Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

(kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Anatoli Timofejev täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 758).

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

Anatoli Timofejevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga mitte vähem kui 1,81 grammi, millest metamfetamiini puhtal kujul 0,31 grammi. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda juures 09.10.2016.a-ni, kui pärast tema kinnipidamist P. Pinna 4 asuvas politseijaoskonnas politseitöötajate poolt läbivaatusel leiti ja võeti ära musta kaardihoidja vahelt kaks minigrip kilekotti, milles metamfetamiini puhtal kujul 0,31 grammi (vastavalt ekspertiisiaktile nr 16E-AN1072). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 0,31 grammist metamfetamiinist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 10 inimesele. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Anatoli Timofejev isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise süüdi. Nõustus lühimenetluse kohaldamisega enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale esitatud süüdistus on põhjendatud, kriminaalasjas leiduvad tõendid on lubatavad. Kuivõrd kohus saatis kokkuleppemenetluses kriminaalasja tagasi, siis tegi ettepaneku arutada asja lühimenetluses. Jääb lühimenetluse juurde.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. KarS § 184 lg 2 p 2 sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas.

Anatoli Timofejevi kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt tunnistab ta ennast talle esitatud kahtlustuses süüdi ning selgitab, et on tarvitanud narkootikume alates sellest, kui oli 25-aastane. Tarvitab amfetamiini süstimise teel igapäevaselt, kolme päeva jooksul tarvitab ca 1 grammi. Ostis 09.10.2016 kella 10 paiku 2 grammi amfetamiini enda tarbeks Balti jaama piirkonnast, edasi seda müüa ei plaaninud, maksis 30 eurot. Ei teadnud, et talle müüdi amfetamiinist kangemat ainet metamfetamiini (tl 27- 29). Väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et Anatoli Timofejev peeti kinni 09.10.2016.a ja tema kinnipidamisel leiti tema kaardihoidjast kaks soonkinnisega kilekotti valge pulbrilise ainega, mis sisaldasid 0,31 grammi metamfetamiini (tl 3). Ka isiku läbivaatuse protokoll tõendab, et Anatoli Timofejevi kaardihoidjast leiti kaks soonkinnisega kilekotti valge pulbrilise ainega (tl 5). Tunnistaja Inna Uuslari ütluste kohaselt olles 09.10.2016.a tööl politseipatrullis, said nad väljakutse Sikupilli Prismast, kus oli kinni peetud varguse katse toime pannud isik, kelleks osutus Anatoli Timofejev. Isik toimetati jaoskonda aadressil P. Pinna 4 ning läbivaatusel avastati kaks minigripp kotti valge pulbriga. Isik väitis, et tegemist on amfetamiiniga (tl 6). Väärteoasjas 231516010232 koostatud fototabelist nähtub, et leitud soonkinnisega kilekottide välimus ning soonkinnisega kottide sisu (tl 7). Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN1072 kohaselt osutus Anatoli Timofejevi kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud narkootiliseks aineks 0,31 g metamfetamiini (tlk 9-11). Samuti on asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldud Anatoli Timofejevi valdusest leitud ja ära võetud narkootilist ainet sisaldanud soonkinnisega kilekotte (tl 15). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav hoidis enda juures musta kaardihoidja vahel kahte minigrip kilekotti narkootilise ainega, milles oli metamfetamiini puhtal kujul 0,31 grammi (vastavalt ekspertiisiaktile nr 16E-AN1072). KarS § 184 sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 31 lg 3 teist lauset tuleb koosmõjus NPALS § 2 p-s 1 sätestatuga mõista selliselt, et ka narkootilise või psühhotroopse aine segu puhul saab narkootilise või psühhotroopse aine suurest kogusest rääkida vaid siis, kui segus sisalduvast puhtast narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (RKKKo nrd 3-1-1-101-13 p 13, 3-1-1-89-3 p 9). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni vastus järelepärimisele enam levinud narkootiliste ainete keskmise ühekordse koguse ja kümnekordse koguse kohta tõendab erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmise ühekordse mõjudoosi suurust, sh asjaolu, et kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,3 grammist (300 milligrammist) metamfetamiinist puhta ainena (tl 12-14). Seega kuna 0,31

grammist metamfetamiinist piisab vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks, siis on tegemist suure kogusega. Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et süüdistataval oleks olnud arsti ettekirjutust metamfetamiini omandamiseks ja valdamiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistataval puudus seaduslik alus narkootilise aine, sh ka suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootiliste aine omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik. Eelosutatud tõenditele hinnangu andmisel leiab kohus, et käesoleval juhul tõendab tõendikogum täielikult süüdistatava poolt narkootilise aine, s.o metamfetamiini suures koguses ebaseaduslikku käitlemist, mis seisnes metamfetamiini omandamises ja selle valdamises. Anatoli Timofejevit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et ta on KarS § 184 sätestatud kuriteo toime pannud isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. Harju Maakohtu 19.02.2015.a otsusest kriminaalasjas nr 1-15-702 nähtuvalt mõisteti Anatoli Timofejev süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, seega on Anatoli Timofejevit varem karistatud KarS 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo eest (tl 23-25) ning sellest tulenevalt on Anatoli Timofejev kuriteo toime pannud KarS § 184 lg 2 p 2 märgitud isikuna. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava enda ütlustest lähtuvalt, et leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, st eesmärgipäraselt, seega oli tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Anatoli Timofejev isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusakti on kergendavaks asjaoluks märgitud süü tunnistamine. Kohus leiab, et süü tunnistamist ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada. KarS § 57 kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatav süü ülestunnistamisele ilmumine ja sel juhul ilmub isik ise politsei juurde üles tunnistama süütegu, mille toimepanemisest või toime panijast politsei eelnevalt teadlik ei olnud. Antud juhul peeti isik kinni seetõttu, et teda kahtlustati süüteo toimepanemises. Samas avaldas süüdistatav kohtuistungil kahetsust ning kohus peab võimalikuks sellega kui kergendava asjaoluga arvestada. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (3-1-1-58-13). Kuna karistuse alammäär antud kuriteo toimepanemise eest iseenesest on juba kõrge ja arvestades kuriteo asjaolusid ning süüdistatava süü suurust, siis leiab kohus, et karistuse saab mõista ettenähtud sanktsioonimäära alammäärale lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul võiks asuda seisukohale, et mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu ei esine, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdistatava isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on samalaadse süüteo toimepanemise eest varasemalt karistatud, kuid pärast karistuse kandmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 20-25) on Anatoli Timofejevit karistatud Harju Maakohtu 19.02.2015.a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 2 kohaselt kuulus koheselt täitmisele 6 kuud vangistust ning KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et ärakandmata 1-aastast vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Anatoli Timofejev ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käesolev kuritegu on toime pandud 2 kuud peale eelmise kohtuotsusega määratud katseaja lõppu. Eeltoodust nähtub, et varasemalt kohaldatud karistus ei sundinud süüdistatavat loobuma uue süüteo toimepanemisest. Vaid 2 kuud peale viimase kohtuotsusega määratud katseaja lõppu jätkas süüdistatav samalaadset õigusvastast käitumist, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes kohaldatud karistusele ja sellest osalisele vabastamisele, ei soovinud aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Vaatamata eelmärgitule peab kohus vajalikuks arvestada siiski süüdistatava süü vähese suurusega ning asjaoluga, et süüdistatav on 80% ulatuses töövõimetu. Lisaks sellele nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavat ei peetud kinni politseioperatsiooni käigus, mis on suunatud tänavadiilerite tabamisele, vaid tema juurest avastati keelatud aine juhuslikult tema

läbivaatuse käigus seoses muu süüteokahtlusega, mis viitab asjaolule, et tegemist on narkosõltlase, mitte isikuga, kes saab keelatud aine käitlemisest kriminaalset tulu. Peale selle nähtub kriminaalasjast, et eelmise otsusega määratud katseajal on süüdistatav toime pannud kolm väärtegu, mis tema varasemate karistusandmete foonil viitab sellele, et isik on käitumiskontrolli tingimustes suuteline käituma suhteliselt õiguskuulekalt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib seekord siiski jätta kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist narkosõltlasega, leiab kohus, et mõistetava karistuse ära kandmine ei ole süüdistatava invaliidsust arvestades otstarbekas, kuid kuriteo korduvust arvestades tuleb süüdistatavale määrata maksimaalse kestusega katseaeg, allutades süüdistatava ka käitumiskontrollile. Seejuures peab kohus vajalikuks panna süüdistatavale ka kohustus hoiduda narkootiliste või psühhotroopsete ainete omandamisest ja tarvitamisest, lootuses, et kõrvalise isiku järelevalve suudab süüdistataval vabaneda ka sõltuvusprobleemidest või neid oluliselt vähendada.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.