Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

U.G kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et sisuliselt puudub kinnipeetaval suhtlemine päritoluperekonnaga ja praeguse elukaaslase sugulased ongi kinnipeetava perekonnavõrgustik. Kinnipeetav on varasemas elukäigus elanud mujal Eestis, XXXX püsivalt elanud perekonna sõnul viimased 3 – 4 aastat. Kinnipeetaval on üks alaealine laps ja lapse ema elavad ka XXXX. Kinnipeetava elukaaslase sõnul on nad koos alates 2015 aasta septembrist ja plaanivad endiselt ka ühist tulevikku. Kinnipeetav koos elukaaslasega elasid enne vangistust eraldi üürikorteris XXXX aga suheldi tihedasti elukaaslase perekonnaga, kes on võtnud kinnipeetava omaks juba ammu enne vangistust. Vangistuse ajal on suhted säilinud, elukaaslane on käinud lühiajalistel külaskäikudel, esimesel korral koos emaga. Elukaaslane suhtleb kinnipeetavaga telefoni teel igapäevaselt ja kinnipeetavat toetatakse majanduslikult – st. telefoni kaardile kantakse raha. Elamispind XXXX kuulub kinnipeetava elukaaslase ema elukaaslasele. Esitatud eluaseme tingimused vastavad elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. U.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab U.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör U.G-le katseaja määramist kuni 15.10.2017 ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni 15.10.2017, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi U.G tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et U.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla toetavad nii prokurör kui ka vangla. Vangla iseloomustuses on välja toodud, et U.G on suuteline seadma endale eesmärke ja nende nimel ka tööd tegema, enda sõnul on kinnipeetaval tahe jätkata elu seaduskuuleka kodanikuna. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 22 %, mis ei ole kõrge näitaja. Kohus usub, et tuge jätkata oma elu õiguskuulekalt saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab U.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on U.G olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka U.G , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.