Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 11.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-16-3709/29
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 11.04.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 959

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-16-3709/9Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja06.06.2016 1-16-3709/19Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja28.09.2016 1-16-3709/44Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja04.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-16-3709

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-3709

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid D.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

D.O (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

04.04.2017.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada D.O karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2.KarS § 76 lg 5 alusel allutada D.O katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod

5.D.O vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele ja D.O-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.03.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava D.O kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.O on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.06.2016.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 25 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Pärnu Maakohtu 28.09.2016.a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne. Pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele Pärnu Maakohtu 06.06.2016 otsusega D.O-le mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.11.2016.a ja lõpp on 09.08.2017.a. D.O kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda, vangistuses teist korda. Vangistuse ajal 1 distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D.O kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et D.O soovib tingimisi ennetähtaegselt vabanedes vangistusest asuda elama aadressile Xxxx. Majas elab D.O elukaaslane. D.O päris maja peale oma vanaema surma aastaid tagasi, kuid jättis selle oma nimele registreerimata. On tõenäoline, et D.O seniseks elukohaks olnud maja läheb tulevikus tema ja tema vennatütre kaasomandisse. Vaatamata D.O elukohaks olnud maja omandisuhte muutumisele on tal võimalik ka tulevikus seal elada. D.O on töövõimetuspensionär. 04.04.2017.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule arvamuse täienduse, millest nähtub, et D.O soovib tingimisi ennetähtaegselt vabanedes vangistusest asuda elama aadressile Xxxx. Nimetatud aadressil asuvas majas elab tema elukaaslane. Vaatamata sellele, et elukaaslane on kolmel korral olnud D.O poolt toimepandud kuritegudes kannatanuks, on ta nõus D.O-ga kooselu jätkama ja on nõus, et mees asuks tingimisi enne tähtaega vabanedes elama temaga samasse elukohta. D.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab D.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab D.O-le katseaja määramist kuueks kuuks ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist. Samuti leiab abiprokurör, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi D.O tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud D.O arvamuse, leiab, et D.O võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning kohtuistungil avaldas kinnipeetav tahet pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kuna kohtus väljendas kinnipeetav valmisolekut alkoholiprobleemiga tegelemiseks, võib väita, et kinnipeetav on enda senist käitumist tõsiselt analüüsinud ning kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. D.O ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Pärast vabanemist on D.O olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.