Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

seaduslikult

esindajalt

S.

K.a ́lt

riigituludesse

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja tasu 152,38 (118,30 + 34.08) eurot ja ülejäänud sundraha 430,90 eurot riigi kanda. Menetluskulud summas 548,20 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700029854 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni õiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtu tuvastatud asjaolud S. K. on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema ähvardas xxx kella 17.50 paiku xxxasuvas xxx eluosakonna kambrite vahelises koridoris xx kolmanda üksuse valvurit T. . Nimelt võttis S. K. kambrite nr xxx juures ukse alt ühe paberi ning liikus oma kambrisse nr xxx, ilma, et valvuril oleks olnud võimalus tutvuda paberi sisuga. Teenistuja T. M. andis S. K.ile korduvalt korralduse liikuda päevaruumi, millest S. K. keeldus. Seejärel liikus S. K. ametnikule lähemale ning ähvardas xxx kolmanda üksuse valvurit T. M. vägivallaga vene keeles: „Kas sa tahad, et ma annan sulle vastu lõugu?“. Ähvarduse tagajärjel tundis kannatanu hirmu ning peab ähvarduse täideviimist reaalseks, kuna tegemist on isikuga, kes kannab vanglakaristuse ja on võimeline kasutama vägivalda.

Seega pani S. K. toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle on S. K. antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema helistas xxx kella 08.58 paiku xxx osakonna kambrist xxx A. K.i korraldusel xxx infotelefonile nr xx telefoninumbrilt xx (ametlik kasutaja xxx kinnipeetav A. K.) ning teavitas vene keeles, et avaldab Eesti Vabariigi nimel, et xxx mineeritud, mille tagajärjel suunati pääste- ja xxx kontrollima. Oma tegevusega rikkus S. K. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2 sätestatud nõudeid, mis sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Vastavalt Korrakaitseseaduse §-le 54 on avaliku koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega pani S. K. toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli toime pandud lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, s.o KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt KarS § 263 lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu 21.01.2015 kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistus 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust, mõistes S. K.ile liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 21.07.2014. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et S. K. tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 2, § 274 lg 1 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud tuleb jätta osaliselt S. K.i kanda ja mõista välja tema seaduslikult esindajalt. Lubada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.