Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 29. maist 2017. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse H.G selles, et tema rikkus 2. augustil 2015 kella 14:50–15:00 ajal, viibides avalikus kohas Valga linnas x asuva maja ees, oma käitumisega korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet. Eelviidatud sätte kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Nimelt ründas süüdistatav tekkinud sõnavahetuse käigus maja ees pingil istuvat ja alkohoolseid jooke tarbivat V. I.i ja lõi talle käega vähemalt kahel korral näo piirkonda. Oma teoga põhjustas süüdistatav V . I.le tervisekahjustuse ja füüsilist valu. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, pani H.G toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava H.G , tema kaitsja Anu Vildi ning prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on H.G-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 ps 1 ettenähtud kuriteo (avaliku korra raske rikkumine vägivalda kasutades) toimepanemise eest rahaline karistust 80 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 800 eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud rahaline karistus täielikult täitmisele pööramata, kui H.G ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Vadim Ivanov KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 72 eurot, (kokku 777 eurot). Sellest 50%, s.o 388,50 eurot, tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 3 jätta riigi kanda, kuivõrd H.G on töötu ja kasvatab koos oma samuti töötu abikaasaga 5-aastast last. Ülejäänud menetluskulud, s.o samuti 388,50 eurot, välja mõista süüdistatavalt. Kokkuleppe kohaselt ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud, s.o 388,50 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik 2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.