Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on R.E toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema koos X.X 23.01.2016 kella 00.30 paiku xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx –x xx korteriukse juures tungis kallaleX.Xle , keda R.E ja X.X lõid rusikatega peapiirkonda. Samuti ründas R.E koos X.X X.X ema X.X , tirides teda vasakust käest. Oma käitumisega tekitasid R.E ja X.X kannatanutele X.X ja X.X füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

2) tapmisega ja olulises ulatuses vara hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist KarS § 120 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 23.01.2016 kella 00.30 paiku xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx x ühiskoridoris, peale X.X ja X.X kehalist väärkohtlemist, ähvardas X.X ja X.X tapmise ning nende korteri ja auto põlema panemisega. X. X ja X. X tunnetasid reaalset ohtu ning kartsid ähvarduse täideviimist. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 7 kuud. KarS § 120 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 09.10.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 7 kuud ja 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (1 aasta 2 kuud ja 28 päeva = 1 tund x 448 päeva), s.o üldkasuliku tööga 448 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 12 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava R.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 96 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueel ses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 801 eurot: sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 96 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.