Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

XXXXXX,

olles joobeseisundis (narkootiline joove tetrahüdrokannabinooli metaboliidist, amfetamiinist ja metamfetamiinist); Samuti tema, 03.07.2016 kella 00.50 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas, Võidujooksu tn 10 maja juures, liikudes Paepargi tn suunas, mootorsõidukit Opel Omega, registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove tetrahüdrokannabinooli metaboliidist, amfetamiinist, metamfetamiinist ja MDMA-st). Sellise käitumisega rikkus Z.G liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani Z.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, see on KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Z.G selles, et tema juhtis tahtlikult 12.06.2016 kella 09.11 ajal Tallinnas Paldiski mnt 63 maja juures, liikudes Tulika tänava suunas, 14.06.2016 kella 23.13 ajal Tallinnas Kalasadama tn ja Põhja pst ristmikul, liikudes Soo tn suunas, ning 03.07.2016 kella 00.50 ajal Tallinnas, Võidujooksu tn 10 maja juures, liikudes Paepargi tn suunas, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit Opel Omega, registreerimismärgiga XXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus oli peatunud 29.05.2016), millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega pani Z.G toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, see on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Z.G selles, et tema 06.01.2016 kella 12.00 ajal, viibides Tallinnas XXX asuva kasiino XXX juures, lõi ühe korra kasiino töötajale KV-le rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel tundis KV valu.

Seega pani Z.G toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

karistuseks 4 kuud vangistust. Z.G tunnistati süüdi KarS § 423 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Samuti tunnistati Z.G süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel tuleb koheselt ära kanda 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks on 4 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1-3 alusel vangistust 1 aasta 2 kuud ei pöörata täitmisele kui Z.G ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Sama otsusega lahendati ja menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON:

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-11-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 4.1 Kaitsja palus tühistada otsus osaliselt karistuse osas ning mõista süüdistatavale karistuseks leebem karistus, mis ei oleks seotus vabaduse võtmisega, vabastades süüdistatava karistusest täielikult tingimisi. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuriteo eest kohaldatavad põhikaristuse liigid on rahaline karistus või vangistus, kaitsja apellatsioonis ei taotleta rahalise karistuse kohaldamist ega vangistuse määra vähendamist, vaid karistusest täielikult tingimisi vabastamist. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, vaid tegemist on vangistuse alternatiiviga (vt RKKK 3-1-1-99-06, 3-1-1-116-12). 4.2 Kaitsja taotlusele kohaldada karistuse kandmisest täieliku vabastamist, märgib kolleegium järgmist. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-11-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, pd 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Z.G mõistetud vangistusest osaliselt vabastamata jätab. 4.3 Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kolleegium on veendunud, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel Z.G suhtes on taotletav eripreventiivne eesmärk ning karistusest täielikult tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Z.G suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähendusega ega suunaks Z.G edaspidi käituma seaduskuulekalt. Kolleegium nõustub täielikult

maakohtuga, et Z.G täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema tegudest lähtuva süü suuruse tõttu põhjendatud ning nn šokivangistusega antakse isikule tõsine hoiatus. Kolleegium nõustub, et katseaja toime mõjub Z.G-le oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. 4.4 Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest avaldub sellise sanktsiooni preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses ning ka selles osas ei ole maakohus eksinud, kuivõrd koheselt tuleb ära kanda 5 kuud vangistust. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on teise astme kuritegudega, ei anna alust Z.G täielikult karistusest tingimisi vabastada ning kaitsja arusaam, et teatud elukorralduse muutused positiivses suunas tingivad automaatselt karistusest täielikult tingimisi vabastamise, on ekslik. Kaitsja apellatsioonis puuduvad veenvad põhjendused isiku täielikult tingimuslikult karistusest vabastamiseks. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.