Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 30.05.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Remii Panteri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Remii Panter tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.03.2017. a kohtuotsusega KarS § 329 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 7 kuu ja 23-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 19.01.2017. a ja lõpp on 11.09.2017. a.

Remii Panteri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kuna kinnipeetaval on lühikene vangistus, siis individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Perioodil 06.02.2017- 10.04.2017 töötas vanglas majandustöödel - töötamisega probleeme ei esinenud. Tallinna Vangla 26.05.2017 K-Raha andmetel täitmata rahalisi nõudeid 872,71 EUR, vabanemisfondis 48,30 EUR. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpp juba 11.09.2017, siis sotsiaalprogrammi tõenäoliselt läbida ei jõua ja muid hõiveid planeeritud ei ole. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Remii Panteri kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetava toetavaks lähedaseks on tema õde. Remii Panter taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, ta on nõus asuma alkoholismivastasele ravile ja alluma elektroonilisele valvele. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Remii Pantri tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Remii Pantrile katseaja määramist ja isiku allutamist KarS § 75 toodud käitumiskontrollile 6-kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Remii Panter tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna isik sobib elektroonilise järelevalve alla. Talle on linnavalitsuse poolt antud korter ning omanik on nõus elektroonilise valve kohaldamisega selles korteris. Isikul on olemas ka kindel töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Remii Pantri võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Remii Panteri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas 1. korda. Kinnipeetav on toime pannud 2 varavastast kuritegu (1998. a). 4 korda karistatud joobes juhtimise eest ning viimasel korral mootorsõiduki juhtimine, kuigi juhtimisõigus oli ära võetud (sh isik oli joobes). Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Kuritegude ühiseks soodusteguriks on alkoholijoobes kuritegude toimepanemine (joobes juhtimised). Isik paneb toime peamiselt liiklusalaseid süütegusid. Teod pandud toime kavatsetult. Vangistuses Remii Panter töötas majandustöödel, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt on Remii Panter otseselt kuritegelike hoiakuid ei väljenda. Ametiisikutega suheldes on koostöövalmis. Kriminaalhoolduse ajal rikkunud kontrollnõudeid. Korduvad joobes juhtimised ja ilma lubadeta sõit iseloomustavad, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Sõnades on motiveeritud muutuma ja soovib alkoholi tarvitamisest loobuda, mis on tema kuritegeliku käitumise põhiline käivitaja. Kui isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid, siis on ka risk uue ohtliku kuriteo (joobes juhtimine) toimepanemiseks olemas. Isiku sõnul kuni aastani 2013 ei tarvitanud üldse alkoholi ja seejärel 2013-2016. a tarvitas mõned korrad aastas ainult alkoholi ja seejärel tavaliselt tekkisid koheselt pahandused. Isik tunnistab, et

tal on probleemid alkoholiga ja ta soovib täielikult tarvitamisest loobuda, kuid käesolevalt pisendab oluliselt varasemat probleemi suurust. Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Sõltuvusdiagnoosi kinnipeetavale määratud ei ole. Isik põeb kroonilist haigust ja enne vangistust määratud puue ja töövõimetus 50%, mis kehtib detsembrini 2017. a. Isiku kuritegelik käitumine ei ole seotud tervisega. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt tegeleda alkoholiraviga ning on nõus pöörduma vabanemisjärgselt psühhiaatri poole. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus ning oht seisneb alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises, millega seatakse ohtu kaasliiklejate elu ja tervis. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 34 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 4 kuu on pannud Remii Panteri mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Remii Panteril on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Tallinnas, kuhu on võimalik paigaldada ka elektrooniline järelevalve seade. Samuti on tal olemas lähedane - õde, kes on valmis teda toetama. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Remii Panteri tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Remii Panterile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Remii Panter, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Remii Panteri tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavad nii prokurör kui ka Tallinna Vangla.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.