Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15.06.2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-06-9819
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Marko Vestmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
MARKO VESTMAN, isikukood 37010064225, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 07.02.2006 ja lõpp 06.02.2021
Kohtuasja läbivaatamise aeg
05.06.2017, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada MARKO VESTMAN temale Harju Maakohtu 07.02.2007 otsusega mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2008 otsusega muudetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Marko Vestmanile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 06.02.2021, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada Marko Vestman kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Marko Vestmani katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Marko Vestmani katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 4, 7, 8, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) asuma tööle või võtma end töötukassas otsijana arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest; 2) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba saamata, v.a lähisugulased; 3) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis; 4) alluma elektroonilisele järelevalvele, olles eelnevalt selleks nõusoleku andnud. Määrata Marko Vestman kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Marko Vestman karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Vastavalt KarS § 751 lg 3 p 2 määrata Marko Vestmani elektroonilise valve pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Marko Vestmanile ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 02.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Vestmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.10.2007 otsusega tunnistati Marko Vestman süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 18 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 07.02.2006. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.02.2008 otsusega Harju Maakohtu 02.10.2007 otsuse osaliselt Marko Vestmanile KarS § 184 lg 21 p 1 järgi mõistetud karistuse osas ja tegi uue otsuse, millega mõistis Marko Vestmanile KarS § 184 lg 21 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna on vanglas õppinud, et tuleb elada ausat elu, on nüüd vanem ja targem. Vabaduses läheb tööle autojuhiks. On vanglas teinud erinevaid töid, koolis käinud 5 aastat, omandanud 2 eriala, s.o ettevõtluse ja abikoka. Elukoht on õe 4-toaline korter ning õde on valmis teda alguses aitama. Ise ei ole narkootikume kunagi tarvitanud. Teab, mida tähendab kriminaalhooldus ning on valmis täitma kõiki nõudeid ja kohustusi. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist, kuna kinnipeetava vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening läbimine, gümnaasiumis õppimine ja selle lõpetamine, taastava õiguse programmis Tee osalemine, kutseõppes abikoka erialal õppimine ja selle omandamine, majandustöödel koristajana tööhõives osalemine, kutseõppes väikeettevõtte töökorralduse erialal õppimine ja selle omandamine, ITK-põhisel vestlusel osalemine jm – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks, vanglas viibides on analüüsinud oma käitumist ja tegusid. Vabanedes on isikul olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Vabanedes on tal võimalus asuda tööle xxxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käesolevaks ajaks kantud vangistus, s.o ligikaudu 11 aastat, võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kinnipeetava puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 24 kuu jooksul, kohaldada elektroonilist valvet 12 kuu jooksul ning isikule määratakse katseaeg karistusaja lõpuni. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur isiku taasühiskonnastamise huvides Marko Vestmani tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, elektroonilise valve ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav kannab karistust raske esimene astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ja kristliku taastava õiguse programmi Tee, vestles ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest, samuti lõpetas gümnaasiumi ja
omandas abikoka eriala ning käesoleval ajal töötab vangla majandustöödel koristajana. Kuigi kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, on üldine käitumine vangistuse jooksul olnud positiivne. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma õe korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning kinnipeetava õde on andnud oma nõusoleku venna elama asumiseks korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on ka garanteeritud töökoht xxxx, mis kindlustab talle ka igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Samuti on õde nõus venda vajadusel materiaalselt toetama. Kinnipeetaval puuduvad rahalised nõuded ning vabanemisfondis on 1500 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgselt toime tulla. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 8%, mille puhul on tegemist madala riskiga. Kohtu hinnangul on uue kuriteo toimepanemise niigi madalat riski võimalik veelgi maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste panemisega ning elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusele allutatuna määratud nõudeid ega kohustusi rikkunud. Kohtu hinnangul tuleks anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Marko Vestmani vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ning elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.