Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
28.02.2017 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-11638
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Olga NÕMMEMEES
Asja läbivaatamise kuupäev
21.02.2017
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Juri TŠERNAVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Juri TŠERNAVSKI sünd. 03.09.1981, isikukood 38109033710, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 20.03.2012 ja lõpp 16.06.2017 Jätta Juri TŠERNAVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 21.12.2016 Viru Maakohtule materjalid Tšernavski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
kinnipeetav
Juri
Juri Tšernavski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.05.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §255 lg.1, §184 lg.2 p.1, 2 ja §392 lg.2 p.2 järgi ning karistatud §64 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 27 päeva alates 20.03.2012. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Käesolev kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava poolt sooritatud kuriteod on varieeruvad. Kuritegude laad on
muutunud raskemaks, ühiskonnaohtlikkus on tõusnud. Kinnipeetav töötab väljaspool vanglat, talle on võimaldatud lähedastega suhtlemiseks kolmel korral lühiajalist väljasõitu, ta on osalenud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening jätkutegevuses, paikneb avavanglaosakonnas, on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening, töötanud vanglas majandustöödel, läbinud riigikeele A1 taseme, külastanud Töötukassat ja osalenud seal karjäärinõustamisel. Kinnipeetav ei tunnista oma sõltuvust ning ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks. Kinnipeetav ei ole esitanud vabanemisjärgse elukoha andmeid. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 3841 €, vabanemisfondis on xx €. Kinnipeetava lähedasteks on vanaema, onu ja noorem vend, omavahel suheldakse telefoni ja lühiajaliste väljasõitude teel. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga sõbrad. Kinnipeetav tunnistab, et alkohol mõjutab tema käitumist agressiivsemaks, kuid probleemi ei tunnista. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav väljendab suhtlemisel rahulolematust ja üleolevust. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud vägivallategusid. Oma eksimustest mitte õppimine ja uute vigade kordamine tähendab kinnipeetava impulsiivsust ja puudulikku probleemide lahendamise oskust. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel olnud kolm korda, katseajad kulgesid mitterahuldavalt, kuna igal katseajal pani toime uue kuriteo. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 34%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 56%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav ei ole esitanud andmeid oma võimaliku elukoha ja lähedaste kohta. Kuna kinnipeetav on kuriteod toime pannud grupis, on tema suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga sõpru. Toimepandud kuritegudest nähtub kinnipeetava riskiv ja hoolimatu elustiil.
Maakohtu istung Kinnipeetav Juri Tšernavski seletas maakohtu istungil, et ei ole käesolevas asjas kriminaalhooldusametnikule nimetanud elukohta, kuhu soovib asuda elama peale vabanemist. Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda ja reaalset vangistust kannab juba kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust katseajal toimepandud kuriteo eest. Varasemalt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel kolm korda, kõik katseajad kulgesid ebarahuldavalt ja ta pani toime uued kuriteod. Eeltoodu näitab ilmekalt, et kinnipeetav ei ole oma karistustest teinud mingeid järeldusi. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav käesoleval ajal täidab kõiki katseaja nõudeid ja ei pane toime uusi kuritegusid. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul on suur kriminaalhooldusest kõrvalehoidumise risk ja kriminaalhooldus ei ole enam piisav meede, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vabaduses. Vabaduses puudub kinnipeetaval alaline kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida kinnipeetav ise ei tunnista. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Kinnipeetav on impulsiivne ja tal on puudulik probleemide lahendamise oskus. Ametnikega suhtlemisel on kinnipeetav rahulolematu ja üleolev. Ülaltoodud asjaolud on sellised, mis ei soodusta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral resotsialiseerumist ühiskonda ja suhtlemist kriminaalhooldusametnikuga. Sotsiaalprogrammide läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Jätkates karistuse kandmist vanglas, on kinnipeetaval võimalik programmides läbitut kinnistada ja neis jätkuvalt osaleda. Karistuse reaalselt lõpuni kandmine vanglas on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud juhul ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.