Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Markus Nõukase kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava ema sõnul omavahelised suhted perekonnas on head ja toetavad. Lähivõrgustik on nõus igati toetama Markus Nõukast peale vanglast vabanemist. Kinnipeetav soovib asuda elama aadressile Xxxx. Kriminaalhooldusametnik kontrollis eluruumi vastavust elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Antud eluase vastab tehnilistele nõudmistele elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik selgitas elektroonilise valve nõudeid ning kinnipeetava ema ning kasuisa andsid kirjalikku nõusoleku seadme paigaldamiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral plaanib Markus Nõukas tööle asuda firmasse xxxx OÜ. Telefonivestlusest võimaliku tööandja OÜ Xxxx juhatuse liikmega selgus, et kinnipeetav on vabanemisel võimalik antud firmasse tööle asuda. Pakutav töökoht on püsiv. Markus Nõukas taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Markus Nõukas tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab Markus Nõukasele katseaja määramist kuni 15.08.2019 ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Samuti nõustub abiprokurör kriminaalhooldaja ettepanekuga allutada kinnipeetav 5 kuuks elektroonilisele valvele, mis aitaks ennetada uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti toetab Markus Nõukas ennetähtaegset vabastamist riiklikku süüdistust esindanud ringkonnaprokurör Anneli Lumiste. Prokuratuur ei soovi Markus Nõukase tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Markus Nõukas võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Markus Nõukase isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on enamuse ajast olnud korrektne (1 distsiplinaarkaristus 06.06.2016.a.). Kohus usub, et esmakordne vangistus on pannud Markus Nõukase mõistma õiguskuuleka käitumise vajalikkusest, kriminaalse tegevuse kahjulikkusest ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada

teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Markus Nõukase tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Markus Nõukasele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava eesmärgid realistlikud (kindlate peresuhete säilitamine, töökoht) ja teab, mida nende saavutamiseks vaja teha. Pärast vabanemist on Markus Nõukasel olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning Markus Nõukas on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.