Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind J.N-i süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 1. märtsi 2017. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja
Süüdistatav J.N ja kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok Anneli Lumiste J.N isikukood XXX, elukoht XXX, XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati 11.06.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi 2 aasta 4 kuu vangistusega, kinni peetud 12.10.2016 Vandeadvokaat Aivar Ennok riigi õigusabi korras
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Prokurör
Süüdistatav
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 1. märtsi 2017. a kohtuotsus J.N-i süüdistusasjas KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja apellatsioonid rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Aivar Ennok makstava riigi õigusabi tasu suuruseks J.N-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks J.N-ilt 48 (nelikümmend kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kasuks.
välja
4.Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 1. märtsi 2017. a kohtuotsusega lühimenetluses tunnistati J.N süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 4 aastaks 6 kuuks. Lühimenetluse tõttu vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakantavaks karistuseks 3 aastat vangistust. Karistusaja alguseks määrati 12. oktoober 2016.
2.J.N tunnistati süüdi selles, et ta 23. juuni 2016 õhtul Tallinnas Suur-Patarei tänaval lõi CP-le tahtlikult kaks korda noaga vasakule rindkere piirkonda. Üks torke-lõikehaav ulatus rinnaõõnde ja selle tüsistusena tekkis õhk-verirind. Niisugune tervisekahjustus on eluohtlik. Oma tahtliku tegevusega pani J.N toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Süüdistatav realiseeris KarS § 118 lg 1 koosseisu tahtlikult. Eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel toimis J.N kaudse tahtlusega. Lüües kaks korda kannatanule noaga rindkeresse, pidas J.N võimalikuks eluohtliku tervisekahjustuse tekkimist ja möönis seda. Niisiis soostus süüdistatav eluohtliku tervisekahjustuse saabumisega. 2.2 J.N viibis hädakaitseseisundis, sest esimesena ründas kannatanu CP. Süüdistatava tegevus lõpetas ründe, kuid vahend, mida ta kasutas, ei vastanud ründe ohtlikkusele. Seega ületas J.N hädakaitse piire. 2.3 Sanktsiooni alammäära lähedase karistuse mõistmist põhjendas maakohus sellega, et konflikt sai alguse kannatanu käitumisest, rünne oli väikese intensiivsusega, vigastused ei olnud ülirasked, kannatanu paranes kiiresti ja täielikult, süüdistatav on tegu puhtsüdamlikult kahetsenud ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav J.N ja kaitsja vandeadvokaat A. Ennok. 3.1 Süüdistatav J.N taotleb talle mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist, sest mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. Ta ei tekitanud kannatanule eluohtlikku tervisekahjustust mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Ta kaitses end kannatanu ründe eest. Ta on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. 3.2 Kaitsja taotleb J.N-ile mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist sanktsiooni alammäärani. Kohus võttis põhjendatult arvesse, et konflikt sai alguse kannatanu käitumisest, rünne oli väikese intensiivsusega, tekitatud vigastused ei olnud ülirasked, kannatanu paranes kiiresti ja täielikult, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Neil asjaoludel oleks võinud maakohus mõista J.N-ile karistuseks vangistuse sanktsiooni alammääras, s.o 4 aastaks, mida oleks lühendanud ühe kolmandiku võrra.
2(4)
4.KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud õigust kasutades esitas süüdistatav J.N seisukoha esitatud apellatsioonide kohta, milles palub maakohtu otsus tühistada ja kergendada talle mõistetud karistust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja süüdistatava ning kaitsja apellatsioonidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. 5.1 1. jaanuaril 2015 jõustus karistusseadustiku muudatus, millega lisati KarS § 118 esimesse lõikese seitsmes punkt. Selles nähakse ette karistus isikule, kes tekitab teisele tervisekahjustuse, mis põhjustab surma. Seoses sellega on Riigikohtu kriminaalkolleegium 2. juuni 2015. a otsuses nr 3-1-146-15 selgitanud, et KarS § 118 esimesse lõikesse seitsmenda punkti lisamisel on tähendus ka lõike ülejäänud punktide, s.o p-de 1-6 jaoks. Nii on pärast 1. jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest võimalik KarS § 118 lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (KarS § 18 lg 2) või hooletult (KarS § 18 lg 3). Kuivõrd KarS § 118 lg 1 p-des 1-6 kirjeldatud tagajärgede tahtlikku põhjustamist (erinevalt surma põhjustamisest) ei ole seadusandja eraldi kriminaliseerinud, tuleb KarS § 118 lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka selline isik, kes põhjustab tagajärje tahtlikult. Seega ei ole kuriteo kvalifikatsiooni seisukohast tähtsust, kas süüdistatav põhjustab tagajärje tahtlikult või ettevaatamatusest. See on oluline vaid karistuse mõistmisel. Arutatavas asjas on maakohus nii ka toiminud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et eluohtliku tervisekahjustuse osas tegutses J.N kaudse tahtlusega. Ta lõi noaga kaks korda kannatanule vasakule poole rindkeresse. Teine löök oli nii tugev, et noa tera tungis rinnaõõnde ja jäi sinna kinni. Sellise käitumise puhul saab juba ainuüksi välise teopildi alusel öelda, et J.N oli eluohtliku tervisekahjustuse osas kaudne tahtlus. Pole tuvastatud ühtegi mõistlikku eeldust, millele tuginedes oleks J.N saanud loota, et tema loodud oht tagajärjes ei realiseeru. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellantide seisukohaga, et süüdistatav J.N tekitas kannatanu CP-le eluohtliku tervisekahjustuse ettevaatamatusest. 5.2 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. See tähendab, et isik peab ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust, ning alles seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.
3(4)
Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. KarS § 118 lg 1 sanktsioon näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse neljast kuni kaheteistkümne aastani. Kohus mõistis J.N-ile karistuseks vangistuse neljaks aastaks kuueks kuuks, s.o sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas maakohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse kolmeks aastaks. Kõiki süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides toodud asjaolusid on maakohus J.N-ile karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. Apellatsioonides ei ole märgitud asjaolusid, mida oleks maakohus pidanud karistuse mõistmisel veel arvesse võtma. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse J.N-ile mõistetud karistuse osas muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 5.3 KrMS § 331 lg 3 alusel apellatsiooni piiridest väljuvalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et tuvastades süüteo toimepanemise hädakaitse piiride ületamisel, oleks pidanud maakohus lugema selle KarS § 57 lg 1 p 8 alusel karistust kergendavaks asjaoluks. Praeguses asjas on maakohus lugenud kannatanu provokatiivse käitumise karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 alusel. See asjaolu ei ole aga aluseks karistuse mõistmise osas kohtuotsuse tühistamisele, sest maakohus on kannatanu käitumist arvesse võtnud.
6.Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kaitsja vandeadvokaat A. Ennok esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku 48 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 2 pooltunni ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt J.N-ilt riigi kasuks välja mõista.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
1.märtsi 2017. a kohtuotsuse J.N-i suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.