milline relv relvakotis on, st ei avanud kotti, siis peab ta vähemalt võimalikuks pidama, et kotis võib olla ka midagi, millele tal luba ei ole ning tegemist on Aivar Kulli enda teadlikult võetud riskiga. 4.3 Toomas Tölpi (iha.ee kasutaja AAA) apellatsiooni põhiväited on üldjoones samad nagu Aivar Kulli apellatsioonis. Prokuratuur juhib tähelepanu, et ka Toomas Tölp on portaalis oma vanuse oluliselt nooremaks valetanud, nimelt OÜ A vastuse kohaselt on ta oma sünniajaks märkinud 19.04.1979 ehk just kui olnuks ta tol hetkel36-aastane, tegelikkuses on Toomas Tölp sündinud 19.04.1971 ehk oli 44-aastane, seega 27 aastat MP-st vanem. Toomas Tölp on andnud ütlusi, et kohtus küll MP-ga, kelle nimeks arvas olevat T, kuid tema arvas, et neil on suhe ja seksi eest tema ei maksnud. Vahekorras olid nad 24.06.2015. Kontosid on tal portaalis kokku 2-3. Jällegi väärib märkimist, et süüdistatav on juba ise mitme iha.ee kasutajareegli vastu eksinud, kuid leiab, et tema sekspartner pidi ju olema 18, sest kasutajatingimused nõuavad, et peab olema täisealine ega tohi enda kohta valeandemeid edastada. Kui vaadata taas Toomas Tölpi kirjavahetust kannatanuga, siis jutt algab sponsorlusest ja kohe lepitakse kirja teel kokku (30.10.2015 jälitustoimingu protokoll lk 1518),et kohtumine maksab 150EURja toimub XXXXXX (23.06.2015 kell 22:19:24, lk 15). Toomas Tölp on vastanud (23.06.2015 kell 22:21:11, lk 15) et:150 ja et kui autos, siis autos saaks ehk BJ ainult teha. Seega lepiti kokku, et kannatanu teeb Toomas Tölpile suuseksi (BJ ehk Blowjob) ja saab selle eest 150 EUR. Edasi on MP kasutajakonto alt vastu küsitud, et autos saab ka seksida, aga jääma peab sama summa, aga kui jääb ainult BJ, siis mis tasu selle eest oleks ja Toomas Tölp vastab, et BJ eest maksab ta 50 EUR. Järgmise päeva ehk 24.06.2015lõuna ajal on Toomas Tölp taas kirjutanud, et no me eile kohtusime sinuga, kui mäletad ja lepib kokku uue kohtumise. MP konto vastab, et palju spons ja Toomas Tölpomakorda vastab, et 100...150 oleks norm ma arvanning lubab MP-le järele minna. Samuti on näha, kuidas Toomas Tölp liigub tugijaama alla, mis katab MP elukohta. 26.04.2015 on Toomas Tölp taas mitu korda kirjutanud, et soovib kohtuda ja teeks ühe BJ 50 EUR eest umbes kella 14 ajal.

14(38)

Niisiis jäävad arusaamatuks kaitsja väited, et justkui ei olnud seksi, ei olnud raha maksmist ja ei olnud arusaama tüdruku vanusest. Nimetatud objektiivse tõendi (sõnumite) taustal muutub eluliselt ebausutavaks ka väide, et Toomas Tölp pole raha maksnud ja neil oli MP-ga omavahel lihtsalt tavaline paarisuhe. Prokuratuur möönab, et suhe tõepoolest oli, kuid see oli rangelt ärilist laadi- üks pool maksis raha ja teine, st mehest 27-aastat noorem alaealine tüdruk rahuldas teda selle eest seksuaalselt. 4.4 Jaan Muutra(iha.ee kasutaja ZZZ) kaitsja on pikemalt peatunud kohtuotsuses kasutatud väljendil “sellest hoolimata” ning leidnud, et kuigi maakohus on leidnud, et süüdistatav pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, pidas maakohus ikkagi silmas mitte kaudset tahtlust, vaid hooletust, sest otsuses on kasutatud väljendit “sellest hoolimata”. Kaitsja on leidnud, et see väljend viitab üheselt hooletusele, mitte kaudsele tahtlusele. Siinkohal peab prokuratuur vajalikuks juhtidatähelepanu, et väljend hoolimata tähendab teisisõnu midagi arvestamata, millestki olenematult, millelegi vaatamata. Väljendid hoolimata ja hooletus ei ole niisiis sünonüümid. Samuti tahab prokuratuur rõhutada, et kui vaadata Jaan Muutra ja MP konto vahelist kirjavahetust (30.10.2015 jälitustoimingu protokoll lk 37),siis on mees teinud konkreetse ettepaneku pakun seksi ja 100 EURning sellele järgneb kokkulepe kohtumiseks ja täpsustatakse, kus kandis neiu paikneb. Pärast kohtumist 16.06.2015 jätkub kirjavahetus ning Jaan Muutra teeb 25.06.2015 pakkumise, et pakun eelmist 100 ja siis 50 juurde, millest saab järeldada, et eelmisel korral maksis või vähemalt lubas Jaan Muutra MP-le maksta seksi eest 100 EUR ning soovib nüüd uuesti kohtuda ja on valmis sama teenuse eest maksma juba 150 EUR. Kaitsja leiab, et kuivõrd kuulutuses on kirjas, et pakutakse seksi JA 100 EUR, siis ei pakuta seda raha seksi EEST. Prokuratuur leiab, et selline tõlgendus on meelevaldne ega põhine kohtus uuritud tõenditel, elementaarsel loogikal ega ka kontekstil, samuti ei lähtu see portaali eesmärgist ega sisust (portaal tutvustab annast kui seksikate inimeste kohtumispaik). Jaan Muutra on ise kohtuistungil selgitanud, et tal toimus MP-ga seksuaalkontakt, tüdruku vanuse vastu ta huvi ei tundnud, sest iha.ee on ju täiskasvanute portaal, järelikult oli ka tüdruk täiskasvanu. Jaan Muutra oma sünniajaks portaalis märkinud 01.04.1964 ehk 51-aastane, kuigi tegelikkuses on Jaan Muutra sündinud 01.04.1958 ehk oli eelmisel suvel 57-aastane (OÜ A vastus kd V tl 94). Seega oli ta MP-st 40 aastat vanem. Seega, rikkudes ise iha.ee kasutustingimusi, peab süüdistatav vähemalt möönma, et ka temaga teiselpool arvutiekraani suhtlevad tüdrukud ei pruugi enda kohta täit tõtt rääkida. Prokuratuur tahab siinkohal veelkord rõhutada, et kui seksuaalteenuse ostja kasutab seksi ostmisel iha.ee portaali, kus pole enda isiku tuvastamiseks vaja ID-kaardiga autentimist, samas valetades ka ise enda vanuse ja muude parameetrite osas, ei saa isik seksi ostes vabaneda vastutusest küsida teenusepakkuja vanust. MP oli ilmselgelt tavalise teismelise välimusega, seda tuvastas Harju Maakohus ka kohtuistungil. Seega igasugused vastupidised väited on ilmselgelt ennast õigustavad ja tegelikkuses polegi huvi tuntud kui vana see tüdruk oli, kellelt seksteenust osteti. Niisiis pidas seksuaal teenuseostja võimalikuks, et tüdruk võis olla ka alaealine. 4.5 Indrek Nuut (iha.ee kasutaja XXX) kaitsja väidab, et seksuaalseid kontakte Indrek Nuudil kannatanuga olnud ei ole, eesmärgiks oli lihtsalt suhtlus ja leida püsisuhe, samuti eeldas ta, et tegemist on täisealise neiuga, kuna tegemist on täisealiste portaaliga. Samas on XXX kasutaja ankeedis (OÜ A vastus kd V tl 178)sünnikuupäevaks märgitud 02.05.1975, tegelikkuses on Indrek Nuudi sünniajaks 07.07.1975. Samuti on tal Ihas 7-8 kontot, kuigi tegelikult lubab portaal kasutustingimustes igaühel teha vaid ühe konto.

15(38)

Prokuratuur ei hakka oma vastuargumente üle kordama, kuivõrd nendel on eelnevalt käesolevas apellatsioonivastuse korduvalt peatutud. Kui vaadata XXX ehk Indrek Nuudi poolt avaldatud kuulutusi, mis on kohtus uuritud tõendiks, siis otsib ta teenijannat ja orjatari ning huvitub BDSM temaatikast ehk sidumismängudest, domineerimisest ja allumisest (BDSM ehk bondage, dominance, submission, sadomasochism). Niisiis otsis Indrek Nuut portaali abil ilmselgelt tasulist seksuaalteenust, mitte püsisuhet. Kui vaadata Indrek Nuudi konto XXX ja MP konto suhlust (30.10.2015 jälitustoimingu protokoll lk 23-29), siis on Indrek Nuut 14.06.2015 küsinud tere neiu kas 200 on sobiv summaja saanud vastuse oki kui tuled ise kohale ja teeme autos. Seejärel täpsustatakse juba asukohta, et Keila kandis XXXXXX ja kohe ei sobi, kuid kokku saadakse 17.06.2015. Seejärel on Indrek Nuut uuesti kirjutanud 21.06.2015, et millal siis jälle kohtume, spons oleks

16(38)

Samuti on olemas finalistlik seos transporditeenuse osutamise ja preemia ehk seksi vahel, kuigi antud juhul ei ole prokuratuuri hinnangul isegi oluline see, kumb meestest reaalselt 25 EUR maksta lubas, kas mõlemad mehed või ainult Rannar Himma. 4.7 Täiendavalt soovib prokuratuur rõhutada, et KarS § 1451 lg 1 koosseisu juures on oluline, et raha või muu hüve oleks vastutasu konkreetse seksuaalakti eest, see peab olema vahend seksini jõudmiseks ehk et raha ja akti vahel peab olema finalistlik seos. Kuritegu on lõpule viidud suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo alustamisega, so kehalise kontaktiga. Sealhulgas tuleb tähele panna, et seksi ostmine alaealiselt on lõpule viidud ka siis, kui süüdistatav jätab lubatud tasu üldse maksmata. Antud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on alaealise seksuaalne enesemääramisõigus. Seksuaaltegudena näeb koosseis ette kas suguühtesse astumist või mingit muud sugulise iseloomuga tegu, milleks võib siis olla igasugune selline tegu, mille eesmärk on sugulise erutuse tekitamine või suurendamine. Siia alla käib Riigikohtu hinnangul siis ka kõige tavalisem käperdamine, sealhulgas kannatanu võib olla nii aktiivses kui passiivses rollis. Oluline on, et süüdlase tegu oleks tajutav seksuaalselt motiveeritud kehalise teona keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Käesoleval juhul on MP konto alt pandud üles vaid ühemõttelisi kuulutusi, et neiu otsib sponsorlust ning ka kõik iha.ee vestlused on alanud konkreetse summa kokkuleppimisest, millele on järgnenud kohtumine. Ükski süüdistatav pole huvi tundnud tüdruku tegeliku vanuse vastu ja MP puhul võis ka kohtusaalis veenduda, et kannatanu puhul ei olnud tegemist neiuga, kes oleks oma tegelikust vanusest arenenum ja täiskasvanulikum välja paistanud. Seega igal täiskasvanud mehel võiks ja lausa peaks tekkima küsimus, kas tüdruk on tegelikkuses ikkagi juba 18 aastat täis või mitte. Ükski süüdistatav ei teinud midagi selleks, et välja selgitada kannatanu tegelik vanus. KAITSJATE JA SÜÜDISTATAVATE SEISUKOHAD NING TAOTLUSED:

17(38)

Süüdistatav Toomas Tölp esitas taotluse tutvuda kirjale lisatud materjalidega, mis annavad tunnistust, et kannatanu on käesoleval hetkel täiesti omal initsiatiivil ja algatusel loonud portaalis iha.ee ankeedi millele lisatud foto ning info. Antud kasutajanimega XXX ankeet kuulub kannatanu MP-le. Samuti lisab väljavõtte tema kirjavahetusest MP-ga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

18(38)

6.3 Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kaitsjate apellatsioonis toodule, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium leiab, et apellantide Agne Koksi, Silver Reinsaare ja Veljo Viiloli väited väärivad osaliselt tähelepanu, et käesoleval juhul on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna maakohus ei ole teatud osas järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid, s.o hinnata tõendeid kogumis, vaid on teinud seda valikuliselt ja seda just süüdistatavate Aivar Kulli, Jaan Muutra ja Toomas Tölpi ütluste osas. Maakohus ei ole süüdistatavate ütlusi hinnanud tervikuna ning jätnud tähelepanuta süüdistatavate Aivar Kulli, Jaan Muutra ja Toomas Tölpi ütlustest osa, mis puudutab kannatanult vanuse küsimist. Maakohus on asunud seisukohale, et kannatanu ütlused on usaldusväärsemad kui süüdistatava Aivar Kulli ütlused, kuid puuduvad põhjendused miks loeb kohus kannatanu ütlused usaldusväärsemaks kui süüdistatava Aivar Kulli ütlused. Süüdistatavate Jaan Muutra ja Toomas Tölpi osas ei ole maakohus üldse põhjendanud miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta kannatanu MP antud ütlused usaldusväärsemateks süüdistatavate Jaan Muutra ja Toomas Tölpi poolt antud erinevatest ütlustest. Kolleegium on seisukohal, et see rikkumine ei tingi siiski kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest ringkonnakohtul on võimalik see rikkumine ise kõrvaldada ning tõendeid hinnata. 6.4 Kolleegium leiab üksmeelselt, et ülejäänud süüdistatavate osas ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna nendes osades on maakohtuniku siseveendumuse kujunemine kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee. 6.5 Kaitsja Veljo Viilol märgib apellatsioonis, et esitatud süüdistus on koostatud puudulikult. Kolleegium ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on Toomas Tölpile esitatud süüdistus jäänud vajalikul määral konkretiseerimata. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr 3-1-1-109-12 p 10 on märkinud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Käesolevas kriminaalasjas heidetakse süüdistatavale süüdistusaktis ette, et ta pani toime alaealiselt seksi ostmise, mis seisnes selles, et tutvumisportaalis lepiti kokku seksuaalteenuse ostmise eesmärgil kohtumine ning Toomas Tölp astus Harjumaal XXXXXXXXX ja XXXXXX piirkonnas alla 18-aastase MP-ga suguühtesse. Kolleegiumi hinnangul on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud piisavad ning süüdistuse tekstist nähtub selgelt, et selle sisuks on alaealiselt seksi ostmine. Seega süüdistatava kaitseõigust rikutud ei ole. Tulenevalt KrMS § 62 p-st 1 on üheks tõendamiseseme asjaoluks kuriteo toimepanemise aeg. Samas ei kirjuta seadus ette, millise täpsusega tuleb teo toimepanemise aeg tuvastada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas väljendanud korduvalt seisukohta, mille kohaselt menetlusseaduse mõttest ei tulene, nagu saaks kuriteosündmust ajalises mõttes alati lugeda tuvastatuks üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega. Kas kuriteo toimepanemise aeg võib olla määratletud kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, see sõltub iga konkreetse

19(38)

kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsused kriminaalasjades nr 3-1-1-51-00; 3-1-1-146-05). Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast sõltub ka kuriteo toimepanemise koha osas selle määratlemise täpsus konkreetse kuriteo asjaoludest. Kolleegiumi hinnangul peab kuriteo toimepanemise koht ja aeg olema määratletud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. Käesolevas kriminaalasja on need nõuded täidetud ning ka selles osas Toomas Tölpi kaitseõigust rikutud ei ole. 6.6 Apellant Veljo Viilol asub seisukohale, et maakohus ei andnud kohtumenetluses süüdistatavale Toomas Tölpile võimalust kannatanu ristküsitlemiseks, mistõttu on tegemist kaitseõiguse rikkumisega. Kolleegium apellandi seisukohaga ei nõustu. Kaitsja on jätnud tähelepanuta KrMS § 2882 sätte, mis reguleerib üheselt süüdistatava õigused ristküsitluses. Sama paragrahvi lõige 2 ei näe üldjuhul ette süüdistatava õigust kannatanu küsitlemiseks, kuid seda on võimalik teha teatud juhul kohtu loal. Maakohtu istungiprotokollist ei nähtu, et süüdistatav Toomas Tölp oleks soovinud esitada kannatanule küsimusi pärast ristküsitlust kohtu loal. Oma õiguste kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hiljem apellatsiooni esitamisele, mistõttu kaitsja väide Toomas Tölpi kaitseõiguse rikkumisest on ainetu. 6.7 Järgnevalt käsitleb kolleegium apellandi Silver Reinsaare apellatsiooni, mille kohaselt on maakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõigust tuginedes jälitustoimingute käigus saadud tõenditele, kuna kohtuasja materjalide juurde ei ole võetud nende tegemist lubavaid jälituslube. Kolleegiumil tuleb märkida, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb üldjuhul võtta kriminaalasja juurde selline jälitustoimingu tegemist lubav eeluurimiskohtuniku või prokuratuuri määrus, mille alusel on saadud kohtuotsuse tegemisel tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll. Sellest reeglist on lubatud hälbida vaid juhul, kui jälitustoimingu luba sisaldavat määrust ei saa seadusest tuleneval alusel isegi mitte osaliselt avalikustada. Jälitustoimikus sisalduva teabe puhul, mida seaduse kohaselt ei saa menetlusosalistele tutvustada, peab kohus põhjendama avaldamise võimatust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 669. Avaldamise võimatuse korral peab kohus ultima ratiopõhimõtte kontrolli tulemust kohtuotsuses käsitlema (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-3-15, p-d 10–19, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-89-15, p 27). Praeguses asjas esitas kaitsja Reinsaar kaitseaktis maakohtule taotluse 30.10.2015 koostatud jälitusprotokollis kajastatud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimist kohtu poolt, sh võimalust tutvuda eeluurimiskohtuniku poolt 29.07.2015 väljastatud määrusega nr 326 ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotlusega (kd 4 lk 32-34). Harju Maakohus 26.01.2016.a määrusega rahuldas kaitsja taotluse ning kohustas prokuratuuri esitama jälitustoimikut enne jälitustegevusega kogutud tõendite uurimise alustamist (kd 4 lk 44-55). 18.04.2016 toimunud kohtuistungil enne nimetatud tõendi uurimist, loobus kaitsja kaitseaktis esitatud taotlusest ning tõendile ei vaielnud vastu. Teised kohtumenetluse pooled vastuväiteid ei esitanud (kd 4 lk 90). Kolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas ei esine ülaltoodud Riigikohtu lahendites viidatud asjaolusid, mistõttu nendes toodud seisukohad ei tingi käesolevas asjas maakohtu otsuse tühistamist ning tegemist ei ole ka kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna sellega ei kaasnenud ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse tegemist.

20(38)

Esiteks ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel maakohtus süüdistatav ega tema kaitsja osutanud nimetatud tõendile kui lubamatule tõendile (kd 4 lk 90), ka ei ole ükski kohtumenetluse pool kahtluse alla seadnud protokolli usaldusväärsust. Väärib märkimist, et kaitsja Reinsaar loobus taotlusest ning on märkinud, et tõendile vastu ei vaidle. Maakohtus ei ole apellant ega teised kohtumenetluse pooled taotlenud kohtul kontrollida kriminaalasjas tehtud jälitustoimingu seaduslikkust, sh ultima ratio-põhimõtte järgimist. Seega ei ole maakohtus nimetatud tõendit kahtluse alla seatud ega kogutud tõendile vastu vaieldud, s.t. tegemist oli lubatud tõendiga, siis on asjakohatu apellandil viidata nimetatud asjaolule alles apellatsioonis. Teiseks ei ole apellant taotlenud apellatsioonikohtul kontrollida kriminaalasjas tehtud jälitustoimingu seaduslikkust, sh ultima ratio-põhimõtte järgimist, mistõttu pole apellandil alust apellatsioonis ka maakohtule ette heita otsuse tegemisel jälitusprotokollis sisalduva teabe kajastamist või selle kui usaldusväärsele tõendile tuginemist ja kasutamist karistusõigusliku hinnangu andmisel.

21(38)

portaali kasutajatingimustest ei saa automaatselt teha järeldust, et seal kasutajakontot omav isik on 18-aastane, kuna konto tegemine ei eelda ID-kaardiga autentimist, vaid lihtsalt isikule sobivate andmete sisenemist. Seejuures ka kontole sisenemiseks ei ole vajalik ID-kaardiga autentimine. Nimetatud portaalis puudub igasugune kontroll sisestatud andmete õigsuse üle. Portaalis kasutajakonto omamine kannatanu poolt ei ole selline asjaolu, mis annab süüdlasele tõsimeeli aluse loota, et tegemist ei ole alaealisega, vaid täisealise isikuga. Seda enam olukorras, kus süüdistatavad Toomas Tölp, Indrek Nuut ja Jaan Muutra on ise sisestanud enda kohta andmeid, mis ei vasta tõele. Seega olid süüdistatavad Toomas Tölp, Indrek Nuut ja Jaan Muutra teadlikud, et kasutajakontot tehes on võimalik sisestada andmeid, mis ei vasta tegelikkusele, mistõttu ei olnud süüdistatavatel mingit tõsiseltvõetavat alust eeldada, et tegemist on isikuga, kes on märkinud oma isikuandmed õigesti, st tegemist on täisealise isikuga. Kolleegiumil tuleb märkida, et pigem on tegemist üldteada asjaoluga, et igasugustesse suhtlusvõrgustikesse ja portaalidesse (nt fasebook, rate jne) on võimalik teha kontot alla kasutajatingimustes märgitud vanuse ning sisestatud andmete õigsuse üle puudub igasugune kontroll ja tõsiseltvõetav alus. Kohtukolleegium märgib, et juba nimetatud asjaolust tulenevalt pidid süüdistatavad Toomas Tölp, Indrek Nuut ja Jaan Muutra kahtlema kannatanu MP vanuses ja seega vähemalt võimalikuks pidama, et tegemist on alaealisega, kellega nad suhtlevad suguühtesse astumise eesmärgil raha eest. Apellandid Alar Neiland ja Veljo Viilol on ka ise apellatsioonis märkinud, millega kolleegium nõustub, et väga raske on visuaalselt, kui mitte võimatu määratleda või eristada naist vanuses 17 aastat ja mõned kuud või 18-aastast. Seega puudus süüdistatavatel Toomas Tölpil ja Indrek Nuudil igasugune kindlus, et tegemist on täiskasvanud isikuga. Süüdistatavad kohtudes naisterahvaga, kelle vanus ei ole üheselt määratletav ning on kahtlus, kas tegemist on 17- või 18-aastasega, siis sellisel juhul möönsid süüdistatavad, et tegemist võib olla ka alaealisega, kellega nad astuvad suguühtesse.

22(38)

perioodist tuttavad (kd 4 lk 81). Seega ei tulenenud kannatanu alaealisuse teadmine ainult sellest, et kannatanu oli teadlik, et Egert Aljas oli seda väidetavalt süüdistatavatele öelnud, vaid ka sellest, et kannatanu oli süüdistatavatega varasemalt tuttav. 8.4 Tähelepanuta ei saa jätta süüdistatava Rannar Himma enda ristküsitlusel antud ütlusi, et teadis, et kannatanu MP õpib 9. klassis. On üldteada asjaolu, et 9.klassis õppiv isik on 15 või 16 aastat vana ning isegi asjaolu, et isik on jäänud paar korda istuma, ei anna alust arvata, et tegemist on täisealise isikuga. Kohtukolleegium märgib, et juba nimetatud asjaolust tulenevalt pidi süüdistatav Rannar Himma kahtlema kannatanu MP vanuses ja seega vähemalt võimalikuks pidama, et tegemist on alaealisega, kellega ta astub suguühtesse. Seejuures ei ole apellant märkinud, et kannatanu oli oma vanuse kohta ülemäära arenenud või nägi tavapäraselt vanem välja. Vastupidi apellant on apellatsioonis märkinud, millega kolleegium nõustub, et väga raske on sellise vanuse puhul (17 aastat 3 kuud) saada aru, kas isik on 17-, 18- või 19-aastane. Seega teades, et isik õpib 9. klassis ja on vanuses, mida on raske määratleda, kas tegemist on 17- või 18- aastasega möönis süüdistatav Rannar Himma, et tegemist on alaealisega, kellega ta astub suguühtesse. 8.5 Kolleegium nõustub ka maakohtuga, et on tõendamist leidnud, et süüdistatav Rein Miller tundis varasemalt nii Egert Aljast kui ka kannatanut MP ning oli teadlik, et tegemist on koolilastega. Tulenevalt süüdistatava Rein Milleri enda ütlustest teadis ta, et Egert Aljas kupeldab MP raha eest ja M-lt saab seksi osta ning sellepärast tuli ka tema selle peale, et võiks Rannariga natuke istuda ja tütarlapse seltskonnas jne (kd 4 lk 111). 8.6 Kaitsjad Ennok ja Veski tõlgendavad kohtule esitatud vestluste sisu erinevalt prokuratuurist, vastavalt oma versioonile toimunust. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite ehk Egert Aljase, Rein Milleri, Rannar Himma ja IA vahelisi vestlusi ajavahemikul 24.07.2015 kuni 28.07.2015, nõustub kolleegium maakohtuga, et 25 eurot maksis Rannar Himma Egert Aljasele mitte akutrelli, vaid Rannar Himma ja Rein Milleri poolt MP-ga suguühtesse astumise eest. Maakohtu väiteid ja vestluse sisu tõlgendusi (kd lk 50-59) ei ole apellant muude usaldusväärsete tõenditega kummutanud. Seejuures on kannatanu kinnitanud, et mehed maksid temaga seksimise eest raha Egertile (kd 4 lk 81). Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonides toodud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja Rein Milleri ja Rannar Himma suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks neile esitatud süüdistuses KarS § 1451 lg 1 järgi.

23(38)

eest. Seejuures ei vasta tõele apellatsioonis toodu, et kaitsja ei ole taotlenud nimetatud protokolli avaldamist kannatanu ristküsitluse käigus ja protokolli kohtule ei esitatud. Kaitsja taotlus maakohtus oli avaldada isiku fotode järgi äratundmise protokoll (kd 4 lk 83) ja kohus võttis protokolli materjalide juurde, vastuväiteid ei olnud (kd 4 lk 84). Seega on kaitsja esitanud taotluse protokolli avaldamiseks ristküsitluse käigus, mistõttu oli sisuline võimalus ütlustes ilmnenud lahknevused kõrvaldada ja vahetult kannatanu varasemate väidete tõelevastavust kontrollida. 9.1 Nõustuda ei saa kaitsjaga nagu oleks kannatanu MP kinnitanud, et ajavahemikul 17.06.2015 kuni 26.06.2015 ta seksiteenuse osutamisega üldse ei tegelenud. Kannatanu andis ütlusi, et kui ta õieti mäletab, siis see oli periood, kui ta sellega ei tegelenud (kd 4 lk 86). Kohtule kinnitas kannatanu, et kõik see toimus suvel 2015 aastal, tegeles sellega umbes kuu, vahepeal oli vahe, algus oli vist juuli (kd 4 lk 88). Kohtukolleegium leiab, et kannatanu kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses antud ütlustes ei esine kardinaalseid vastuolusid, neis sisalduv informatsiooni maht ja täpsus on erinev, mis aga ei sea kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsust. Kannatanu ütlustest saab teha järelduse, et tegelikkuses ei mäleta kannatanu täpseid kuupäevi ega täpset kuud, kuid on kindel, et tegeles seksuaalteenuse osutamisega suvel 2015. Kriminaalasjas on kogutud ka teisi objektiivseid tõendeid (jälitusprotokollid, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll jne), millest nähtub üheselt ajavahemik millal täpselt Toomas Tölp kannatanuga ühendust võttis ja kohtumised seksuaalteenuste osutamiseks kokku lepiti (kd 1 lk 6-9, 75-78). 9.2 Nõustuda tuleb apellandiga, et Egert Aljas on andnud ütlusi, et seksuaalteenuse äri kestis kuni jaanipäevani, 23. juunini. Samas ei ole apellant täpsustanud tunnistaja ütlusi selles osas, kas 23. juunil kaasaarvatud osutati veel teenust või mitte. Sellise täpsustava küsimuse esitamine tunnistajale oleks ilmselgelt olnud vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Jättes nimetatud asjaolu välja selgitamata, ei saa ka apellant ise tõsikindlalt väita, et 23. juunil enam teenust ei osutatud. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdistatav ise on kinnitanud kannatanuga vahekorras olemist 24.juunil. 9.3 Kolleegium asub seisukohale, et seksuaalteenuse toimumine raha eest on tõendamist leidnud nii kannatanu MP ütlustega kui ka tunnistaja EA ütlustega, kes kinnitas seksuaalteenuse eest maksmist (kd 4 lk 106 pöördel) ning jälitusprotokollidest nähtub üheselt, et enne seksuaalteenuse osutamist lepiti kokku ka tasu suuruses. Lisaks tuleb nõustuda maakohtuga, et süüdistatava Toomas Tölpi ütlused raha mittemaksmise osas ei ole eluliselt usutavad. Puudub igasugune loogiline seletus, miks pidanuks süüdistatav enne kohtumist kannatanuga leppima kokku summa suuruses ja seda ka peale esimest kohtumist (kd 1 lk 76-77), kui väidetavalt raha ei makstud seksuaalteenuse eest. Seega apellandi väide, et puuduvad tõendid, mis tõendavad seksuaalvahekorra eest raha maksmist, ei ole kinnitust leidnud. 9.4 Kolleegiumil tuleb nõustuda kaitsja apellatsioonis tooduga, et maakohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava Toomas Tölpi kohtuistungil antud ütlused, et teadis, et MP on 18aastane ja kohtudes MP-ga küsis tema vanuse ka üle, kuidas ta nimi on, kui vana on, millega tegeleb ja kohtumisel kinnitas MP seda veel üle (kd 4 lk 113). Kannatanu MP on andnud kohtuistungil sama asjaolu osas teistsuguseid ütlusi ning kinnitanud, et üks mees oli, kes tundis huvi kas ta on alaealine, aga teda siin ei ole. Need meestest, kellega tutvus Iha kaudu, ei tundnud keegi huvi kui vana on. Üks mees küsis dokumenti, aga mul ei olnud kaasas ja siis ma ütlesin, et olen 18, kuid teda siin ei ole (kd 4 lk 81, 82). Maakohtu otsusest ei nähtu, millise kaalu ja miks on kohus ühele või teisele tõendile omistanud antud osas.

24(38)

9.5 Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta kannatanu MP antud ütlused usaldusväärsemateks süüdistatava Toomas Tölpi poolt antud erinevatest ütlustest. Kolleegiumil tuleb hinnata nii kannatanu ütlusi kui ka süüdistatava Toomas Tölpi ütlusi, kõrvutades ja analüüsides neid koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Kolleegium asub seisukohale, et süüdistatava Toomas Tölpi ütlused ei ole kooskõlas teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Seda olenemata vastuolude puudumisest tema poolt kohtueelsel uurimisel ja ristküsitlusel räägitu vahel. Süüdistav Toomas Tölp on andnud ütlusi maakohtus, et kohtus kannatanuga vaid ühel korral 24.06.2015 ning 23.06.2015 ei ole kannatanuga kohtunud ja kuna kannatanuga ei kohtunud, siis nad ka ei saanud seksida. Seejuures hiljem väitis, et ikkagi kohtus kannatanuga 23.06, kuid hetkeks (kd 4 lk 113), seega süüdistatava enda ütlused 23.06. kohtumise kohta on vastuolulised. Tunnistaja EA on andnud ütlusi, et ühendust võeti konto kaudu ja leppisid asjades kokku. Kirjutasid ja siis sain telefoni numbri (kd 4 lk 106 pöördel-107 pöördel). Tunnistaja EA sellekohaseid ütlusi kinnitab ka jälitusprotokollis toodu ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Jälitusprotokollist nähtub üheselt, et süüdistatav on kannatanuga kasutajakontode vahel leppinud kokku kohtumise 23.06.2015 ja Toomas Tölp on andnud enda mobiiltelefoni abonentnumbri XXXXXXXX (kd 1 lk 75-78). Pärast suhtlust kasutajakontode vahel on koheselt sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt Toomas Tölp ja Egert Aljas omavahel suhelnud (kd 1 lk 6-9) ning protokolli kohaselt on Toomas Tölp esimese kõne ajal asunud Magasini 7 masti levipiirkonnas liikudes edasi Veerenni, Pallasti, Astangu, Huuru, Tutermaa piirkonda ja jõudes kell 23:50 XXXXXXXXX ja Tagasi Tallinna 24.06.2015 kell 01:16 (kd 1 lk 8). Lisaks nähtub jälitusprotokollist, et Toomas Tölp, kes kasutas kasutajakontot AAA, on 24.06.2015 tuletanud kontokasutajale YYY meelde, et kohtus eile, st 23.06.2015 (kd 1 lk 76). Ka lepitakse kokku kohtumine taas 24.06.2015 ja seda samas kohas kell 16 ning sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 24.06.2015 kell 15:31 on Toomas Tölp taas XXXXXXXXX masti levipiirkonnas (kd 1 lk 8). Tõendite analüüsist nähtub, et süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas ega haaku objektiivsete tõenditega, seega tuleb süüdistatava Toomas Tölpi ütlused lugeda ebausaldusväärseks ning seetõttu ei saa kolleegium süüdistatava Toomas Tölpi ütlusi lugeda usaldusväärseks ka selles osas, millega väidetakse kannatanult vanuse küsimist enne seksuaalteenuse ostmist. Olukorras, kus süüdistatava ütlused on enamus osas vastuolus teiste tõenditega, ei ole piisavat alust uskuda, et tema ütlused vanuse küsimise kohta vastavad tõele. Kolleegium peab kannatanu ütlusi vanuse mitteküsimise kohta usaldusväärsemaks. Kohtukolleegium märkis juba eelnevalt, et kuigi kuupäevade osas avaldati kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlused usaldusväärsuse kontrolliks, ei esine kardinaalseid vastuolusid kannatanu kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses antud ütlustes, neis sisalduv informatsiooni maht ja täpsus on erinev, mis aga ei sea kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsust. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonis toodud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja Toomas Tölpi suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks temale esitatud süüdistuses KarS § 1451 lg 1 järgi.

25(38)

ette nähtud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimise ning süüdistatava kaitseõiguse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Viimati käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium seda küsimust oma 6. oktoobri 2015. a otsuses nr 3-1-1-7015. Indrek Nuudile oli esitatud süüdistus KarS § 1451 lg 1 järgi selles, et tema korduvalt ajavahemikul 17.06.2015-26.06.2015 Harjumaal XXXXXXXXX ja XXXXXX piirkonnas astus alla 18-aastase MP-ga suguühtesse. Maakohus mõistis Indrek Nuudi süüdi KarS § 1451 lg 1 järgi alaealisega suguühtesse astumises ajavahemikul 17.06.2015, 26.06.2015 ja 30.06.2015, seega kolmel korral. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et prokurör oleks süüdistust täiendanud ajavahemikku, s.o 30.06.2015 kuupäeva osas ning mida olemasolev süüdistuse sisu ei kajasta. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on sellega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest on mõistnud Indrek Nuudi süüdi süüdistuses, millist talle esitatud ei olnud. Sellega on maakohus rikkunud süüdistatava kaitseõigust. Kohtukolleegium on seisukohal, et see rikkumine ei tingi siiski kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest ringkonnakohtul on võimalik seda rikkumist ise kõrvaldada. Eeltoodut arvesse võttes tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse KarS § 1451 lg 1 järgi osas, mis puudutab Indrek Nuudi astumist rahalise tasu eest alaealisega suguühtesse 30.06.2015 ja Indrek Nuut tuleb mõista selles õigeks. Kuigi kolleegium mõistab süüdistatava õigeks osas, mis puudutab Indrek Nuudi astumist rahalise tasu eest alaealisega suguühtesse 30.06.2015, ei too nimetatud asjaolu endaga kaasa maakohtu poolt süüdistatavale Indrek Nuudile mõistetud karistuse muutmist, kuna karistus vastab endiselt süü suurusele. 10.1 Nõustuda ei saa apellandi Alar Neilandi väitega, et kannatanu ei kinnita Indrek Nuudiga sugulises vahekorras olekut. Kannatanu MP ei ole kohtuistungil kinnitanud, et ta süüdistatavat Indrek Nuuti ei tea ega tunne. Kannatanu MP andis ütlusi, et hetkel ei meenu Indrek Nuut temale (kd 4 lk 86), seega ei vasta apellatsioonis toodud väide tõele. 10.2 Nõustuda ei saa kaitsja apellatsioonis tooduga nagu oleks kannatanu MP kinnitanud, et ajavahemikul 17.06.2015 kuni 26.06.2015 ta seksuaalteenuse osutamisega üldse ei tegelenud. Kannatanu andis ütlusi, et kui ta õieti mäletab, siis see oli periood kui ta sellega ei tegelenud (kd 4 lk 86). Kohtule kinnitas kannatanu, et kõik see toimus suvel 2015 aastal, tegeles sellega umbes kuu, vahepeal oli vahe, algus oli vist juuli (kd 4 lk 88). Kannatanu ütlustest saab teha järelduse, et tegelikkuses ei mäleta kannatanu täpseid kuupäevi ega täpset kuud, kuid on kindel, et tegeles seksuaalteenuse osutamisega suvel 2015. Kriminaalasjas on kogutud ka teisi objektiivseid tõendeid (jälitusprotokollid, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll jne), millest nähtub üheselt ajavahemik, millal täpselt Indrek Nuut seksuaalteenusega seoses kannatanuga ühendust võttis ja kohtumised seksuaalteenuste osutamiseks kokku lepiti (kd 1 lk 9-13, 83-93). 10.3 Kaitsja märgib apellatsioonis, et jälitusprotokollidest ei ole võimalik lugeda välja seksuaalteenuste osutamist, siis ei saa fraasidega kas täna kohtud, kuidas oleks homme või nädalavahetusel seostada seksuaalteenuse osutamist. Kolleegium märgib, et maakohus on põhjalikult analüüsinud (kd 5 lk 70-72) milliseid järeldusi saab kogutud tõendite pinnalt teha

26(38)

ning millega kolleegium täielikult nõustub, mistõttu on maakohus andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Jälitusprotokoll ei sisalda ainult fraase, mis toodud apellatsioonis, vaid sellest nähtub ka kokkulepitud summade suurus, aeg ja koht ja teenuse osutamine XXXXXX autos. Apellant on jätnud tähelepanuta, et tõendiks on ka kannatanu ütlus ning kannatanu on üheselt märkinud, et kohtus kõigi süüdistatavatega seksteenuse osutamise eesmärgil. Tunnistaja EA andis ütlusi, et kõik kliendid, välja arvatud üks, maksid M seksteenuse eest. Teab seda meest nägupidi ja ta viibib ka kohtusaalise, seejuures osutades Jaan Muutrale (kd 4 lk 106 pöördel). Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonis toodud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente Indrek Nuudi suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks.

27(38)

mistõttu ei nõustu kolleegium kaitsja apellatsioonis tooduga, et MP valetades ja ise öeldes enda vanuseks täisealise isiku vanuse Jaan Muutrale. 11.2 Apellant leiab, et MP välimus viitas tema täisealisusele. Apellant on apellatsioonis maakohtule ette heitnud, et maakohtu motiivid MP välimuse ja väljanägemise kohta ei ole usutavad. Samas põhinevad enamjaolt põhjendused, miks tuleb MP välimust pidada ilmselgelt täisealiseks, vaid kaitsja arvamusel, mitte kogutud tõenditel. Kolleegium asub seisukohale, et väga raske on visuaalselt eristada naist vanuses 17 aastat või 18 aastat. Seda enam, et puuduvad tõendid, millest nähtuks üheselt, et MP välimus ja areng viitasid ilmselgelt tema täisealisusele. Seega Jaan Muutra kohtudes naisterahvaga, kelle vanus ei ole üheselt ega ilmselgelt määratletav ning võib tekitada kahtlusi, kas tegemist on veel alaealisega või juba täisealise isikuga, pidi süüdistatav Jaan Muutra kahtlema kannatanu MP vanuses ja seega vähemalt võimalikuks pidama, et tegemist on alaealisega, kellega ta astub suguühtesse raha eest. Apellant ei ole apellatsioonis märkinud mitte ühtegi asjaolu, millest Jaan Muutra võis tõsikindlal teha järelduse, et kannatanu MP on täisealine ning ei esine ka asjaolusid mille pinnalt võis Jaan Muutra loota, et tegemist võib olla täisealise isikuga. 11.3 Kaitsja Silver Reinsaar tõlgendab kohtule esitatud kasutajakontol peetud vestluse sisu erinevalt prokuratuurist ja kohtust, vastavalt oma versioonile. Seejuures põhinevad kaitsja väited tema enda arvamusel, kuid konkreetseid tõendeid selle kinnitamiseks esitatud ei ole. Pelgalt elulise usutavusega ja peetud vestluse sisu tõlgendusega (arvamusega) ei saa apellant märkida, et raha pakkumine ei olnud seotud seksi eest tasumisega, vaid lihtsalt sponsorlusega. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite ehk kasutajakontol peetud vestluse sisu ja kannatanu MP ning tunnistaja EA ütlusi millisel eesmärgil kohtuti ja mille eest süüdistatavad raha maksid (kd 4 lk 80-88, 106-108 pöördel), ei piisa nende suhtes tõstatatud kahtluste kummutamiseks üksnes kaitsja arvamusest, et raha oli mõeldud sponsorluseks ja Jaan Muutra otsus maksta raha seksi eest tekkis alles hiljem. Kohtu väiteid ja kasutajakontodel peetud vestluste sisu tõlgendusi ei ole apellant muude usaldusväärsete tõenditega kummutanud. 11.4 Järgnevalt käsitleb kolleegium apellandi Silver Reinsaare apellatsiooni osas, mis puudutab süüdistatavale Jaan Muutrale esitatud süüdistust teiste suguliste iseloomuga tegude toimepanemises MP suhtes. Maakohus on otsuse põhiosas märkinud, et kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et Jaan Muutra oleks pannud toime teisi sugulise iseloomuga tegusid MP suhtes (kd 5 lk 68). Kolleegium nõustub kaitsjaga, et selline maakohtu seisukoht oleks pidanud osalise õigeksmõistmisena kajastuma ka kohtuotsuse resolutiivosas. Eeltoodud järeldust maakohtu otsuse resolutiivosast aga ei nähtu. Riigikohtu poolt korduvalt sedastatu kohaselt peab süüdistuse mahu vähenemine väljenduma kohtuotsuse resolutiivosas ( vt otsus nr 3-1-1-118-09). Kohtukolleegium leiab, et kuigi maakohus on jätnud kohtuotsuse resolutiivosas märkimata otsuse põhiosas kajastatud süüdistuse mahu vähenemise, saab ringkonnakohus ise antud eksimuse kõrvaldada, mõistes Jaan Muutra KarS § 1451 lg 1 järgi õigeks teiste sugulise iseloomuga tegude toimepanemises MP suhtes.

28(38)

kannatanu MP antud ütlused usaldusväärsemateks süüdistatava Aivar Kulli poolt antud erinevatest ütlustest. Aivar Kull on andnud ütlusi, et küsis esimesel korral kohapeal kui vana on ja sai vastuseks vanuse 18- või 19-aastane, täpselt ei mäleta. Teisel korral sai sõnumi, et on täisealine (kd 4 lk 112). Kannatanu MP on andnud kohtuistungil sama asjaolu osas teistsuguseid ütlusi ning kinnitanud, et üks mees oli, kes tundis huvi kas ta on alaealine, aga teda siin ei ole. Need meestest, kellega tutvus Iha kaudu, ei tundnud keegi huvi, kui vana on. Üks mees küsis dokumenti, aga mul ei olnud kaasas ja siis ma ütlesin, et olen 18, kuid teda siin ei ole (kd 4 lk 81, 82). Maakohtu otsusest ei nähtu, millise kaalu ja miks on kohus ühele või teisele tõendile omistanud antud osas. Kolleegiumil tuleb hinnata nii kannatanu MP ütlusi kui ka süüdistatava Aivar Kulli ütlusi, kõrvutades ja analüüsides neid koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. 12.1 Kolleegium asub seisukohale, et süüdistatava Aivar Kulli ütlused on kooskõlas teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Süüdistava Aivar Kulli ütlust, et küsis teisel korral enne kohtumist SMS-i teel vanust, on kinnitust leidnud 02.09.2015 jälitustoimingu protokolliga, millest nähtub, et Aivar Kull küsib vanust ja saab MP-lt vastuseks 18 (kd 1 lk 45). Tõendite analüüsist nähtub, et süüdistatava ütlused on kooskõlas ja haakuvad objektiivsete tõenditega, seega tuleb süüdistatava Aivar Kulli ütlused lugeda usaldusväärseks ning kolleegiumil tuleb süüdistatava Aivar Kulli ütlusi lugeda usaldusväärseks ka selles osas, millega väidetakse kannatanult vanuse küsimist ka esimesel korral enne seksuaalteenust. Kolleegium leiab üksmeelselt, et esimesel kohtumisel vanuse küsimisel on käesolevas kriminaalasjas tegemist olukorraga, kus vanuse küsimise tõendamine ja tõendite kogum taandub n-ö sõna sõna vastu, kuivõrd muid tõendeid selle kohta peale süüdistatava ja kannatanu ütluste kogutud ei ole. Nii on Aivar Kull andnud ütlusi, et küsis vanust ja sai vastuseks 18 või 19 ning MP on andnud ütlusi, et üks mees oli, kes tundis huvi, kas ta on alaealine, aga teda siin ei ole. Käesoleva kohtuasja puhul ei ole maakohus kolleegiumi arvates vaaginud igakülgselt süüdistatava ütluste pinnalt tõusetunud kahtlusi ja ei ole veenvalt põhjendatud Aivar Kulli süüditunnistamist üksnes kannatanu ütlustele tuginevalt. Sellises olukorras peab aga kohtu otsuse põhistus olema eriti põhjalik ja veenev. 12.2 Maakohtu motiivid, miks süüdistatav Aivar Kull pidi vähemalt kannatanu alaealisust võimalikuks pidama, ei ole asjakohased. Vastupidiselt maakohtule asub kolleegium seisukohale, et vanuse küsimine Aivar Kulli poolt MP käest enne seksuaalteenust on küllalt tõhus meede. Antud juhul saades kannatanult vastuseks nii esimesel kui ka teisel korral, et tegemist on 18-aastase ehk täiskasvanud isikuga, oli süüdistataval Aivar Kullil põhjendatud alus arvata, et MP on täisealine. Tulenevalt süüdistatava Aivar Kulli ütlustest küsiski tema kokkusaamisel kannatanuga, kui vana MP on, mistõttu on ilmselge, et antud küsimus tõusetus seoses kannatanu välimusega ehk tegemist oli noore naisterahvaga, kui ka Aivar Kulli huvist isiku vanuse vastu, kes osutab seksuaalteenust. Seejuures teisel korral on Aivar Kull küsinud vanust juba enne isikut nägemata SMS-i teel ning saades kokku selgus, et tegemist on sama isikuga kellega kohtus esimesel korral. 12.3 Maakohtu poolt märgitud kirjaoskuse tase ei anna samuti alust jaatada, et tulenevalt kirjaoskusest pidi süüdistatav teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et tegemist on alaealisega. Arvestades, et suheldi SMS-i teel, kus tavapäraselt ei kasutata korrektset kirjakeelt, vaid kasutatakse argikeelt (nt sõnu tegelt, veits, nats, suht jne), samuti slängisõnavara (nt ok, sorry, tänks jne), ei saa teha järeldusi inimese vanusest. Lisaks ei ole midagi erakordset kui SMS-is esinevad kirjavead, kuid selle pinnalt ei ole võimalik pidada isikut alaealiseks.

29(38)

Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui tõendite hindamisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Kuna täiendavad tõendid ülaltoodud asjaolude kohta puuduvad, tuleb kõrvaldamata kahtlus vastavalt KrMS § 7 lg 3 tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu mõistab kolleegium Aivar Kulli temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 1451 lg 1 järgi õigeks. 12.4 Apellant Agne Koks asub seisukohale, et Aivar Kulli süüdimõistmine tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises KarS § 420 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud. Kolleegium nõustub kaitsja apellatsioonis toodud järeldustega KarS § 420 lg 1 järgi, kuid seda apellatsioonis toodud erinevatel põhjendustel. Kolleegium leiab, et maakohus on Aivar Kulli KarS § 420 lg 1 järgi süüdi tunnistades kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. KarS § 420 lg 1 järgi on karistatav tulirelva helisummuti ebaseaduslik käitlemine. KarS § 420 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab tulirelva lisaseadmete ehk helisummuti, laseri- ja öösihiku ebaseaduslik käitlemine. KarS § 420 lg-s 1 ette nähtud kuritegu, milles maakohus Aivar Kulli süüdi tunnistas, on KarS § 15 lg 1 kohaselt võimalik toime panna üksnes tahtlikult (KarS § 16). Seega peab piisava selgusega järelduma, et süüdistatav pani talle omistatava teo toime tahtlikult. 12.5 Relvaseaduse § 201 lg 3 sätestab, et helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Seega tuleb võistlevas kohtumenetluses prokuratuuril tõendada helisummuti käitlemise ebaseaduslikkus. Maakohus on asjas tõendatuks lugenud, et Aivar Kullil puudus helisummuti käitlemise õiguse andva relva (sporditulirelva) relvaluba. Maakohtu otsusest ei nähtu, millistel tõenditel selline maakohtu järeldus põhineb. Maakohus ei ole välja selgitanud, milline relvaluba oli Aivar Kullile väljastatud. 12.6 Tulenevalt relvaseaduse § 201 lg-st 3 ei ole helisummuti jaoks vajalik eraldi luba, vaid helisummuti käitlemiseks annab loa relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Maakohus ei ole süüdistatava ütlusi kahtluse alla seadnud ega ebausaldusväärseks tunnistatud, mistõttu ei ole põhjust kolleegiumil nende ütluste tõepärasuses kahelda. Süüdistatav on andnud ütlusi, et tal on olemas relvaluba (kd 4 lk 112). Ristküsitluse käigus ei ole prokuratuur selgitanud välja, milline relvaluba süüdistatavale Aivar Kullile oli väljastatud. Selles osas ei ole süüdistatava ütlusi täpsustatud. Relvaseaduse § 34 lg 2 sätestab, et füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada relvaseaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust. Tunnistaja MM on andnud ütlusi, et tegemist ei olnud spordirelvaga, vaid väikese kaliibrilise jahivintrelvaga. Relvaloal tähis B tähendab sporti teha, jahivintrelvad, millega tehakse sporti (kd 4 lk 137 pöördel-138). Süüdistatav Aivar Kull andis ütlusi, et laenas tunnistajalt MM-lt seaduslikult väikese kaliibrilise vintrelva (kd 4 lk 112). Tulenevalt tunnistaja ütlustest võib

30(38)

teha järelduse, et tegemist oli relvaga, millega tehakse ka sporti ning selle relva laenamiseks oli süüdistataval olemas relvaluba. Muid tõendeid, millest nähtuks mis relv see konkreetselt oli, kriminaalasjas kogutud ei ole. Kolleegiumi hinnangul ei ole vaidlust selles, et Aivar Kullil on relvaluba, kuivõrd prokuratuur ei ole esitanud süüdistust ebaseaduslikus tulirelva käitlemises, vaid ainult helisummuti ebaseaduslikus käitlemises. Samas ei ole kriminaalasjas kogutud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks milline konkreetne relvaluba oli Aivar Kullile väljastatud. Ühtlasi puuduvad tõendid, millest nähtuks, et Aivar Kullil puudub relvaluba sporditulirelva käitlemiseks, seega pole prokuratuur tõendanud, et Aivar Kullil puudus RelvS § 201 lg 3 ja § 34 lg 2 järgi õiguslik alus helisummuti käitlemiseks. Vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Seega tuleb KrMS §-st 7 lähtudes eeldada, et Aivar Kulli valduses olnud helisummuti käitlemine toimus õiguslikul alusel. Kui kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et isikul oli olemas relvaluba, kuid ei ole tuvastatud, milline relvaluba on isikule väljastatud, siis ei saa pelgalt isikult tulirelva lisaseadme leidmise fakti pinnalt talle omistada selle ebaseaduslikku käitlemist KarS § 420 lg 1 tähenduses, mistõttu mõistab kolleegium Aivar Kulli temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 420 lg 1 järgi õigeks. 12.7 Kolleegiumil tuleb lisaks märkida, et kuigi helisummuti leidmist süüdistatav iseenesest ei vaidlusta ning kinnitab, et läbiotsimisel võeti kaasa relv koos helisummutiga, väärib märkimist, et läbiotsimisprotokollist ei tulene, et Aivar Kulli elukohast aadressilt Tallinn, XXX läbiotsimise käigus oleks leitud üldse tulirelva helisummuti. Protokollist nähtub, et leiti väiksekaliibriline tulirelv koos 27 tk padruniga, milles 25 tükki karbis ja 2 tk salves (kd 2 lk 2). Asitõendite vaatlusprotokollist ei tulene, et vaadeldud on helisummutit, vaid vaadeldud on 1 tk musta värvi metallist silindrit pikkusega 14,5 cm ja läbimõõduga 3 cm. Silindrit läbib ava läbimõõduga 1 cm, mille ühes otsas keermed ning teises otsas ümber keskava valgete tähtedega kiri (kd 2 lk 14-15). Asjaolu, et tegemist on helisummutiga tuleneb vaid tunnistaja MM ütlustest, et tema ütles pärast, kui relv oli politsei poolt võetud ära, Kullile, et tegemist on summutiga, kuid kasutame lasketiirus ka lisaraskust, mis näeb täpselt samasugune välja (kd 4 lk 138). Sisuliselt puuduvad tõendid, millest nähtuks, et Aivar Kulli elukohast ära võetud eseme näol on tegemist tulirelva lisaseadme helisummutiga, mis on ette nähtud tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ja on kasutuskõlblik. Tuvastamaks, kas tegemist on üldse laskekõlbliku helisummutiga, ei ole kohtumenetluse pooled taotlenud maa- või ringkonnakohtus ka ekspertiisi määramist. Tunnistaja MM on andnud ütlusi, et tuli eelnevalt lasketiirust ja arvatavasti unustas relvalt summuti maha keerata, millest võib ju teha eluliselt usutava järelduse, et helisummuti oli töökorras, kuid Riigikohus on korduvalt märkinud, et eluline usutavus on küll üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, aga mitte iseseisev tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Seejuures ei või tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11, p 26). Kohus ei saa asuda elulise usutavuse kriteeriumiga heastama prokuratuuri tegematajätmisi tõendite kogumisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-13, p 14). Sellest tulenevalt on kolleegium seisukohal, et ei ole ka tõendatud, kas Aivar Kull on käidelnud just helisummutit RelvS § 201 lg 2 mõttes, mille kohaselt on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Seega ei ole täidetud ka KarS § 420 lg 1 objektiivne koosseis, mistõttu ei oleks Aivar Kulli ka eelnimetatud põhjustel võimalik KarS § 420 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi mõista.

31(38)

12.8 Siinkohal on kolleegiumi hinnangul ebaõige ka maakohtu järeldus, nagu esinenuks Aivar Kullil kaudne tahtlus tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises. Tõendatud pole, et Aivar Kull oleks vähemalt kaudse tahtlusega hoidnud helisummutit. Kummutatud pole kaitsja seisukohta, et kotis olnud helisummutit Aivar Kull ei näinud. Tuleb märkida, et süüdistusaktis puuduvad viited ka relvaseaduse normile (RelvS § 29 lg 4, lg 5), millest lähtuvalt sisustati maakohtu otsuses Aivar Kulli käitumise ebaseaduslikkust. Süüdistuses kõnealust normi näidatud ei ole ning selle sisu ei tulene süüdistusakti tekstist, mistõttu kujutab selline minetus endast kriminaalmenetlusõiguse rikkumist. Seejuures saaks RelvS § 29 lg 4, lg 5 normi rikkumist ette heita tunnistaja MM-le kui relva omanikule, mitte süüdistatavale Aivar Kullile. Tulenevalt süüdistatava Aivar Kulli ja tunnistaja MM ütlustest, süüdistatav ei teadnud, et kotis on peale relva ja padrunite ka helisummuti. Maakohus ei ole süüdistatava ja tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks lugenud, mistõttu ei ole põhjust kolleegiumil nende ütluste tõepärasuses kahelda. Tunnistaja MM on andnud ütlusi, et andis relva Aivar Kullile püssikotis, mille lukk oli katki natuke. Ta usub, et Aivar Kull ei saanud teada, et jahivintrelval oli helisummuti, kuna relva kotist välja ei võtnud. Andsin ka padrunid ja püssisalve, padruneid oli vist 27. Arvatavasti unustas helisummuti lihtsalt maha keerata, ma ei tulnud selle peale (kd 4 lk 137-138 pöördel). Süüdistatav andis ütlusi, et kodu läbiotsimisel võeti kaasa relv koos helisummutiga. Relv oli relvakotis, lukk oli katki, raud oli kotis, tagaosa oli nähtav. Hiljem selgus, et seal oli summuti. Summutit ei märganud, oli kotis (kd 4 lk 112-112 pöördel). Läbiotsimisprotokollis ei ole kirjeldatud kus täpselt relv, sh helisummuti koos padrunitega oli, kas leitud esemed olid kotis või lahtiselt, kas helisummuti oli relva küljes või oli lahtiselt. Seejuures ei ole leitud relva koos helisummutiga ja padrunitega vaadeldud, vaid vaadeldud on ainult metallist toru (kd 2 lk 14-15), siis ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust, et süüdistatav oli teadlik helisummutist või vähemalt võis pidada võimalikuks helisummuti olemasolu kotis koos relvaga. Kolleegium asub seiskohale, et hinnates nii süüdistatava Aivar Kulli kui ka tunnistaja MM ütlusi, kõrvutades ja analüüsides neid koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega, ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdistatav Aivar Kull on teo pannud toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ei ole täidetud ka KarS § 420 lg 1 subjektiivne koosseis, mistõttu ei oleks Aivar Kulli ka sel põhjustel võimalik KarS § 420 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi mõista.

32(38)

Kohtukolleegium leiab, et kuigi maakohus on jätnud kohtuotsuse resolutiivosas märkimata otsuse põhiosas kajastatud süüdistuse mahu vähenemise, saab ringkonnakohus ise antud eksimuse kõrvaldada, mõistes Toomas Tölpi, Indrek Nuuti, Rein Milleri, ja Rannar Himma KarS § 1451 lg 1 järgi õigeks teiste sugulise iseloomuga tegude toimepanemises MP suhtes. 13.1 Arvi Ööbik ega tema kaitsja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. KrMS § 331 lg 3 sätestab üheselt, et ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Maakohus on otsuse põhiosas märkinud, et kannatanu MP ei ole ühegi süüdistatava osas andnud ütlusi selles, et oleks toime pandud tema suhtes muid sugulise iseloomuga tegusid (kd 5 lk 65). Nii on maakohus asunud seisukohale, et ei ole tõendamist leidnud, et Arvi Ööbik (kd 5 lk 70) oleks pannud toime teisi sugulise iseloomuga tegusid MP suhtes. Lähtudes KrMS § 331 lg-st 3 laiendab kolleegium apellatsioonimenetluse piire ka Arvi Ööbiku suhtes, kes pole maakohtu otsust vaidlustanud ning mõistab Arvi Ööbiku KarS § 1451 lg 1 järgi õigeks teiste sugulise iseloomuga tegude toimepanemises MP suhtes. 13.2 KrMS § 340 lg 1 kohaselt teeb ringkonnakohus apellatsioonist sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, mis süüdistatava olukorda raskendab. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Praeguses asjas mõistis maakohus Indrek Nuudile KarS § 1451 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. 14.09.2015.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et Indrek Nuut on peetud kinni kuriteo kahtlustatavana 14.09.2015 kell 11:49 (kd 4 lk 158) ning isik vabastati 14.09.2015 (kd 4 lk 156). Seega oli Indrek Nuut kinni peetud 1 päeva ning tulenevalt KarS § 68 lg 1 sättest tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistus 1 päev ning seega on ärakandmata karistuseks vangistus 11 kuud 29 päeva. Maakohus mõistis Rannar Himmale KarS § 1451 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. 21.10.2015.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et Rannar Himma on peetud kinni kuriteo kahtlustatavana 21.10.2015 kell 11:00 (kd 4 lk 173) ning isik vabastati 21.10.2015 (kd 4 lk 175). Seega oli Ranna Himma kinni peetud 1 päev ning tulenevalt KarS § 68 lg 1 sättest tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistus 1 päev ning seega on ärakandmata karistuseks vangistus 11 kuud 29 päeva.

33(38)

KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb neid norme kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt RKKKo 3-1-1-14-14, p 1065). Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (RKKKo 3-1-1-9315, p 138). 15.1 Ringkonnakohus mõistis süüdistatavad KarS § 1451 lg 1 järgi õigeks teiste sugulise iseloomuga tegude toimepanemises MP suhtes, siis tuleb vähendada ka summat, mille maakohus süüdistatavatelt kriminaalmenetluse kulude (kaitsja tasu) katteks riigi kasuks välja mõistis. Kaitsjad ei ole eraldi välja toonud, kui suur osa kaitsetööst kulus teiste sugulise iseloomuga tegude süüdistusega tegelemisele, mistõttu kolleegium hindab seda ise. Kolleegium leiab, et muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise osa moodustas kaitsetoimingutest 1⁄4. Seega tuleb maakohtu otsus Rein Milleri osas tühistada nii õigusabikulude väljamõistmises, kui ka KrMS § 181 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabiteenuse eest summas 416 eurot riigi kanda jätmises ja teha selles osas uus otsus. Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada süüdistatavatelt Toomas Tölpilt, Arvi Ööbikult, Rannar Himmalt, Indrek Nuudilt ja Jaan Muutralt õigusabikulude väljamõistmises ja teha selles osas uus otsus. 15.2 Tulenevalt Rein Milleri õigeksmõistmisest KarS § 175 lg 1 järgi on maakohus KrMS § 181 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 416 eurot jätnud riigi kanda. Kuivõrd Rein Miller tuleb õigeks mõista ka KarS § 1451 lg 1 järgi teiste sugulise iseloomuga tegude toimepanemises MP suhtes, siis arvestades nimetatud süüdistuse osa mahtu, tuleb KrMS § 181 alusel jätta riigi kanda täiendavalt kaitsjatasu kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 100 eurot. Seega tuleb kaitsjatasu kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 300 eurot Rein Millerilt riigituludesse välja mõista ning KrMS § 181 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelse ja maakohtu menetluse käigus osutatud õigusabiteenuse eest summas 516 eurot riigi kanda. 15.3 Tulenevalt Toomas Tölpi õigeksmõistmisest KarS § 1451 lg 1 järgi teiste sugulise iseloomuga tegude toimepanemises MP suhtes ning arvestades nimetatud süüdistuse osa mahtu, tuleb kaitsjatasu kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 1 026 eurot Toomas Tölpilt riigituludesse välja mõista ning KrMS § 181 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelse ja maakohtu menetluse käigus osutatud õigusabiteenuse eest summas 342 eurot riigi kanda. 15.4 Tulenevalt Rannar Himma õigeksmõistmisest KarS § 1451 lg 1 järgi teiste sugulise iseloomuga tegude toimepanemises MP suhtes ning arvestades nimetatud süüdistuse osa mahtu, tuleb kaitsjatasu kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 1204,20 eurot Rannar Himmalt riigituludesse välja mõista ning KrMS § 181 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelse ja maakohtu menetluse käigus osutatud õigusabiteenuse eest summas 401,40 eurot riigi kanda.

34(38)

15.5 Tulenevalt Indrek Nuudi õigeksmõistmisest KarS § 1451 lg 1 järgi teiste sugulise iseloomuga tegude toimepanemises MP suhtes ning arvestades nimetatud süüdistuse osa mahtu, tuleb kaitsjatasu kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 468 eurot Indrek Nuudilt riigituludesse välja mõista ning KrMS § 181 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelse ja maakohtu menetluse käigus osutatud õigusabiteenuse eest summas 156 eurot riigi kanda. 15.6 Kolleegium mõistis Jaan Muutra õigeks KarS § 1451 lg 1 järgi teiste sugulise iseloomuga tegude toimepanemises MP suhtes. Jaan Muutra kaitsja palub apellatsioonis jätta pool menetluskuludest riigi kanda, kuivõrd kaitsja arvestas kohtuistungiteks ettevalmistamisel, kannatanu, tunnistaja ja süüdistatavate ülekuulamisel võimaliku vajadusega esitada küsimusi ka süüdistuses toodud teise käitumisakti kohta, s.o muu sugulise iseloomuga teo toimepanemises MP suhtes. Kuigi prokurör ei esitanud kohtuliku uurimise käigus tõendeid ega esitanud ka enda esmasküsitluste raames kellelegi küsimusi seonduvalt Jaan Muutra süüdistuse osaga "muud sugulise iseloomuga teod", tuli kaitsjal siiski selleks valmistuda ning istungite ajal pidevalt arvestada sellise materjali tõusetumise võimalustega. Arvestades süüdistuse mahtu, ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga. Arvestades Jaan Muutrale esitatud süüdistust, ei saanud kaitsjal muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist puudutavas osas kuluda kaitsetoiminguteks pool ajast. Nimelt süüdistatakse Jaan Muutrat selles, et tema astus tasu eest 16.06.2015 Harjumaal XXXXXXXX ja XXXXXX piirkonnas alla 18-aastase MP-ga suguühtesse ning pani toime teisi sugulise iseloomuga tegusid. Seega koosneb süüdistus ühest episoodist, millest tulenevalt tuli vaatamata alternatiivsetele seksuaaltegudele tuvastada objektiivse koosseisuna seksuaalteo eest tasu maksmine, nende vaheline finantsilik seos, erisubjektina täisealine isik ja teoobjektina noorem kui kaheksateistaastane isik. Nii kaitseaktist kui ka maakohtu istungi protokollidest nähtuvalt seondub valdav osa kaitseargumentidest väidetega, et Jaan Muutral ei olnud kokkulepet MP-ga süüdistuses märgitud ajal toimunud konkreetse seksuaalakti eest tasumiseks ja Jaan Muutra ei olnud teadlik, et MP on alaealine. Samuti möönab ka kaitsja, et vaatamata kaitseväidete ettevalmistamisele, ei käsitletud maakohtu istungitel muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist. Seega leiab ringkonnakohus, et kaitsetoimingutest tervikuna moodustas muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise vaidlustamiseks ettevalmistamine 1⁄4. Seega arvestades nimetatud süüdistuse osa mahtu, tuleb KrMS § 181 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 240 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaitsjatasu kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 720 eurot Jaan Muutralt riigituludesse välja mõista ning KrMS § 181 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelse ja maakohtu menetluse käigus osutatud õigusabiteenuse eest summas 240 eurot riigi kanda. Kaitsja viitab ka, et maakohus on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 45 otsustanud, et Jaan Muutra peab riigituludesse maksma kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 960 eurot, kuid kohtueelsel uurimisel osutati Jaan Muutrale riigi õigusabi üksnes 144 euro ulatuses. 07.01.2016. a riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määruse kohaselt rahuldas prokurör taotluse ja määras hüvitada Jaan Muutra kaitsjale Silver Reinsaarele tasu ja kulu summas 144 eurot (IV kd, tl 148-149), s.o kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Kohus on kohtumenetluses rahuldanud kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks täielikult summas 816 eurot (V kd, tl 18-21). Kuigi maakohtu otsuse põhiosast nähtub, et Jaan Muutrale on kohtueelse ning kohtuliku menetluse käigus osutatud riigi õigusabi summas 960 eurot, on maakohus ekslikult otsuse resolutsioonis tõepoolest märkinud, et Jaan Muutralt tuleb välja mõista kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 960 eurot (sama eksitus on

35(38)

läbivalt ka teiste süüdistatavate menetluskulude väljamõistmisel). Ringkonnakohus märgib aga, et arvestades Riigikohtu seisukohti, ei ole tegemist sisulise vastuoluga. Maakohtu poolt on õigesti kajastatud kriminaalmenetluse kulud kogusummas, kuid eksitud menetluskulude tekkimise staadiumi märkimises. Riigikohus on varasemalt käsitlenud otsuse sisulist külge mittepuudutava eksimuse olemust seoses ringkonnakohtu volituste küsimusega kohtuotsust KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustada (vt RKKKm nr 3-1-1-50-09). Käesoleval juhul ei täpsusta ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni kaitsjatasu väljamõistmise osas kohtueelse ja maakohtu menetluse käigus osutatud õigusabiteenuse eest, kuna õigusabikulude osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. 15.7 Lähtudes KrMS § 331 lg-st 3 laiendas kolleegium apellatsioonimenetluse piire ka Arvi Ööbiku suhtes, kes maakohtu otsust ei vaidlustanud. Kuivõrd Arvi Ööbik mõisteti samuti õigeks KarS § 1451 lg 1 järgi teiste sugulise iseloomuga tegude toimepanemises MP suhtes, siis arvestades nimetatud süüdistuse osa mahtu, tuleb kaitsjatasu kohtueelses ning maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 684 eurot Arvi Ööbikult riigituludesse välja mõista ning KrMS § 181 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelse ja maakohtu menetluse käigus osutatud õigusabiteenuse eest summas 228 eurot riigi kanda. 15.8 KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Kuna kolleegium mõistis Aivar Kulli õigeks temale inkrimineeritud kuritegudes, siis hüvitab menetluskulud riik. Kaitsja Agne Koks esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 3 600 eurot Harju Maakohtus valitud kaitsjale maksud tasu. Kaitsja palub välja mõista õigusabikulud Aivar Kulli arvelduskontole. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu menetluskulu. Riigikohus on varem selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29.). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). Kolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik, kuid märgitud aeg ettevalmistuseks kohtuistungiteks Harju Maakohtus (15 tundi) ja istungiprotokollide läbitöötamine ja kaitsekõne ettevalmistamine (8 tundi), on ebamõistlik. Maakohtus toimusid kohtuistungid kokku 12 tundi ning ettevalmistuseks kohtuistungiks loeb kolleegium mõistlikuks 2 tundi, seega kokku 14 tundi. Istungiprotokollide läbitöötamise ja

36(38)

kaitsekõne ettevalmistamise mõistlikuks tasuks loeb kolleegium 4 tundi. Kolleegium loeb valitud kaitsjale KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks kokku 31 tundi ehk summas 3 100 eurot, mis tuleb Eesti Vabariigilt Aivar Kulli kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

37(38)

38(38)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.