Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

1-16-10899 Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et Tarmo Türner, olles 08.10.2012 karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, teisele isikule varalise kahju tekitamisega varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega ning avalikkuse poole pöördumisega, pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et juulikuus 2015 otsustas Tarmo Türner interneti keskkonnas www.osta.ee müüa kummivahetuspinki ilma kavatsuseta see ostjale kätte toimetada. Selleks juulikuus 2015 küsis ta XXXX viimasele kuuluva ID – kaardi ja selle paroolid. Seejärel 08.07.2015, kasutades XXXX saadud ID – kaarti, lõi Tarmo Türner interneti keskkonnas www.osta.ee konto kasutajanimega Valeri11, märkides enda andmeteks XXXX nime ning tema isikukoodi. Siis 17.07.2015 sisestas Tarmo Türner eelnevalt loodud kasutajakontolt Valeri11 oksjonikuulutuse number 66884483, pakkudes müügiks kummivahetuspinki, mille eest

1-16-10899 tasumine pidi toimuma XXXXOÜ arveldusarvele. Oksjoni võitis XXXX ning kummivahetuspingi väärtuseks sai 303, 88 eurot, millele lisandusid kohaletoimetamise kulud summas 11, 12 eurot. 20.07.2015 tegi XXXX ülekande summas 315 eurot, tasudes nimetatud summa XXXXOÜ arveldusarvele number EE XXXX, kuid vaatamata sellele ei ole XXXX kummivahetuspinki kätte saanud. Samuti ei ole Tarmo Türner temale raha tagastanud. Sellise tegevusega tekitas Tarmo Türner kannatanule varalist kahju summas 315 eurot, saades selle ulatuses varalist kasu. Seega Tarmo Türner teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega varalise kasu saamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ning avalikkuse poole pöördudes, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 , 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti 08.07.2015, viibides aadressil Tallinn, Tööstuse 27/2 – 12, küsis Tarmo Türner XXXX viimasele kuuluva ID – kaardi koos paroolidega. Seejärel kasutas ta XXXX saadud ID – kaarti XXXXOÜ – le kuuluvas interneti keskkonnas www.osta.ee kasutajakonto loomisel, autentides ennast XXXX. Sellise tegevuse omandas Tarmo Türner õiguse luua nimetatud keskkonnas teise isiku nimelt kasutajakonto, eesmärgiga vabaneda kohustustest, mis tekivad tal seoses nimetatud keskkonnas tehtud tehingute täitmisega. Seega Tarmo Türner teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti 08.07.2015 kell 11.05, viibides Tallinnas XXXX asuvas korteris, edastas Tarmo Türner XXXXOÜ ́le kuuluvale interneti keskkonnale www.osta.ee teist isikut tuvastatavad isikuandmed, sisestades nimetatud keskkonnas kasutajakonto XXXX loomisel XXXXnime ja isikukoodi. XXXXei olnud teadlik Tarmo Türneri tegevusest. Seejärel, esinedes XXXX, pani Tarmo Türner nimetatud interneti leheküljel üles müügikuulutused ilma kavatsuseta neid täita ehk tema tegevus oli suunatud toimepandavate kuritegude varjamisele. Seega Tarmo Türner teist isikut tuvastavate isikuandmete isiku nõusolekuta edastamisega selleks, et varjata kuritegu, pani toime KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav Tarmo Türner ning tema kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann kuriteo kvalifikatsiooniga ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus leiab, et Tarmo Türner ́i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus asub seisukohale, et Tarmo Türner kuulub temale KarS § 209 lg 2 p 1,5, § 349, § 1572 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Elektrooniline valve kriminaalmenetlusliku tõkend on üks võimalik alaliik, mille eripära on selle kohaldatavus vahi all pidamise asendajana. Kui Tarmo Türner ei allu elektroonilisele valvele, asendatakse kriminaalhooldusametniku ettekande alusel elektrooniline valve vahistamisega. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Tarmo Türner ́i keha külge. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on süüdistatava süü kahju tekkimises täies ulatuses tõendatud, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju

1-16-10899 tuleb täies ulatuses kannatanu kasuks süüdistatavalt välja mõista. Esitatud tsiviilhagi (kannatanu Alar Liivamägi) on põhjendatud, kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning väljamõistmisele süüdistatavalt kannatanu kasuks. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kaitsja on esitanud taotlused (tl 71-72,104-106, 20-21 ning 28.02.2017 toimunud kohtuistungil) kokku summas 336 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks Tarmo Türner ́ilt välja mõista kaitsjatasu summas 336 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on 2017.a süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära, s.o 705 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.