Kriminaalasi nr 1-17-2722
06.aprillil 2017.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenber juuresolekul Prokurör Rainer Amur Kaitsja Leelo Viil osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses VIKTOR USSANOV isikukood 38511262210 vene keel, valdab eesti keelt, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, ei tööta,
kannab karistust Xxxx Varem kriminaalkorras kohtulikult
karistatud süüdistuses KarS § 329 järgi. Viktor Ussanov’it süüdistatakse selles, et tema olles Xxxx xxxx kinnipeetav ning saades 08.11.2016 Xxxx käskkirja alusel loa 10.11.2016 kella 13.00-st kuni kella 15.45-ni külastada Põhja Prefektuuri Kodakondsus- ja migratsioonibüroo P. Pinna teenindust aadressil P. Pinna 4, Tallinn uue ID-kaardi ja passi vormistamiseks, lahkus 10.11.2016 kell 13.00 Xxxxst, kuid ei naasnud 10.11.2016 kella 15.45-ks, hakates talle 12.08.2016 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse kandmise jätkamisest teadlikult kõrvale hoiduma kuni ta tabati vangla töötajate poolt 10.11.2016 kell 20.10. Viktor Ussanov pani toime kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest teadlikult kõrvale hoidumise s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Viktor Ussanov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - ettekanne (lk 2); - Xxxx käskkiri (lk 3-6); - tagaotsitavaks kuulutamise määrus (lk 7-8); - vastus päringule (lk 11-12); - ettekanne (lk 13); - kinnipidamise protokoll (lk 14); - süüdistatav Viktor Ussanovi ütlused (lk15-16); - kohtuotsus nr 1-16-6288 (lk 26-29) - kinnipeetava andmed (lk 32).
Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: KarS § 329 sätestab vastutuse täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest teadliku kõrvalehoidmise eest. Süüteo objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste üheaegset olemasolu: 1) isiku suhtes on kriminaalmenetluses tehtud süüdimõistev kohtuotsus, millega talle on mõistetud vangistus; 2) see kohtuotsus on jõustunud; 3) see kohtuotsus on täitmisele pööratud ja 4) isik hoiab talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Viktor Ussanovi näol on tegemist isikuga, kelle suhtes on kriminaalmenetluses tehtud süüdimõistev kohtuotsus, millega talle on mõistetud vangistus. Nimelt nähtub Harju Maakohtu 12.08.2016.a kohtuotsusest nr 1-16-6288, et Viktor Ussanov on süüdi tunnistatud KarS § 178 lg 1 järgi, talle mõisteti liitkaristus ning seisuga 12.08.2016 oli kanda veel 11 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistusregistri andmetel on nimetatud kohtuotsus jõustunud 13.08.2016.a. Samuti on nimetatud kohtuotsus ka täitmisele pööratud, sest Viktor Ussanovi kinnipeetava andmetest nähtub, et isik viibib kinnipidamisasutuses alates 23.12.2015.a. Xxxx 08.11.2016.a käskkirja nr 5-1/2299 kohaselt oli kinnipeetav Viktor Ussanovile vangistusseaduse § 22 lg 2 ja lg 3 alusel lubatud 10.11.2016.a kella 13:00-st kuni kella 15:45-ni külastada Põhja Prefektuuri Kodakondsus- ja migratsioonibürood aadressil P. Pinna 4, Tallinn uue ID-kaardi ja passi vormistamiseks. Samuti sisaldab nimetatud käskkiri ka loa andmise tingimusi, st käskkirjas on kirjeldatud, millisel viisil toimub kinnipeetav Viktor Ussanovi liikumine xxxxst P. Pinna teenindusse. Käskkirja kohaselt pidi liikumine toimuma ühistranspordiga või Koplimäe peatusest kell 13:10 Harju maakonna kommertsliiniga nr 210 Kotka kaupluse või Laagna peatusesse. Edasi pidi kinnipeetav liikuma sihtkohta jalgsi. Peale P. Pinna teeninduses käimist pidi kinnipeetav liikuma ühistranspordiga või P. Pinna bussipeatusest bussiga nr 35 või nr 50 Seli peatusesse. Edasine liikumine xxxxsse tagasi pidi toimuma ühistranspordiga või Seli peatusest bussiga nr 30 kell 15:21 Koplimäe peatusesse. Tagasi xxxxsse pidi kinnipeetav saabuma hiljemalt kell 15:45. Vaidlust ei ole asjaolus, et Viktor Ussanov Xxxx xxxxsse tagasi 10.11.2016.a kella 15:45-ks ei naasnud. Ettekande ja 10.11.2016.a tagaotsitavaks kuulutamise määruse kohaselt alustati kriminaalasja nr 16922500056 menetlust 10.11.2016.a KarS § 329 tunnustel selle kohta, et 10.11.2016.a jättis Xxxx xxxx kinnipeetav Viktor Ussanov (ik 38511262210) tagasi tulemata lühiajaliselt väljasõidult määratud ajaks, s.o 10.11.2016.a kella 15:45-ks, hakates nii kõrvale hoidma talle 12.08.2016.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-6288 määratud karistuse kandmisest. Viktor Ussanov kuulutati tagaotsitavaks. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti päringu vastus kinnitab, et süüdistatav Viktor Ussanov ei ole rohelist kaarti kordagi sel päeval valideerinud, millest võib järeldada, et Viktor Ussanov ei ole 10.11.2016 ühistranspordiga sõitnud. Ka Viktor Ussanovi enda ütlustest nähtub, et ta sel päeval ühistranspordiga ei sõitnud. Nähtuvalt ettekandest (lk 13) ning kinnipidamise protokollist peeti süüdistatav Viktor Ussanov 10.11.2016.a kell 20:10 kinni aadressil Ristiku 12, Tallinn maja ees tänaval. Kuivõrd Viktor Ussanov osutas tema kinnipidamisel füüsilist vastupanu, siis paigaldati talle käerauad. Ettekandest nähtub veel, et Viktor Ussanovit prooviti kinni pidada, kuid ta rebis haardest lahti ning jooksis mööda Ristiku tänavat Kopli tänava poole. Süüdistatav Viktor Ussanov tunnistas end süüdi ja tema enda ütluste kohaselt tahtis väga kohtuda tüdrukuga Xxxx. Said 10.11.2016 kokku ning ta ei suutnud Xxxxst enam lahkuda. Eelmine päev leppisid Xxxxga telefoni teel kokku, et 10.11 Xxxx ootab teda xxxx juures ning nad veedavad
päeva koos. Vangla juurest viis tema tuttav nad autoga Tallinna. Jalutasid linnas ringi, käisid ühe tuttava juures. Otsustas, et naaseb vanglasse järgmisel päeval. Tallinnast kaugemale minna ei plaaninud. Plaan, et vanglasse tagasi ei lähe, tekkis tal 10.11 Xxxxga koos olles, mitte enne. Pidi minema KMA büroosse, kuid sinna ta ei jõudnud. Kõrvalehoidumine KarS § 329 mõttes on lõpule viidud kinnipidamisasutusse tähtaegselt tagasi pöördumata jätmisega. Kõigest eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Viktor Ussanov, kellel oli Xxxx 08.11.2016.a käskkirja kohaselt lubatud kinnipidamisasutusest lühiajaliselt lahkuda, ei pöördunud Xxxx xxxxsse 10.11.2016.a määratud ajaks s.o kella 15:45-ks tagasi. Subjektiivsest küljest eeldab käsitletav koosseis vähemalt isiku kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ning kohustusest ilmuda vangistuse kandmisele, pöörduda tagasi vangistuse kandmisele ning teadmist selle kohustuse rikkumisest, tahtes või mööndes seda. Viktor Ussanov on enda ütlustes selgitanud, et soov vanglasse mitte tagasi minna tekkis tal 10.11 Xxxxga koos olles, mitte enne. Xxxxga koos olles otsustas, et naaseb vanglasse järgmisel päeval. Samas on Viktor Ussanov enda ütlustes selgitanud, et leppis päev enne 10.11.2016 Xxxxga kokku, et viimane ootab teda 10.11 xxxx juures ning nad veedavad päeva koos. Samuti oli vangla juures ootamas tema tuttav, kes viis nad Tallinnasse. Seega saab Viktor Ussanovi enda ütlustest järeldada, et juba algselt oli Viktor Ussanovil plaan mitte järgida loa andmise tingimusi, mis mh sätestas ka, kuidas ja kuhu liikuma peab. Asjaolu, et tahe vanglasse mitte tagasi minna samal päeval, vaid sellele järgneval päeval tekkis ajal, mil ta oli juba xxxxst väljas koos Xxxxga, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Subjektiivsest küljest on oluline, et süüdistatav teadvalt rikkus kohustust pöörduda tagasi Harju Maakohtu 12.08.2016.a kohtuotsusega mõistetud ning täitmisele pööratud vangistuse kandmisele Xxxx xxxxsse käskkirjas ettenähtud tähtajaks. Viktor Ussanov teadlikult ei pöördunud tagasi vangistuse kandmisele, kuigi ta oli väga hästi teadlik kohustusest 10.11.2016.a kella 15:45ks tagasi ilmuda. Viktor Ussanov on seda ka ise tunnistanud öeldes, et tahtis vanglasse naasta järgneval päeval, seega oli ta teadlik, et peab tagasi ilmuma 10.11.2016 mitte 11.11.2016.a. Viktor Ussanov teadis, et veetes päeva koos Xxxxga ning jättes õigeaegselt (nii nagu kirjas kässkirjas) Xxxxsse tagasi ilmumata, rikub kohustust ning ta tahtis seda. Asjaolu, et Viktor Ussanov püüdis vanglaametnike eest tema kinnipidamisel 10.11.2016.a kell 20:10 aadressil Ristiku 12, Tallinn põgeneda, kinnitab samuti, et Viktor Ussanov teadis väga hästi, et ta oleks pidanud juba xxxxs tagasi olema, kuid tahtlikult ei soovinud sinna naasta ning püüdis põgeneda, et lükata seeläbi oma vanglasse naasmist veelgi edasi. Seega Viktor Ussanovi objektiivsest käitumisest – teades kohustusest ilmuda 10.11.2016 kella 15:45-ks Xxxx xxxxsse sinna teadlikult ei ilmunud, vaid peeti vanglaametnike poolt 10.11.2016 kell 20:10 kinni – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Seega on nii süüdistatava enda ütlustega kui ka Xxxx käskkirja, tagaotsitavaks kuulutamise määruse, päringu vastuse, kinnipidamise protokolli, Harju Maakohtu 12.08.2016.a kohtuotsusega nr 1-16-6288 ning kinnipeetava andmetega tõendamist leidnud, et Viktor Ussanov ei naasnud teadlikult Harju Maakohtu 12.08.2016.a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise jätkamiseks Xxxx 08.11.2016.a käskkirja nr 5-1/2299 alusel määratud tähtajaks, s.o 10.11.2016.a kella 15:45ks ning hakkas teadlikult karistuse kandmise jätkamisest kõrvale hoiduma kuni ta tabati 10.11.2016 kell 20:10 vangla töötajate poolt. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Viktor Ussanovi tegevus käesolevas kuriteoepisoodis kvalifitseerida KarS § 329 järgi kui kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest teadlikult kõrvale hoidumine. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Viktor Ussanov on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Viktor Ussanovil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. Viktor Ussanovit iseloomustab, et teda on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud ja seda korduvalt ning korduvalt on isikule karistuseks mõistetud ka reaalne vangistus. Viimati karistati Viktor Ussanovit Harju Maakohtu 12.08.2016.a kohtuotsusega KarS § 178 lg 1 järgi ning mõisteti liitkaristus, millest seisuga 12.08.2016 oli kanda veel vangistust 11 kuud ja 10 päeva. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd suurendavana just käesoleva kuriteoesemeks olevat asjaolu, et kuritegu on Viktor Ussanovi poolt toime pandud 12.08.2016.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmise ajal, püüdes temale mõistetud karistuse kandmise jätkamisest teadlikult kõrvalehoida. Eeltoodu kinnitab kohtu veendumust veelgi, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkab kuritegelikku käitumist, mis on juba kujunenud talle elustiiliks, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Asjaolu, et isik paneb kuriteo toime temale mõistetud vangistuse täitmise ajal, näitab juba iseenesest, et Viktor Ussanovi puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga, samuti ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Viktor Ussanovit edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Viktor Ussanovit tuleb KarS § 329 alusel karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema reaalse vangistusega 4 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.08.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 15 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud ja 5 päeva vangistust. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit (viibib vanglas) ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Viktor Ussanov KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kaks kuud ja 20 päeva vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.08.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 15 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 06.04.2017, millest alates kuulub kandmisele 6 kuud ja 5 päeva vangistust. Välja mõista Viktor Ussanovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 120 eurot riigituludesse. Kohustada Viktor Ussanovit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 68.75 eurot. Sundraha ja kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saadetakse Viktor Ussanovile kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Viktor Ussanov, kriminaalasi 1-17-2722, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 28.04. 2017 Kohtunik Liina Pohlak
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.