Kriminaalasi nr 1-16-5984
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number
1-16-5984
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid L.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
L.G, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 04.05.2016 ja lõpp 28.06.2018
Jätta L.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2017 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava L.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.G kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu 23.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 116-5984 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti L.G liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 25.02.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse 1 aasta 3 kuu ja 25 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 25 päeva
vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.05.2016, s.o 1 päev ja loeti ärakandmata karistuseks 2 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Karistusaja algust arvatakse alates 04.05.2016. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste ja omavolilise sissetungi eest, käesolev karistus on mõistetud asja omavolilise kasutamise, grupiviisiliste varguste ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja impulsiivne käitumine. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujale ning toimunud on MDFT pereteraapia kohtumised. Kinnipeetav on saanud psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist. 01.09.2016 alustas ta õpinguid 10. klassis. Ta on osalenud Corrigo sõltlaste tugigrupis ning alates 05.10.2016 paikneb noorte sõltuvusrehabilitatsioonisektsioonis. Alates 03.08.2016 kuni käesoleva ajani töötab kinnipeetav majandustöödel koristajana. Lisaks on L.G Viru Vanglasse saabumise hetkest osalenud katkematult III üksuse motivatsiooniprogrammis. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetav soovib vabaneda xxxx. Kuni täisealiseks saamiseni oli L.G eestkostjaks Juuru Vallavalitsus, mis tasus ka xxxx elamise kulud. Juuru Vallavalitsus on seisukohal, et kui L.G jätkab vabanemisel õpinguid, võimaldatakse tema elamise ja ülalpidamise jätkamine xxxx. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse Pärnu Vanalinna Põhikoolis . Ennetähtaegsel vabanemisel soovib isik jätkata õpinguid gümnaasiumis . Suvevaheajal käis ta ka tööl, et endale taskuraha teenida. Kinnipeetav on riiklikul ülalpidami sel. Enne vangistust esines raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Isikul on maksmata rahalisi nõudeid TÄITIS’e andmetel ca 1420 eurot. Vangistuse jooksul on kinnipeetav koolivälisel ajal töötanud majandustöödel koristajana. L.G on kogenud varasemalt füüsilist ja emotsionaalset vägivalda oma ema poolt. Lähedane isik, kelle juures ta elas emast eraldamisel, oli vanaema. Peale vanaema surma määrati ta xxxx. L.G kuulus kriminaalse taustaga tutvusringkonna baasil moodustatud gruppi/kampa, kus tarvitati alkoholi, hulguti ja sooritati kuritegusid. Oli ka intsidente, kui L.G ei allunud asenduskodu korrale. Enne vangistust isikul hobid ja harrastused puudusid. Vangistuses on ta hakanud aktiivselt tegelema spordiga, samuti on ta leidnud tuge usus ning laskis ennast ka ristida. Emaga on suhted endiselt heitlikud, pigem suhtleb ta ema õega (tädi E). Kinnipeetav h oolib väga oma väike sest õest. Katseajal on isik rikkunud keeldu mitte tarvitada alkoholi. L.G on joobes olles te iste poolt mõjutatav. Vägivallakuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Vangistuses on ta tegelenud oma alkoholi sõltuvusega. Varasemalt on isik nuusutanud kummiliimi, bensiini ja gaasi aurusid eesmärgiga saada joovastavat seisundit. Kanepit suitsetas kinnipeetav oma sõnul viimati enne katseaja algust 2015. aastal. Katseajal narkootikumide omamise ja tarvitamise keelu rikkumist ei ole tuvastatud. L.G on saanud nii psühhiaatrilist kui ka psühholoogilist nõustamist, samuti ravi. Tänaseks on isiku emotsionaalne seisund stabiliseerunud. Varasemalt on vägivalda esinenud koolis - vägivaldne käitumine oli seotud isiku kiusamisega koolikaaslaste poolt, millele ta hakkas vastu. Kinnipeetav on kohati vähese empaatiavõimega, tegutseb tagajärgedele mõtlemata, käitumises esineb õpitud abitust. Isik tunnistab oma probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt. Enne vangistust oli koostöö ametnike ja tugivõrgus tikuga negatiivne – ei ilmunud õigeaegselt kriminaalhooldusesse, politseisse, kooli, teraapiasse ja ka xxxx. Katseajal olles rikkus isik kohtuotsusest tulenevaid
kohustusi ning kohus pööras karistuse täitmisele. Isikul on soov muutuda. Vangistuses olles on koostöö ametnikega paranenud, rikkumised puuduvad. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 52%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 71%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks L.G vabastada ennetähtaegselt vangistusest, teeb vangla ettepaneku määrata L.G-le katseaeg kuni 28.06.2018 ning käitumiskontroll pikkusega 1 aasta kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et L.G soovib vabaneda xxxx aadressile xxxx. L.G-l on suhted head ja toetavad väiksema õega, kes elab emaga. Toetavaks lähedaseks vabaduses on ema õde (tädi), kellega on suhted säilinud ka vangistuse ajal. Kinnipeetav on läbinud MDFT teraapia, kus toetavaks isikuks oli xxxx usalduskasvataja. Vabanemisel asub L.G elama xxxx, kus tal on peremajas omaette tuba, mis on eakohaselt sisustatud. Vabanemisjärgselt on isik riiklikul ülalpidamisel. Katseaeg kriminaalhoolduses kulges negatiivselt, sest L.G pani katseajal toime uued süüteod ning rikkus korduvalt kohtu poolt määratud lisakohustusi. Väärtegude eest on L.G karistusregistrisse kantud 11 korral. Oluline on kinnipeetava puhul hoiduda kuriteokaaslastega suhtlemisest. Juhul kui kohus peab otstarbekaks L.G vabastada ennetähtaegselt vangistusest, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 28.06.2018 ning käitumiskontroll pikkusega 1 aasta kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused. L.G ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta õpib praegu 10. klassis. Õpingud on läinud keskmiselt, sest ta ei suuda keskenduda. Probleemiks oli see, et ta tarvitas alkoholi, kuid vabanemisel on ta suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma. Sõbrad, kellega ta suhtles, elasid xxxx ja sõpradel on talle teatav mõju olnud. Edaspidi valib ta endale sõpru hoolikamalt. Ta ei suhtle enam nende sõpradega, kes talle negatiivset mõju avaldasid. Kõik need sõbrad, kellega ta varem suhtles, on ka vanglas. Ta ei ütleks, et suhted emaga on halvad. Ema käis tal külas koos tädiga. Emaga suhtlevad nad ka kirja teel. Tädiga on parem läbisaamine kui emaga. Ema elab xxxx, tädi xxxx. L.G usub, et karistus on täitnud oma eesmärgi. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 3 3 teatanud, et ei soovi võtta osa L.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 22.11.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata, ega toeta samuti nagu vangla L.G ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tegu on isikuga, kes on kuriteod pannud toime alaealisena ja eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistuse katseajal. Prokuratuur leiab, et L.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine saab toimuda vaid KarS § 761 lg 2 toodud alustel. Lähtudes eeltoodust, ei toeta prokuratuur L.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 761 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja
kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § -s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt
lg 1 p 1 alusel esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.G ei kuulu KarS § 76 vangistuses t tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 3 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest lisandunud on vägivalla komponent ning käesolevad kuriteod on sooritatud lühikese ajavahemiku möödumisel eelmise, s.o Pärnu Maakohtu 25.02.2016 otsuse tegemisest, milles vangistus asendati üldkasuliku tööga. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning teinud seda ka üldkasuliku töö tegemise ajal. Kuritegude toimepanemise soodusteguri teks on olnud alkoholi tarvitamine ning grupi mõju. Enne vangistust oli isiku koostöö ametnike ja tugivõrgustikuga negatiivne – ta ei ilmunud õigeaegselt kriminaalhooldusesse, politseisse, kooli, teraapiasse ja ka xxxx. Kinnipeetav rik kus üldkasuliku töö tegemise ajal korduvalt kohtuotsusest tulenevaid kohustusi, mistõttu pöörati Pärnu Maakohtu 13.05.2016 määrusega ärakandmata karistus täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab täita kontrollnõudeid ja talle määratavaid kohustusi ning katseaja edukalt läbida ning, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist tema poolt. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 52% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 71%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujale, tegelenud hariduse omandamisega ning olnud koolivälisel ajal hõivatud majandustöödel koristajana. Samuti selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ta on osalenud MDFT pereteraapia kohtumistel, Corrigo sõltlaste tugigrupis ning saanud psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist. Alates 05.10.2016 paikneb kinnipeetav noorte sõltuvusrehabilitatsioonisektsioonis ning Viru Vanglasse saabumise hetkest on ta katkematult osalenud III üksuse motivatsiooniprogrammis. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.