A.A. süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3; KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. jaanuari 2017 otsus
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalja Firsova
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav A.A.
Süüdistatav
A.A. isikukood XXX; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral; tõkend – vahistamine alates 24.10.2016.
Kaitsja
Vandeadvokaat Kaido Kooga
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 10. jaanuari 2017 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 30. märtsil 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates 31. märtsist 2017. Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal, teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Süüdistuse sisu
1.A.A. anti kohtu alla ja esitati süüdistus selles, et tema, olles isik, kes pani varem (15.07.2015) toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, taas:
21.05.2016 kell 14.00 Kohtla-Järvel kaupluse Konsum kõrval (Outukompu 13 KohtlaJärve) tõukas A.K. it vastu selga ja lõi teda jalaga reie piirkonda. Peale seda viskas ta A.K. it kiviga, mis tabas kannatanu vasakut küünarnukki. Oma tegudega A.A. tekitas A.K. ile füüsilist valu ja küünarnuki vigastuse.
Sellega pani A.A. toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Samuti anti A.A. kohtu alla ja esitati süüdistus selles, et tema, olles isik, keda karistati Viru Maakohtu 16.06.2016 otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi varguste toimepanemise eest ajavahemikul 29.05.2015-19.12.2015, taas:
29.05.2016 kell 15.25 tuli varguse toimepanemise eesmärgil Kohtla-Järvel Mõisa tee 3 maja juures asuva ja FIE A.U. ile kuuluva müügileti juurde, kus müüdi puu- ja juurvilju ning juhtides müüja tähelepanu kõrvale palvega kaaluda talle maasikaid, haaras kaalu juures oleva karbi müntidega ja kilekoti rahakupüüridega ning jooksis müüja nähes varastatud rahaga sündmuskohalt ära, tekitades kannatanu A.U. ile kahju 220 eurot.
30.09.2016 kell 19.31 tungis A.A. varguse toimepanemise eesmärgil ja aknaklaasi lõhkumise teel Kohtla-Järvel Pärna tn 49 asuva Slaavi Põhikooli esimese korruse õppeklassi ning varastas koolile kuuluva sülearvuti HP maksumusega 317,87 eurot, tekitades sellega kahju eelnimetatud summas.
Sellega pani A.A. toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.Samuti on A.A.-le esitatud süüdistus ja kohtu alla antud selles, et tema, isikuna, keda on karistatud Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega KarS § 121 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel, tuli:
17.10.2016 Kohtla-Järve Slaavi Põhikoolis klassikaaslase I.Z. juurde ja hakkas temalt nõudma 5 eurot. Kui I.Z. keeldus raha toomisest, nõudis A.A. temalt 10 eurot või liiter viina, millest I.Z. jälle keeldus. Pärast seda ütles A.A. , et kui I.Z. ei taha maksta, peab tema sõbranna Jekaterina Soboleva andma talle 10 eurot.
20.10.2016 kell 09.10 Slaavi Põhikooli kolmanda korruse koridoris tuli A.A. I.Z. ja J.S. juurde ning haaras J.S. st kinni ja surus seljaga vastu seina. Hoides sealjuures tüdrukut kahe käega küünarvarrest, küsis A.A. temalt, kus on raha. I.Z. püüdis A.A.-d J.S. st eemale lükata, kuid tal ei õnnestunud seda teha, kuna A.A. lükkas teda vasaku õlaga eemale nii, et ta lõi vastu seina ära oma parema käe ja tundis füüsilist valu. Samal ajal õnnestus J.S. l lahti pääseda, kuid A.A. haaras tema seljakotist kinni, seejärel käest ja
tõukas ta nurka. Peale seda otsis A.A. läbi J.S. teksapükste tagataskud. Raha (10-eurone kupüür) koos telefoniga hoidis J.S. sel ajal käes ja kui A.A. hakkas J.S. käest telefoni ära tõmbama, nägi raha, tõmbas selle tüdruku käest ära ja põgenes sündmuskohalt. Kui A.A. piki koridori eemaldus, hüüdis ta, et tapab nad. Kui A.A. vedas J.S. t trepi juurde, tundis viimane hirmu, kuna kartis, et A.A. võib talle haiget teha. Sellega pani A.A. toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga ähvardades, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus
4.Viru Maakohtu 10.01.2017 otsusega mõisteti A.A. süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi (episood 29.05.2016) ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Samuti tunnistas kohus A.A. süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus A.A.-le liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis A.A.-le lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti A.A.-le käesoleva kohtuotsusega mõistetud 6 kuud vangistust Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust. Kergem karistust loeti kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Viru Maakohtu 16.06.2016 otsuse alusel ära kantud karistus 4 kuud vangistust arvati karistusest maha ning A.A.-le jäi lõplikuks ärakandmiseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Samuti tunnistas Viru Maakohus oma 10.01.2017 otsusega A.A. süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi (episood 30.09.2016) ja mõistis karistuseks 3 kuud vangistust. Samuti tunnistas kohus A.A. KarS § 214 lg 2 p 1 järgi süüdi ning mõistis KarS § 61 lg 1 kohaldamisega karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus A.A.-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis A.A.-le lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele 1 aasta 4 kuud vangistust eespool mõistetud liitkaristuse 1 aasta 8 kuud vangistust ning lõplikule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis A.A.-le 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 24.10.2016.
5.Samuti lahendas kohus tsiviilhagid ja mõistis A.A. emalt I.A.-lt tsiviilhagide katteks A.U. i kasuks 220 eurot ja Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli kasuks 377 eurot 87 senti. Kohus mõistis A.A.-lt välja sundraha 1175 eurot ja kaitsjatasu 384 eurot.
6.Maakohus arvestades, et tegemist on lühimenetlusega, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et A.A. pani toime talle inkrimineeritud kuriteod KarS § 121 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 5, 8, 9 ja § 214 lg 2 p 1 järgi. A.A. tunnistas ennast täielikult kõikides episoodides süüdi ja ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja leidis, et kõik esitatud süüdistused on tõendatud.
7.Alljärgnevalt on toodud maakohtu otsuse põhjendused episoodide kaupa. Kehalise väärkohtlemise episood (21.05.2016)
8.Maakohtu hinnangul on A.A.-le esitatud süüdistus selles osas õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu A.K. i ülekuulamise protokollist nähtub, et süüdistatav tõukas teda vastu selga ja lõi jalaga reie pihta. Seejärel viskas kaks korda suure kiviga talle pihta, ühel korral tabas ta küünarnukki ja teisel korral nimmepiirkonda, kannatanu tundis tugevat füüsilist valu. Seda sündmust nägi pealt tunnistaja D.A. . Süüdistatav tunnistas oma süüd täielikult ja kinnitas, et võttis rohu seest suure
kivi ja viskas kaks korda kannatanu pihta. Maakohtu hinnangul on süüdistust kinnitavalt fototabelilt nähtuva vigastuse puhul valu tundmine vältimatu ja vaieldamatu. Subjektiivsest küljest on A.A. tegu kvalifitseeritav otsese tahtlusena. Tegemist on korduva kuriteoga KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes. Varguse episoodid (29.05.2016 ja 30.09.2016)
9.Maakohtu hinnangul on A.A.-le esitatud süüdistus selles osas õigesti kvalifitseeritud. 29.05.2016 kioski letilt raha vargust kinnitavad müüjast tunnistaja S.S. ütlused ja tema poolt A.A. äratundmiseks esitamise protokoll. Tunnistaja V.T. politseinikuna üritas A.A.-d kinni pidada, kuid tal õnnestus ära joosta. Süüdistatav tunnistab raha vargust täielikult. 30.09.2016 koolimajast sülearvuti vargust kinnitavad tunnistaja V.S. ütlused, kes avastas lõhutud akna ja kutsus politsei, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sündmuskohajälje kiiruuring, millega tuvastati A.A. sõrmejäljed, samuti tunnistaja A.Š. i ütlused, kellele A.A. rääkis, et varastas koolist arvuti. Nimetatud tõenditega on kooskõlas süüdistatava ütlused arvuti varguse toimepanemise asjaolude kohta. Subjektiivsest küljest leidis kohus, et A.A. on nimetatud kuriteod toime pannud otsese tahtlusega. Kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi on õige, kuna tegemist on süstemaatilise vargusega ja A.A. on Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega mõistetud süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi. Väljapressimise episoodid (17.10.2016 ja 20.10.2016)
10.Maakohtu hinnangul on A.A.-le KarS § 214 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus õigesti kvalifitseeritud. Toimepandud kuritegu kinnitavad kannatanute J.S. ja I.Z. ütlused, et neilt A.A. vägivalda kasutades pressis raha välja. Samuti asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvad A.A. poolt kannatanu J.S. le saadetud ähvardava sisuga sõnumid. Tõendid on osaliselt kooskõlas A.A. ütlustega kohtueelses menetluses ja täielikult kooskõlas asja kohtulikul uurimisel, kus ta end süüdi tunnistas täielikult. Subjektiivsest küljest pani A.A. teo toime otsese tahtlusega, asudes klassikaaslastelt raha nõudma, kasutades seejuures vägivalda ja ähvardusi. Kuna A.A. on Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, on KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeriv tunnus õige ja põhjendatud.
11.Kohtu hinnangul kuritegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine, kõik kuriteod on toime pandud otsese tahtlusega.
12.Karistuse määramisel arvestas kohus isiku alaealisuse staatust, üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kohus arvestas, et A.A. on süüdi kolmes erinevas kuriteos, neist ühes raskes I astme süüteos. Kolmes kuriteoepisoodis olid kannatanuteks alaealised. Samuti arvestas kohus asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud, sh samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Osa käesoleva kriminaalasja kuritegudest on toime pandud katseajal, seega pole eelnev karistus tingimisi mingit mõju A.A.-le avaldanud. Samuti võttis kohus arvesse kriminaalhooldusametniku kohtueelset ettekannet, mille kohaselt on arvestades süüdistatava käitumist ja suhtumist põhjendatud mõista karistuseks reaalne vangistus. Kohus luges karistust kergendavateks asjaoludeks süü tunnistamist, kahetsust ja alaealisust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
13.Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud rahalise ega tingimisi karistuse mõistmine, see ei vasta karistamise eesmärkidele ja ei avalda piisavat eripreventiivset mõju. Kuna eelmise otsusega koheselt ärakandmisele kuuluv 4 kuud vangistust mõju ei avaldanud, sest peale vabanemist ta pani toime mitu uut kuritegu, siis seetõttu mõistis kohus karistuseks reaalse vangistuse. KarS § 214 lg 2 järgi karistuse mõistmisel kohaldas kohus KarS § 61 lg 1 sätteid, kuna süüdistatav on alaealine ja sotsiaalselt ebaküps, seega on võimalik käsitleda neid asjaolusid erandlike ajaoludena. Lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis kuulub A.A.-l ärakandmisele 3 aastat vangistust.
Süüdistatava A.A. apellatsioon
14.Viru Maakohtu otsuse peale esitas 15.02.2017 apellatsiooni A.A. , kes palub tühistada maakohtu otsuse ja kohtuotsus üle vaadata ning arvestada otsuse tegemisel sellega, et A.A. on alaealine.
15.Apellant ei ole kuritegusid, eriti KarS § 214 järgi, toime pannud. Ta on alaealine ning talle mõistetud karistusemäär on ebaproportsionaalselt suur. Ringkonnakohtu järeldused
16.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Seejuures ringkonnakohus arvestab, et tegemist on lühimenetlusega, kus KrMS § 233 lg 1 kohaselt kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal.
17.Maakohus on oma otsuses üksikasjalikult käsitlenud kõiki tõendeid ja näidanud, kuidas need kinnitavad esitatud süüdistust (MK otsuse lk 5-11).
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, sest need vastavad kriminaaltoimiku materjalidele. A.A. ei ole oma apellatsioonis välja toonud mitte ühtegi konkreetset väidet, mille alusel saaks kontrollida süüdistuse tõendatuse õigsust. Kuna sellised väited puuduvad, siis ringkonnakohus kontrollis üle kriminaaltoimiku materjalides olevad tõendid ja leiab, et nende alusel on kõik esitatud süüdistused tõendamist leidnud. Seega on ümber lükatud A.A. üldsõnaline väide, et tema pole neid kuritegusid toime pannud.
19.A.A. on vaidlustanud ka talle mõistetud karistuse, pidades seda liiga rangeks, kuna ta on alaealine.
20.Maakohus on oma otsuses väga põhjalikult käsitlenud karistuse mõistmist ja seda eelkõige sellest lähtudes, et A.A. on alaealine (MK otsuse lk 11-14).
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kuigi A.A. on alaealine, ei ole võimalik talle mõista muud karistust kui seda on reaalne vangistus. Seejuures maakohus kohaldas talle KarS § 214 lg 2 p 1 järgi karistust mõistes KarS § 61 lg 1 sätteid, mõistes karistuse alla alammäära, s.o 4 aasta asemel 1 aasta 9 kuud vangistust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus igakülgselt arvestas A.A. alaealisust ning apellatsioonis ei ole esitatud mingeid asjaolusid, mis annaks alust mõistetud karistust veelgi vähendada.
22.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
/digiallkirjad/ Mati Kartau
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.