lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-2354/81

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 16.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-2354/81
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1118
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-2354/23Tallinna Ringkonnakohus14.10.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-2354

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16.05.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-2354

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

A.H (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

02.05.2017.a ja 9.05.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung

koht

RESOLUTSIOON

1.Vabastada A.H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2.KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.H katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 kontrollnõudeid:

sätestatud

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.Kohaldada A.H suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
4.A.H-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5.A.H vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele ja A.H-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 13.04.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava A.H kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 23.04.2013.a kohtuotsusega tunnistati A.H süüdi KarS § 120 ja § 121 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 3 kuu ja 28-päevase vangistusega. Ringkonnakohtu 14.10.2013.a kohtuotsusega tühistati Pärnu Maakohtu 23. aprilli 2013.a otsus A.H süüditunnistamises ja karistamises KarS § 120 ja 121 järgi, KrMS § 238 lg 2 alusel karistuse kohaldamises, talle KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises ja temalt väljamõistetud sundraha suuruses. Uue otsusega: mõisteti A.H süüdi KarS § 113 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti A.H-le kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.05.2012.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (11 kuud ja 28 päeva) võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 28.09.2012.a ja karistusaja lõpp on 25.09.2017.a. A.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on teistkordselt kriminaalkorras karistatud. Vangistuse ajal kinnipeetav töötab, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A.H kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vanglas oleku ajal suhtleb isik kõige rohkem õega, kes käib teda pidevalt vanglas külastamas. Endise

abikaasaga ja lastega käib suhtlus telefoni teel. Vabanemise järgselt on TEV andmetel tema elukohaks märgitud Xxxx. Antud aadressil asub ka töökoht P.M.Trans OÜ-s. Vestluses firma omanikuga selgus, et tema asutusel ei ole A.H-le tööd pakkuda ja seoses sellega langeb ära ka tema käest eluaseme saamine. 05.05.2017.a teatas kriminaalhooldusametnik e-kirja teel kohtule, et käis 05.05.2017.a garantiiandjaga kontrollimas elukohta aadressil Xxxx. Korter seisab tühjana ja A.H hakkab seal üksi elama. A.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta A.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla poolt edastatud materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne elukoht, mistõttu on abiprokurör seisukohal, et isik ei ole sobilik tingimusliku vangistuse kohaldamiseks ja käitumiskontrolli nõuetele allutamiseks. Selliselt ei pea abiprokurör käesoleval juhul vajalikuks tuua välja edasisi põhjendusi kinnipeetava tingimusliku ennetähtaegse vabastamise osas. Prokuratuur ei soovi A.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud A.H arvamuse, leiab, et A.H võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 4 aastat ja 8 kuud vangistust, kandmata osa on ligikaudu 4 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud viimasel ajal korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise üheks soodusteguriks süstemaatiline alkoholi tarvitamine. Kuna kohtus väljendas kinnipeetav valmisolekut alkoholiprobleemiga tegelemiseks, võib väita, et kinnipeetav on enda senist käitumist tõsiselt analüüsinud ning kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Ka vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav tunnistab, et toimepandud kuritegude peamiseks põhjuseks on alkohol ning on endale vabaduses seadnud eesmärgiks alkoholi tarvitamisest loobuda. Samuti on vangla märkinud, et kinnipeetav omab motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks, käitumise muutumine on seotud alkoholist loobumise ja mõttevigade korrigeerimisega. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse

tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on A.H olemas ka kindel elukoht ja lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.