1-17-665
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2017, Tallinn
Kohtuasja number
1-17-665
Kohtukoosseis
Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Andres Parmas
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2017. a otsus Aivo Sihvarti süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
1) Jätta süüdistatava Aivo Sihvarti kaitsja vandeadvokaat Marina Valge apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada. 2) Välja mõista Aivo Sihvartilt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Marina Valgele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3) Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 4) Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
2(4)
KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui paragrahvi sanktsioon võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Praeguses asjas on maakohus seda nõuet järginud. Maakohus ei pidanud võimalikuks karistada A. Sihvartit rahalise karistusega, sest seda ei võimalda süü suurus ega tema isik. Samuti ei mõjutaks selline karistus teda mitte panema uusi süütegusid ega oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Lisaks sellele leidis maakohus põhjendatult, et talle mõistetavat vangistust ei ole võimalik üldkasuliku tööga ega elektroonilise valvega asendada, samuti vabastada vangistuse reaalsest kandmisest tingimisi. A. Sihvart pani uue kuriteo toime katseajal, olles alkoholijoobes. Ometi oli eelmise kohtuotsusega pandud talle kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. Asjaolu, et A. Sihvart soovib asuda tööle ja oma ellusuhtumist parandada, on igati positiivne, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud karistuse. Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-s 56. Prokuröri, kaitsja ega kannatanu arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. juuni 2001. a otsuses nr 3-1-1-70-01 ja 12. veebruari 2008. a otsuses nr 3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Nii on maakohus praeguses asjas ka toiminud. Seega asjaolul, et kannatanu esindaja ei avaldanud kohtuvaidluses arvamust süüdistatavale mõistetava karistuse suhtes, ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. Seega on kaitsja M. Valge apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.
3(4)
Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse A. Sihvarti suhtes muutmata, siis jääb apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu süüdistatava kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.