Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-16-3960/67
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 03.05.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7275

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-16-3960/34Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja24.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2017

Kriminaalasja number

1-16-3960

Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla, Orvi Tali

Kohtuistungi sekretär

Elina Huobolainen

Tõlk

Irina Leetberg

Kohtuistungi toimumise aeg

14. märts 2017. a

Apelleeritud kohtuotsus

Evgeny Petrusevi süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 203 lg 1 jas § 404 lg 1 järgi üldmenetluses Harju Maakohtu 24. novembri 2016. a otsus

Apellandid

süüdistatav ja tema kaitsjad

Prokurör

Ainar Koik

Kriminaalasi

Evgeny Petrusev Süüdistatav

Kaitsjad

Isikukood: 37304180314; asukoht: viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, enne kinnipidamist elas nii XXX, YYY kui ka CCC; Venemaa Föderatsiooni kodanik; emakeel: vene keel; CCC; töökoht: XXX; varem karistamata Vladimir Sadekov, Leonid Olovjanišnikov

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu 24. novembri 2016 otsus muutmata.

2.Jätta rahuldamata taotlus hüvitada Evgeny Petrusevile apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulud. Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod

Kaitsja märgib apellatsioonis, et E. Petrusevi ütluste kohaselt soetas ta telefoni, millelt olid ähvardused saadetud, alles hiljem. Kohus märkis, et need väited on paljasõnaliselt, kuid ei ole põhjendanud, miks ta ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseks. Kõnealune ähvardus oli saadetud SH nimel. Kaitsja leiab, et kui E. Petrusev soovis OJ ähvardada, polnud tal mõtet märkida saatjana teist isikut. Samas märgib kaitsja, et E. Petrusev orienteerub hästi tehnikas ja elektroonikas, mistõttu ta oleks suutnud leida ähvardamiseks tehnilise lahenduse, millega on võimalik vältida jälgede jätmist. Kaitsja märgib ka, et OJ võis olla huvitatud sellest, et näidata süütajana just E. Petrusevi. Nimelt on OJ ise e-kirjades väljendunud E. Petrusevi suhtes väga solvavalt ja avaldanud enne süütamisi seisukohta, et E. Petrusev tuleb vangi saata. Lisaks leiab kaitsja, et E. Petrusevil ei saanud olla mingit mõistetavat motiivi OJ maja süütamiseks. Küll oli selline motiiv kaitsja arvates olemas OJ-l endal. Kaitsja leiab, et E. Petrusevi süüd ei tõenda tema DNA leidmine XXX olnud esemetelt. E. Petrusev tegi sel aadressil ehitustöid pikema aja jooksul. Seda, miks ta viibis ööl, mil tulekahju toimus, seal lähedal, on E. Petrusev selgitanud sellega, et tegi seal pinnasetöid ja ootas veoki saabumist. YYY süütamise osas leiab kaitsja, et süüdistus ei ole piisavalt konkreetne. KrMS § 62 kohaselt kuulub tõendamiseseme asjaolude hulka kuriteo toimepanemise viis. Süüdistusaktis ega otsuses ei ole märgitud süütamise viisi. Kaitsja leiab, et ainult sarnasele kuriteo toimepanemise viisile tuginedes ei saa tõendada isiku seotust erinevate kuriteoepisoodidega. Ebaõige on kohtu väide, et E. Petrusev viibis lasketiirus vahetult enne tulekahju algust. Süüdistuse kohaselt viibis E. Petrusev lasketiirus 13.09.2015 kella 8.50 kuni 11.12. Tulekahju avastati kell 17.40 ning ülekuulatud tuletõrjuja väitel piisab sellise tulekahju tekkeks mõnest minutist. Seega tekkis tulekahju vähemalt 5 tundi pärast E. Petrusevi lahkumist. Seda, et E. Petrusev oleks valmistanud ja paigutanud lasketiiru mingisuguse seadme, mis põhjustas tulekahju pärast tema lahkumist, tuvastatud ei ole. Kohtuotsuse kohaselt leiti E. Petrusevi kasutuses olnud arvutist päringuid lõhkemehhanismide kohta. See arvuti ei olnud aga ainult E. Petrusevi kasutuses. Fakt, et E. Petrusev võttis lasketiirust kaasa endale kuuluvad esemed, ei tõenda, et ta valmistas süütamist ette. Kaitsja ei nõustu ka kohtu hinnanguga asjaolule, et E. Petrusev võttis lasketiirust kaasa endale kuuluva tulekustuti. Kohus leidis, et see näitas E. Petrusevi soovi raskendada tulekahju kustutamist. Kaitsja märgib: „Kaitsja arvates on liiga lihtne kavatsus sellise targa ning tehnikaalase teadmisega inimese jaoks. Tõenäoliselt teadis Petrusev videovalve kohta ning võis eeldada seda, et tema tegevus salvestatakse videolindile. Kui Petrusev oleks korda saatnud süütamise, siis milleks ennast demonstreerida ning sellega ka riskida? Kaitsja on seisukoha, et Petrusev võttis kaasa tulekustuti teadmata, et peatselt leiab aset tulekahju, vastasel juhul ta ei oleks end sellisesse olukorda pannud.“

Kaitsja leiab, et tunnistajate ütlused ei toeta kohtu seisukohta, et välistatud on tulekahju tekkimine lühise tõttu. Kaitsja leiab, et ka selle süütamise puhul ei olnud E. Petrusevil süütamiseks motiivi. Ühtlasi märgib kaitsja, et lasketiiruga oli seotud erinevaid konflikte. Ka K maja süütamise puhul tugines kohus põhjendamatult modus operandile. Kaitsja leiab, et peale eeldatava motiivi ei ole ühtegi E. Petrusevi süüd kinnitavat tõendit. Kohus tugines OJ ütlustele, mille kohaselt soovis Petrusev DK-lt osalust lasketiirus. DK oma ütlustes seda ei kinnitanud. Lisaks sellele võis süüdistuse kohaselt olla konflikti põhjus see, et E, Petrusev maksis kätte selle eest, et lõpetati XXX maja juures tehtavate tööde leping ja talle jäädi võlgu veel mingi summa. See, kes kellele võlgu oli, ei leidnud aga kohtus kinnitust. Kaitsja leiab, et DK maja süütamiseks ei saanud anda alust tüli NK-ga. Veel leiab kaitsja, et kohtu väide, nagu oleks E. Petrusev viibinud süütamise ajal tulekahju koha lähedal, on ekslik. Apellatsioonis leitakse, et kohus on teinud lubamatuid järeldusi sellest, et Petrusev keeldus kohtueelses menetluses ütluste andmisest. Samuti on kohus teinud põhjendamatuid järeldusi E. Petrusevi juures toimunud läbiotsimisel leitud esemetest. Kaitsja peab kohtu mõistetud karistust liiga rangeks. Kui kohus ei mõista E. Petrusevi õigeks, oleks põhjendatud karistus alla KarS § 203 keskmise määra, s.o 2 aasta 6 kuu. Kuna E. Petrusevil on alaealised ülalpeetavad ja haige ema, võiks karistus olla mitte üle 1 aasta vangistust. Kaitsja leiab, et kohus ei oleks tohtinud tsiviilhagisid rahuldada. Kuna Petrusev ei tunnistanud end süüdi, oleks kohus pidanud jätma hagid läbi vaatamata. Samuti leiab kaitsja, et kannatanute kahjunõude suurus on tõendamata. Kaitsja hinnangul oleks tulnud OÜ J maja taastamise hinna väljaselgitamiseks teha ekspertiis. Hinnapakkumised ei ole piisavad tõendid, kuna need ei anna täpset tööde nimekirja, mis on seotud just tulekahju tagajärgedega.

Kohus ei ole tuvastanud, milliseid vedelikke kasutati süütamisel. Ka ei ole kohus arvestanud, et süütaja toimis oskamatult, E. Petrusev oleks aga osanud talle kuuluvaid kanistreid, mis sündmuskohalt leiti, kasutada. Kaitsja leiab, et selle tuvastamiseks, kes XXX süütamise toime pani, oleks pidanud välja nõudma Randvere piirkonna turvakaamerate salvestised, mida oleks pidanud tegema uurimisasutus või prokurör. Lükates ümber E. Petrusevi väidet, et ööl vastu 21. augustit sai ta veoautojuhilt kõne saabunud koorma kohta, tugines ebapiisavatele andmetele. Nimelt ei ole kohus võtnud arvesse kõiki E. Petrusevi kasutuses olnud telefone. Teise episoodiga seoses märgib kaitsja, et E. Petrusevil ei olnud mingisugust konflikti ruumide omanikuks oleva E AS-ga. Seega ei olnud E. Petrusevil mingit põhjust tekitada kahju E AS-le. Ähvardava sisuga SMS-d olid anonüümsed. Kohus leidis, et SMS-des olevad grammatikavead on iseloomulikud E. Petrusevile. Samas ei ole kohus nimetanud, milliseid vigu ta mõtleb ning miks peab neid omistatavaks just E. Petrusevile. Kaitsja märgib, et SMS-d võisid küll olla anonüümsed, kuid telefonid, millelt need saadeti, peaksid olema tuvastatavad. Kaitsja leiab, et kohus tõlgendab kõiki asjaolusid E. Petrusevi kahjuks. Tuvastatud ei ole seda, kuidas tulekahju süüdati ning välistatud ei ole ka elektrilühise teke. Kohus on jätnud tähelepanuta, et pärast E. Petrusevi lahkumist käis lasketiirus SK. Kolmandas episoodis ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks E. Petrusevi süüd. Kohus ignoreerib positsioneerimise andmeid, mille kohaselt viibis E. Petrusev põlengu tekkimise hetkel oma ema juures DDD. Maakohtu mõistetud karistus on põhjendamatult raske. Kohus mõistis mõlema sätte järgi sanktsiooni ülemmäärale vastava karistuse. Seda põhjendas kohus üksnes kahe karistust raskendava asjaolu esinemisega. Kaitsja leiab, et KarS § 58 p 3 kohaldamiseks ei olnud alust, sest tuvastatud ei ole, et E. Petrusev oleks teadnud, kes süütamise ajal DK perekonnast kodus olid.

9.Mõlemad kaitsjad on teinud apellatsioonides etteheiteid selle kohta, et prokurör ei ole taotlenud maakohtus osade tunnistajate ülekuulamist. L. Olovjanišnikov heidab ette, et prokurör ei kindlustanud tuletõrjuja ülekuulamist, kes avastas esimese põlengu sündmuskohal olles kõik süütõendid ja kanistrid. V. Sadekov omakorda kritiseerib, et prokurör ei taotlenud isiku ülekuulamist, kes käis 13.09.2015 koos E. Petruseviga CCC ruumides. Samuti heidavad kaitsjad ette, et kriminaalasja uurimisel ei ole erinevates episoodides nõutud välja valvekaamerate salvestisi. L. Olovjanišnikovi apellatsiooni kohaselt oleks tulnud seoses XXX põlenguga nõuda välja Randvere piirkonna sisse- ja väljasõidul paiknevate videokaamerate salvestisi, nt Randvere-Mähe ristmikul paikneva videokaamera ja Randvere Gümnaasiumi videokaamera salvestisi. V. Sadekov küsib CCC põlenguga seoses, miks ei ole välise jälgimisega kaamerate salvestisi koos tema auto numbrimärgi fikseerimisega. Sellised etteheited on asjakohatud. Tulenevalt KrMS §-s 14 sätestatud võistlevuse põhimõttest otsustavad kohtumenetluse pooled ise, milliseid tõendeid nad kohtule esitavad. Kohus omakorda peab KrMS § 60 lg-st 2 tulenevalt kujundama veendumuse, kas tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad, uuritud tõendite põhjal. Sellest tulenevalt sõltub kohtu järeldus olemasolevatest tõenditest nähtuvatest andmetest ning kohtu järeldusi ei saa mõjutada väide, et on olemas veel mingid potentsiaalsed tõendid, mille kogumist ei ole aga ükski kohtumenetluse pool taotlenud. Eelnevast tulenevalt on väited, et mingid tõendid on jäetud kogumata, olukorras, kus nende tõendite kogumist ei ole taotletudki, edutud. Kaitsjate väited, et neil endil ei olnud võimalik selliseid tõendeid esitada, on alusetud. Kaitsjatel on vastavalt KrMS § 225 õigus taotleda tõendite kogumist juba enne kriminaalasja kohtusse saatmist, samuti on pooltel õigus taotleda täiendavate tõendite kogumist kohtuliku uurimise ajal. Ka on kaitsjatel omalt poolt õigus taotleda kohtus tunnistajate ülekuulamist. III

Olovjanišnikov märgib, et maakohtus uuritud tõendite kohaselt jäi hoopis E. Petrusev OJ-le võlgu). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et süüdistuses ega maakohtu otsuses ei ole esitatud väidet, nagu oleks maja süütamise eesmärk olnud võla kätte saamine või võlgnevusest vabanemine. Nii süüdistuse kui maakohtu otsuse kohaselt oli süütamise motiiviks oli pahameel O ja MJ vastu ja soov neile kätte maksta. Seetõttu ei kuulu küsimus, kelle nõue oli põhjendatud ja kes kellele kui suure summa võlgneb, menetletava kriminaalasja tõendamiseseme asjaolude hulka. Kuivõrd motiivina on nimetatud vaid konfliktist tingitud pahameelt ja kättemaksusoovi OJ ja MJ vastu, on oluline vaid tõsiasi, et E. Petrusevi ning O ja MJ vahel oli tekkinud konflikt. M, L ja OJ ütlustest tuleneb, et E. Petrusevil oli O ja MJ-ga konflikt. Kannatanute ütluste kohaselt esitas E. Petrusev erinevaid nõudmisi ja ähvardusi. Esmalt nõudis E. Petrusev 740 euro tasumist, kuid lõpuks tõusis summa 22 700 euroni. Samas tunnistas MJ, et tema hinnangul jäi E. Petrusev hoopis talle materjali eest 3000-4000 eurot võlgu ning ta andis seda ka E. Petrusevile teada (kd I; tl. 67). Lisaks ütlustele näitavad konflikti ägedust ühelt poolt OJ ja MJ vaheline e-kirjavahetus, kus OJ väljendub E. Petrusevi suhtes solvavalt ja avaldab lootust, et E. Petrusev pannakse vangi, teisalt aga E. Petrusevi solvavad ja ähvardavad sõnumid kannatanule. M, L ja OJ ütluste kohaselt said nad pärast seda, kui oli tekkinud konflikt E. Petruseviga, solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid. Selliseid sõnumeid võis tulla kümneid päevas. Kuigi ähvardavad sõnumid tulid tundmatutelt numbritelt ja erinevate nimede alt, seostasid kannatanud sõnumitega just E. Petrusevi. Kannatanute sõnul olid sõnumite stiil ja kirjavead iseloomulikud E. Petrusevile ning ka sisu poolest olid sõnumid seostatavad just E. Petruseviga. Seda, et nad said anonüümseid sõnumeid, mille stiil ja kirjavead viitasid E. Petrusevile, on väitnud ka DK (kd I; tl. 85) ja SV (kd I; tl. 99). Kaitsja L. Olovjanišnikov heidab apellatsioonis kohtule ette, et kohus ei ole välja toonud, millised olid sõnumite korduvad vead ja miks need olid iseloomulikud just E. Petrusevile. Ringkonnakohus leiab, et selline etteheide oleks asjakohane juhul, kui kohus oleks uuritud sõnumite alusel ise jõudnud järeldusele, et nendes on korduvad vead, mis viitavad samale saatjale. Praegusel juhul tugines kohus aga kannatanute ja tunnistajate ütlustele, kes selgitasid, mille alusel nemad tegid järeldusi selle kohta, kes neile sms-e saatis. Arvestades, et nii J, DK kui SV selgitused, miks nad pidasid sõnumite saatjaks just E. Petrusevi, peab ringkonnakohus nende ütlusi usaldusväärseks.

fotolt on näha, et sõnum on saadetud numbrilt +XXXXXXXXXXX. Abonentnumber ei ole seotud mitte telefoni, vaid sim-kaardiga. Selle abonentnumbriga seotud sim-kaart oli avatud 22.09.2013. Seda, et sellist numbrit kasutas E. Petrusev, tõendab omakorda see, et hiljem oli selle numbriga seotud EMT kõnekaart kasutusel E. Petrusevi telefonis Samsung Galaxy Grand Neo Plus (sideettevõtjalt saadud andmete protokoll: kd III; tl. 89-92). Ka hiljem (17.09.2015), kui see sim-kaart oli E. Petrusevi telefonis Samsung Galaxy Grand Neo Plus, on sellelt saadetud sõnumeid OJ-le. Seejuures on ajavahemikul 20.45-21.19 saadetud OJ-le 9 sms-i (kd III; tl. 8991). See haakub kannatanute ütlustega selle kohta, et E. Petrusev saatis neile suurel hulgas smse. Kuna sideettevõtjalt saadud andmete protokoll hõlmab vaid perioodi alates 01.08.2015, ei ole teada, millises telefonis oli sim-kaart 19.07.2015. Sellest, et sim-kaart oli pärast 01.08.2015 E. Petrusevi kasutuses, võib aga järeldada, et ka varem kasutas seda sim-kaarti just E. Petrusev. Ähvardus oli saadetud SH nimel. Kaitsja V. Sadekov leiab, et kui E. Petrusev soovis OJ ähvardada, ei oleks tal olnud põhjust saata sõnumit mõne teise isiku nimel. Ringkonnakohtu hinnangul selgitavad seda, miks E. Petrusev saatis sõnumi SH nimel, kannatanu OJ ütlused. OJ andis ütlusi, et tema SH isiklikult ei tunne. Küll oli talle SH-st rääkinud E. Petrusev. E. Petrusev väitis, et SH lahendab küsimusi 1990. aastate kombel ja kui tekib mingeid küsimusi, siis E. Petrusev lahendab asju tema kaudu (kd I; tl. 73). Seega pidi ähvarduse saatmine SH kui probleeme üheksakümnendate stiilis, s.o vägivallaga lahendava isiku nimel olema ähvarduse adressaadile eriti hirmutav ja näitama, et E. Petrusevil on tuttavad, kes on valmis tema eest välja astuma. Ühtlasi kinnitab see, et kõnealune sõnum oli saadetud E. Petrusevi kasutusel olnud abonentnumbrilt, kuid teise isiku nimelt, kannatanute ütlusi selle kohta, et E. Petrusev saatiski ähvardusi erinevate nimede alt. Kaitsja väite kasuks, et sõnumeid võis saata keegi teine, ei ole ühtegi tõendit. Tõendatud on see, et 19.07.2015 ähvardus saadeti E. Petrusevi kasutusel olnud kõnekaardi numbrilt. Ühtegi tõendit selle kohta, et E. Petrusev oleks andnud selle kõnekaardi kellegi teise kasutusse, ei ole. Arvestades seda, et J hakkasid saama sõnumeid just pärast konflikti tekkimist E. Petruseviga ning ka sõnumite stiil oli iseloomulik E. Petrusevile, on alust pidada tõendatuks, et kannatanute nimetatud sõnumeid saatis E. Petrusev. Apellatsioonide kohaselt ei ole OJ ütlused usaldusväärsed, kuna kaitsja esitatud ekirjavahetusest (kd I; tl. 20) nähtub, et OJ avaldas juba 2015. a juulis soovi saata E. Petrusev vanglasse. Ringkonnakohus möönab, et kõnealused e-kirjad näitavad, et OJ oli ilmselgelt E. Petrusevi suhtes vaenulikult meelestatud. Ringkonnakohus nendib, et J ütlustele sarnaseid ütlusi on andnud ka DK ja SV, kelle puhul sarnaseid ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid asjaolusid ei esine. Vastupidi: kaitsja V. Sadekovi apellatsioonis on toodud välja, et DK usaldas E. Petrusevi ka pärast pärast J maja põlengut ja jätkas E. Petruseviga suhtlemist. DK sõnul hakkas E. Petrusev ka talle 2015.a. suvel saatma SMS-e mitte enam vanalt ja tuttavalt, vaid uutelt numbritelt. Ka tema sai sellest, et sms-de saatja on E. Petrusev, aru kirjade stiili

põhjal, üksnes E. Petrusevile omaste grammatiliste vigade ja sõnade paigutuse järgi. SV ütlustest nähtub, et ka tema hakkas erinevatelt numbritelt ähvardava sisuga SMS-e saama. Temagi seostas sõnumeid just E. Petruseviga iseloomulike kirjavigade tõttu. Lisaks näitab seda, et ähvardust sisaldava sõnumi saatja oli E. Petrusev, ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Seetõttu peab ringkonnakohus O, M ja LJ ütlusi usaldusväärseks. See, et ähvardus tuli tõesti E. Petrusevi kasutusel olnud telefoninumbrilt, lükkab ringkonnakohtu hinnangul ümber ka kaitsjate väite, et süütamise taga võisid olla J ise. Seoses kaitsja L. Olovjanišnikovi apellatsioonis esitatud seisukohaga, et selle sõnumi saatmine ei saa täita KarS § 120 – § 25 lg 1 koosseisu, nendib ringkonnakohus, et kuigi maakohus on viidanud sellele teole kui ähvardamise katsele, ei ole kohus E. Petrusevi nimetatud sätete alusel süüdi mõistnud. Otsuse resolutsioonis viide sellisele kvalifikatsioonile puudub ning otsuse põhiosas on maakohus sõnaselgelt märkinud, et kohus ei mõista E. Petrusevi selles kuriteos süüdi (otsuse lk 8). Seega omab saadetud sõnum tähtsust üksnes kui tõend selle kohta, et OJ maja süütaja võis olla E. Petrusev ning küsimus, kas see sõnum võiks olla kvalifitseeritav KarS § 120 - § 25 lg 1 järgi, ei oma tähtsust. Kaitsja V. Sadekov omakorda leiab, et kuna OJ kinnitusel ei võtnud ta süütamise ähvardust tõsiselt, ei ole alust arvata, et E. Petrusev oli süütamise taga. Ringkonnakohus ei näe, et see asjaolu kuidagi E. Petrusevi süü välistaks või näitaks, et süütamise taga pidid olema J ise. See, miks OJ ei võtnud ähvardust tõsiselt, on selgitatav sellega, et tema ütluste kohaselt sai ta ähvardava või sõimava sisuga sõnumeid kohati kümneid päevas. Ka ei näita seda, et E. Petrusev ei saanud olla süütaja, tõik, et pärast J maja põlengut jätkas nii J kui E. Petrusevi tundev DK E. Petruseviga suhtlemist ja usaldas teda. Ilmselgelt oli süütamise järgselt DK-l (nagu ka kõigil teistel) võimalik vaid oletada, kes võis maja süüdata. Sellises olukorras on igati mõistetav, et usutakse oma tuttava süütust. Tõsiasja, et ähvardus saadeti E. Petrusevi kasutuses olevalt abonentnumbrilt, ei lükka kuidagi ümber kaitsja V. Sadekovi apellatsioonis esitatud väited, et E. Petrusevi tehnika ja elektroonika tundmise juures oleks ta kindlasti suutnud leida ähvardamiseks tehnilise lahenduse, millega on võimalik vältida jälgede jätmist. Tegemist on oletusliku väitega. Pealegi ei tähenda mingite teadmiste olemasolu seda, et inimene neid alati täies ulatuses kasutab.

viimase kõrval oli põlenud tikk ning läheduses veel teinegi. Maakohus tõi otsuses välja, et põlevvedelikuekspertiisiakt nr 15E-AP0031 (IV kd, tl 152-157) tõendab, et sündmuskohalt kaasa võetud kanistris „Model Technics“ olnud vedeliku puhul on tegemist erinevate koostisosadega põlevvedelikuga. Kanistris „Talvine klaasipesuvedelik“ olnud vedeliku puhul autobensiinide hulka liigituva põlevvedelikuga. DNA ekspertiisaktidest nr 15E-GE1131, 15EGE1318 ja 15E-GE1482 (IV kd, tl 18-24, 25-33 ja 34-43) tulenevalt leiti ülalnimetatud siniselt plastikust korgilt ja kanistri „Model Technics“ sangalt võetud proovides DNA analüüsil järelduste tegemiseks piisav DNA profiil, mis pärines E. Petrusevilt. Apellatsioonide kohaselt selgitas E. Petrusev maakohtus antud ütlustes usutavalt seda, kuidas tema DNA kanistri sangale ja korgile sai: tegemist oli kanistriga, mida E. Petrusev kasutas J maja juures töid tehes ning viskas pärast kasutamist ära. Need ütlused on vastuolus OJ ütlustega, et E. Petrusev tema majas töötades mingeid põlevvedelikke ei kasutanud (kd I, tl 75 pöördel). Ringkonnakohus peab usaldusväärsemaks OJ ütlusi. Kuna E. Petrusev on nii oma abonentnumbrite kohta kui ka oma viibimise kohta põlengu ööl esitanud andmeid, mis ei pidanud paika, ei pea ringkonnakohus usaldusväärseks ka tema ütlusi selle kohta, milleks ja millal ta kõnealust kanistrit kasutas. Arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginevad kaitsja L. Olovjanišnikovi apellatsiooni väited selle kohta, et kanistreid pidi süütamisel kasutama keegi teine, kes erinevalt E. Petrusevist ei teadnud, kuidas kanistrit õigesti avada ega tundnud kanistris oleva aine omadusi. Apellatsiooni kohaselt ei teadnud süütaja, kuidas „Model Technics“ kanistri korki avada ning selle tõttu lõhkus korgi. Ühelegi tõendile, mis näitaks, et kork on lõhutud selle tõttu, et seda ei osatud õigesti avada, viidatud ei ole. Kaitsja nendib ise apellatsioonis, et korki ei leitud. Samuti märgib kaitsja, et plastik-kanistris „Model Technics“ oleva vedeliku puhul oli tegemist spetsiifilise põlevvedelikuga, mis võib põleda üksnes suletud keskkonnas püsiva tule toimel. Ka selle väite puhul ei ole apellatsioonis viidatud ühelegi tõendile. Põlevvedelike ekspertiisiakt (kd IV; tl. 152-156) kaitsja väidet ei kinnita. Ekspertiisiakti kohaselt tehti katseid vedeliku põlevuse väljaselgitamiseks ning katse tulemusel süttis õhu ning vedelikuproovist pärit aurude segu tikuleegist ja jäi põlema pärast tikuleegi eemaldamist süttinud segu lähedusest. Talvise klaasipesuvedeliku kanistris ja „Kemetyl ECO“ pudelis olnud vedelike kohta märgib kaitsja lihtsalt, ilma oma väidet põhjendamata, et nendes olnud vedelikud ei saanud olla põlengu tekkimise põhjuseks. Ringkonnakohus nendib, et põlevvedelike ekspertiisiakti kohaselt oli kõigis kolmes põlevvedelik. Samuti näitab nende anumate paiknemine maja seina ääres puidust terrassil koos läheduses olnud tikkudega, et nendes kanistrites olnud vedelikku vähemalt püüti kasutada maja süütamiseks. 10.6

11.1 Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja V. Sadekovi seisukohaga, et süüdistus YYY süütamise osas ei ole piisavalt konkreetne, sest selles ei ole kirjeldatud kuriteo toimepanemise viisi. Süüdistuses on ära toodud konkreetne tegevus, mida E. Petrusevile ette heidetakse. Süüdistuse kohaselt süütas E. Petrusev 13. septembril 2015 ajavahemikul 08.50-11.12, kasutades oma tehnika-alaseid oskusi ja teadmisi, lahtise tule allikat, menetluses tuvastamata tehnilisi seadmeid ja lahendusi ning põlevvedelikke ja -materjali hoone keldrikorrusel elektrikilbi ruumis olevad esemed. Selle tulemusel tekkis ruumis aegamisi ulatuslikuks arenenud põleng, mis avastati samal päeval kella 17.40 paiku. See, et põlengu allikaks olnud seadet või vahendit ei ole tuvastatud, ei tähenda süüdistuse ebakonkreetsust. Ka ei välista see, et tuvastada ei õnnestu süütamiseks kasutatud vahendi või seadeldise täpset tööpõhimõtet, süüdimõistva otsuse tegemist. Küll eeldab süüdimõistva otsuse tegemine selle tuvastamist, et 1) tulekahju tekkis süütamise tõttu ning 2) süütaja pidi olema just E. Petrusev. Ringkonnakohus leiab, et need tingimused on mõlemad täidetud. 11.2 Ringkonnakohus peab tõendatuks seda, et kilbiruum süttis süütamise tõttu. Õige on kaitsja V. Sadekovi väide, et maakohtus tunnistajana üle kuulatud päästeametnik AJ nentis, et täielikult ei saa välistada, et tuli sai alguse elektrikilbist. Samas pidas tunnistaja selgelt tõenäolisemaks seda, et põleng tekkis süütamise tõttu. Tunnistaja kinnitas, et kilbiruumis nähtu ei olnud elektrist alguse saanud põlengule iseloomulik. Ta nimetas konkreetseid asjaolusid, miks ta ei pidanud usutavaks, et põleng sai alguse elektrist: tule levik elektrijuhtmetest oleks olnud väga imelik ja ebatüüpiline. Elektrist alguse saanud põlengu puhul põleb ainult elektrikilp paljaks ja sellest kaugemale tuli ei levi (kd I; tl.116-117 ). Nagu maakohtu otsuses märgitud, toetavad AJ hinnangut tunnistaja EM ütlused. Tegemist on elektrikuga, kelle tööülesannete hulka kuulus alajaamade elektrijaotuskilpide kontroll. Ka EM kinnitusel oli toimunud põleng tema kogemuste põhjal liiga suur selleks, et saada alguse elektrikilbist (kd I; tl 119). Kannatanu seadusliku esindaja MR ütluste kohaselt tehti 2013.a. toimus YYY maja põhjalik audit ja siis leiti kõik elektrisüsteemid korras olevat. Seega annavad tunnistajate ütlused alust veendumuseks, et põleng pidi olema tekkinud süütamisest.

11.3 Põlengu päeval käisid enne tulekahju avastamist lasketiiru ruumides E. Petrusev ja SK. Seda tõendavad Skarabeus Julgestusteenistuse väljastatud 13.09.2015.a. häirete logi väljavõte (III kd, tl 25) ja asitõendi (YYY hoone turvakaamerate salvestiste) vaatlusprotokoll (kd IV; tl 68-98). Logi kohaselt siseneti 13.09.2015.a. hommikul SV PIN-koodiga, mida kasutas SV ütluste kohaselt ka E. Petrusev. Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab seda, et hoones käis E. Petrusev, kellega oli kaasas IL. Hiljem käis lasketiirus SK. Kumbki viidatud tõenditest ei kinnita, et peale nende isikute oleks veel keegi enne tulekahju tekkimist lasketiirus käinud. Kuna süüdistuse kohaselt toimus süütamine ajavahemikul 08.50-11.12 ja sellist väidet, et E. Petrusev oleks viibinud YYY hoones pärast kella 17.00, on asjassepuutumatu kaitsja L. Olovjanišnikovi apellatsioonis tõstatatud küsimus, miks ei ole turvakaamerad fikseerinud E. Petrusevi kohaletulekut pärast kella 17.00. Seejuures väärib tähelepanu, et E. Petrusev viis just samal päeval YYY ruumidest ära oma asjad (samuti viis E. Petrusev oma asjad ära vahetult enne DK majas toimunud tulekahju). Maakohus viitas eraldi sellele, et muude asjade hulgas viis E. Petrusev ära ka tulekustuti. Kohus leidis, et tulekustuti kaasavõtmine viitab sellele, et E. Petrusev soovis raskendada tulekahju kustutamist. Kaitsja V. Sadekov seevastu on seisukohal, et kui E. Petrusev oleks olnud süütaja, ei oleks ta kustuti kaasaviimisega kahtlust endale tõmmanud. Ringkonnakohus ei nõustu kummagi järeldusega. E. Petrusevi ütluste kohaselt oli tegemist talle kuuluva tulekustutiga ning mingeid tõendeid, mis selle väite ümber lükkaks, esitatud ei ole. Seetõttu on loogiline, et kui E. Petrusev otsustas oma vara ära viia, võttis ta kaasa ka tulekustuti. Vara äraviimine lühikest aega enne tulekahju puhkemist annab aga alust arvata, et E. Petrusev teadis, et senises asukohas satuks vara ohtu. Seda kahtlust süvendab asjaolu, et täpselt sama kordus CCC toimunud tulekahju puhul. Seda, et tema vara võib sattuda ohtu, sai E. Petrusev teada omakorda põhjusel, et tema süütaski tulekahjud. 11.4 E. Petrusevil oli lasketiiru ruume rentiva ettevõttega seoses tüli SV ja DK-ga. Kaitsjad viitavad sellele, et DK enda sõnul tal E. Petruseviga konflikti ei olnud. Kohtukolleegium leiab, et kuigi DK ei soovinud nimetada suhteid E. Petruseviga konfliktiks, möönis, et neil olid lahkhelid, kuigi tema püüdis olla erapooletu (kd I; tl. 87). Seoses kaitsjate väitega, et konflikt võis olla E. Petrusevil SV-ga, märgib kohus, et E. Petrusev pidas DK SV leeris olevaks. Nimelt andis kõrvaldasid teda lasketiiru tegevusest SV ja DK (kd I; tl 164). Asjaolu, et kilbiruum ei kuulunud lasketiiru juurde, ei välista ringkonnakohtu hinnangul selle süütamise seotust lasketiiruga. Kilbiruum asus lasketiiru vahetus läheduses ning sinna oli tunnistaja EM ütluste kohaselt ladustatud lasketiiru asju (kd I; tl. 118). Veel räägib E. Petrusevi vastu see, et tema valdusest leitud arvutist oli tehtud päringuid plahvatuse esilekutsumise kohta. Kuigi E. Petrusevi ütluste kohaselt ei olnud see tema arvuti, on tema ütlused selle kohta, kellele arvuti kuulus, vastuolulised. E. Petrusev on seda arvutit nimetanud nii ettevõtte kui ka SV isiklikuks arvutiks (kd I; tl. 163 prd; 166). Ka on vastuolulised E. Petrusevi ütlused selle kohta, mis asjaoludel arvuti tema valdusse sattus. Nimelt väitis ta, et viis lasketiirust ära 2015 oktoobri lõpus või novembri alguses (kd I; tl 163 prd). Samas väitis ta, et viis 13. septembril 2015 tiirust kõik oma asjad ära, kuna soovis lõpetada igasugused lasketiiruga seotud suhted (kd I; tl 164).

12.Maakohus on CCC maja süütamise osas tuginenud modus operandile. Ringkonnakohtu hinnangul on see põhjendatud. Maakohus on toonud välja asjaolud, mille poolest see süütamine sarnaneb eelmistega: 1) E. Petrusevil oli süüdatud objekti omanikuga konflikt; 2) põlengule eelnesid anonüümsed, kuid siiski äratuntavalt E. Petrusevile viitavad ähvardused objekti omaniku aadressil; 3) vahetult enne põlengut viibis E. Petrusev sündmuskohal, et viia sealt ära temale kuuluvad asjad. 12.1 Kaitsja V. Sadekov märgib, et rahaline konflikti oli E. Petrusevil NK-ga, mitte DKga. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et DK selgituste kohaselt suhtles ka tema vanemate maja ehituse asjus E. Petruseviga (kd I; tl 85). Lisaks sellele oli DK seotud ka lasketiiru puudutava konfliktiga. 12.2 Kaitsja L. Olovjanišnikov heidab maakohtule apellatsioonis ette, et kohus ignoreerib positsioneerimise andmeid, mille kohaselt oli E. Petrusev põlengu tekkimise ajal oma emaga aadressil DDD. Jääb arusaamatuks, millistele positsioneerimise andmetele kaitsja tugineb. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (kd III; tl. 81) selgub, et E. Petrusev on põlengu ööl teinud kaks telefonikõnet (kell 02.05 ja 03.16) ning saatnud hommikul sms-i (08.22). Mõlema kõne tegemise ajal on E. Petrusev olnud DDD-st eemal olevate tugijaamade levialas (mastide aadressid Peterburi tee 105, Maardu, Harjumaa ja Paasiku 4, Tallinn). E. Petrusevi maakohtus antud ütluste kohaselt oli ta sel ööl õhtust hommikuni oma ema juures DDD tänava korteris (kd I; tl.160). Vastuseks prokuröri täpsustavale küsimusele kinnitas E. Petrusev, et oli ema juures õhtust kuni 08.00-ni hommikul (kd III; tl. 165). Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et sideettevõtjalt saadud andmete protokoll lükkab E. Petrusevi alibi ümber ja muudab seega E. Petrusevi ütlused ebausaldusväärseks. Kaitsja V. Sadekov omakorda esitab väite, et kuna E. Petrusev oli sideettevõtte andmetel ajavahemikul 02.05-03.16 paiku Lasnamäel, ei saanud ta olla samal ajal CCC juures. Ringkonnakohus nendib, et süüdistuse kohaselt toimus süütamine veidi enne kella 06.00 öösel, seega ligi 3 tundi pärast viimast telefonikõnet, mille ajal oli E. Petrusev Lasnamäel. See on piisav aeg Lasnamäelt CCC juurde jõudmiseks: linnulennult asub CCC Paasiku tn 4-st 11,51 km kaugusel (kd III; tl 81), avalike kaardirakenduste kohaselt teed mööda sõltuvalt marsruudist 22-24 km kaugusel. Sellele, et E. Petrusevil oli piisavalt aega süüdistuses nimetatud ajaks CCC juurde jõudmiseks, on viidanud ka maakohus, märkides, et Lasnamäe piirkond ei ole sündmuskohast kaugel.

13.Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et E. Petrusevile on mõistetud põhjendamatult raske karistus. Maakohus mõistis E. Petrusevile küll sanktsiooni ülemmäärale vastava karistuse, kuid kohus on seda põhjendanud esiteks sellega, et E. Petrusevi süü on suur, ning teiseks sellega, et nii KarS § 203 lg 1 kui § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegude puhul esinevad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavad asjaolud aga puuduvad. Maakohus on põhjendanud seda, miks ta peab E. Petrusevi süüd suureks. Samuti on maakohus ära näidanud, miks ta leiab, et esinevad karistust raskendavad asjaolud. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja L. Olovjanišnikovi seisukohaga, et maakohus on eksinud karistust raskendavate asjaolude tuvastamisel. KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul on põhjendatud KarS § 58 p 3 arvestamine karistust raskendava asjaoluna. Maakohus on ära näidanud, mille alusel kohus leidis, et kuritegu on pandud toime muuhulgas E. Petrusevi jaoks teadaolevalt alla kaheteistaastaste laste vastu. Kohus luges E. Petrusevi enda ütlustele tuginedes tõendatuks, et E. Petrusev oli teadlik, et DK perekonnas on väikse lapsed. Süütamine toimus öisel ajal, kui inimesed magasid. DK ütluste kohaselt olid nende autod pargitud maja juurde. Selle alusel oli võimalik näha, et pere oli kodus. Kaitsja L. Olovjanišnikovi apellatsioonis on leitud, et maakohus ei ole ära näidatud, et E. Petrusev oli teadlik ka sellest, kes nimetatud ajal majas viibis. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. See, et vanemad olid kodus, näitas seda, et kodus pidid olema ka nendega koos elavad väiksed lapsed. Apellatsioonis ei ole viidatud mingisugusele asjaolule, millele tuginedes oleks olnud E. Petrusevil oleks olnud alust loota, et erinevalt vanematest lapsed kodus ei ole. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et KarS § 203 lg-le 1 vastava teo puhul tuleb arvestada raskendava asjaoluna üldohtlikku viisi. Süütamist kui sellist loetaksegi üldohtlikuks viisiks (J. Sootak, P. Pikamäe (toim.) - KarS. Komm. 4. vlj. Tallinn 2015. § 58 komm. 8, lk. 179). Kaitsja L. Olovjanišnikov leiab, et karistust kergendava asjaoluna tuleks arvestada seda, et E. Petrusev on varem karistamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Karistusseadustik sellist karistust kergendavat asjaolu ette ei näe. Tõsi küll, KarS § 57 lg 2 lubab kergendava asjaoluna arvestada ka muid asjaolusid peale seaduses loetletute. Ringkonnakohus ei näe aga alust lugeda varasemate karistuste puudumist karistust kergendavaks asjaoluks: kuritegude mittetoimepanemine ongi tavapärane, inimeselt oodatav käitumine. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtukolleegiumi arusaama kohaselt alust lugeda selliseid asjaolusid, mille tõttu on kuriteo toimepanemine inimlikult mõistetav, või asjaolusid, mis näitavad, et kuriteo toimepannud isik kahetseb või soovib olukorda heastada.