Kohtulahend

Asjaolud 21.02.2017 saabus Viru Maakohtule Soome Vabariigi Õigusregistrikeskuse (Oikeusregisterikeskus) poolt taotlus Reeno Mätlikule Helsingi prokuratuuri (Helsingin syyttäjänvirasto) otsusega mõistetud rahalise karistuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus taotleb Helsingi prokuratuuri 16.12.2015 otsuse tunnustamist ja täitmist Reeno Mätliku suhtes, keda on karistatud rahalise karistusega 150 eurot. Otsus jõustus 16.01.2016. Tegemist on otsusega teo suhtes, mis otsuse teinud riigi õiguse alusel on kuritegu. Reeno Mätlikku on karistatud Soome Karistusseadustiku ptk ptk 23 § 10 järgi – sõiduki juhtimise eest omamata selleks juhtimisõigust. Reeno Mätlik juhtis 05.11.2015 kell 18.30 Soomes Helsingis Kalliosaarenkuja 1 sõidukit registreerimisnumbriga xxxx omamata juhiluba. Lisaks olid sõidukil eeskirjade vastaselt sinised esituled ning Reeno Mätlikul ei olnud sõiduki registreerimisdokumendi originaali {Sõidukiseadus § 4 (1), § 66a (1), § 96, Valitsuse määrus sõidukite registreerimisest § 19 (2)}. Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus kinnitab, et Reeno Mätliku suhtes tehtud otsus on lõplik ning et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud, ja et sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti kinnitatakse, et asja menetleti kirjalikult ning asjaomast isikut teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Ka kinnitatakse, et asjaomasel isikul on olnud võimalus asja menetleda eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus. Trahv ja informatsioon isiku õigustest trahvi vaidlustada anti Reeno Mätlikule isiklikult kätte. Trahvi ta ei vaidlustanud Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega tuvastas, et süütegu, mille eest Reeno Mätlikku karistati ning mille eest mõistetud karistuse tunnustamist taotletakse, sisaldub KrMS § 50870 toodud süütegude loetelus (p 2) ehk tegemist on liiklussüütegudega, s.h. süütegudega, mis seonduvad töö- ja puhkeaja nõuetega ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega. Kohus ei tähelda ka KrMS § 50871 toodud kohtuotsuse tunnustamise piiravaid või välistavaid asjaolusid. Lähtudes KrMS § 48911 lg 1 p 1 ja § 50872 asub kohus seisukohale, et tuleb tunnistada Reeno Mätliku suhtes Helsingi prokuratuuri 16.12.2015 tehtud otsuse täitmine lubatavaks. KrMS § 48912 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt kvalifitseeritakse Reeno Mätliku teod järgnevalt: liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi - mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt ning karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga; liiklusseaduse § 203 järgi - kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut; liiklusseaduse § 207 järgi - tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on ühe trahviühiku suuruseks 4 eurot, mis omakorda tähendab, et LS § 201 lg 1 ettenähtud süüteo eest saab karistuseks maksimaalse rahatrahvina mõista 800 eurot. Järelikult jääb Reeno Mätlikule Helsingi prokuratuuri poolt karistuseks mõistetud 150 eurot siseriiklikus õiguses sellise teo eest ettenähtud rahalise iseloomuga sanktsiooni ülemmäära sisse, on alla keskmise, ega kuulu seega KrMS § 50872 lg 1 p 4 kohaselt vähendamisele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Helsingi prokuratuuri 16.12.2015 otsuse täitmine rahalise karistuse osas tuleb tunnistada lubatavaks täies ulatuses. KrMS §-st 50874 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Reeno Mätlikult Helsingi prokuratuuri 16.12.2015 otsusega väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 150 eurot kanda Eesti riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.