Keskkonnavastased süüteod

KrMS § 180 lg 1 alusel U.N-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna sundraha katteks 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. Jätta sundraha summas 60 eurot riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetlusk ulu tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99917700014225. Selgitusse tuleb märkida „1-16-11464, menetluskulu, U.N“. Tähtajaks rahalise karistuse või menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendiks olevad 321 ahvenat. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu U.N-ile on esitatud süüdistus KarS § 361 lg 1 järgi selles, et tema grupis koosxxxxxxxxxxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxxxxxxx püüdsid 12. oktoobril 2015. aastal Peipsi järvel, kus kehtis ahvenapüügi keeld, mõrdadega 321 ahvenat, rikkudes sel viisil kalapüüginõudeid. Osaühing xxxxo (äriregistri kood xxxxxxxx) omas kalapüügiluba nr JÕ 150107 püügiks Peipsi järvel 3 ääre/avaveemõrraga, märgistusega JÕ-107. Kaluritena olid loale märgitud U.N , xxxxxxxxxxxxxxev ja xxxxxxxxxxxxx Kalapüügi luba ja püügipäevik oli xxxxxxxxxpoolt üle antud xxxxxxxxxxxxxxe. 12.10.2015 käis Peipsi järvel mõrdu välja võtmas U.N koos xxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx, kelle kontrollile kalapüük nimetatud loa alusel allus. Rannapüügipäevikusse nr 0014237 mõrraga püütud kalu

ei deklareeritud. Mõrraga Peipsi järvest püütud 321 ahvenat, 44 latikat, 5 koha ja 3 lutsu tõstsid U.N, xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx laeva (TMA-379), misjärel paigutasid kalad kastidesse ning tõid kalakastid Jõgevamaal, Pala vallas, Ranna külas asuvasse Sassukvere sadamasse. Kalapüügiseaduse (KPS) § 49 lg 1 alusel peatas maaeluminister 18.09.2015 käskkirja nr 11 ”2015. aasta ahvenapüügi peatamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel” punkti 1 kohaselt ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates 21.09.2015 kuni 31.12.2015. KPS § 71 lg 1 p 1 kohaselt on kutselisel kalapüügil kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumised. Määruse nr 1005/2008 artikli 42 p 1a kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumite kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Määruse nr 1005/2008 artikli 3 p 1d kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina tegevust, mil on püütud otseselt kalavarusid, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud. Vastavalt KPS § 73 lõikes 2 sätestatule tuleb kalavarudele tekitatud kahju hüvitada. KPS § 73 lg 3 kohaselt kehtestab kahju hüvitamise määrad, kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika, sh kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vormi Vabariigi Valitsus määrusega. Vastavalt KPS § 73 lõikele 6 on kalavaru kahjustamisel KPS § 71 loetletud rikkumiste puhul kahju hüvitamise määr selle liigi isendi või kilo kohta KPS § 73 lg 3 alusel määratud viiekordne määr. Vastavalt KPS § 73 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ § 2 lõikele 3 ja määruse lisale 1 on kahju hüvitamise määr isendi kohta ahvena puhul 3,20 eurot. KPS § 73 lõigetes 3 ja 6, määruse § 2 lõikes 3 ja lisas 1 sätestatust rakendatakse U.N-i ,xxxxxxxxxxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxxxxxxxoolt kalavarudele tekitatud kahju arvutamisel viiekordset isendile kehtestatud määra, mis tähendab, et ahvenate väljapüügiga tekitati kalavarudele kahju summas 4832 eurot (302 x 3,2 x 5 = 4832 eurot), mis on KarS § 121 p 1 alusel oluline kahju. KarS § 361 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära, üks päevamäär on 10,00 eurot, s.o 800 eurot. Menetluskulu: sundraha 645 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel on U.N kohustatud hüvitama menetluskulud Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu on esitanud tsiviilhagi seoses keskkonnale tekitatud kahjuga 4832 euro suuruses summas. Süüdistatav U.N on nõus 4832 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmisega. Asitõendid: asitõendina hoiule võetud tumedasse plastikkotti pakendatud ja plommiga nr 0372157 suletud 321 ahvenat asuvad Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo ametiruumides aadressil Pihkva 2a, Mustvee linn. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista U.N-i süüdi KarS § 361 lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt KarS § 44 lg-le 2, 3 ja kriminaalasja materjalides oleva teatise kohaselt (tl 95) on rahalise karistuse rahaliseks suuruseks 800 eurot (80 päevamäära x 10 eurot). Lisaks tuleb U.N-ilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Sealjuures arvestab kohus, et alates 01.01.2017. a on sundraha suuruseks 705 eurot. III Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu. Eesti Vabariik on esitanud tsiviilhagi summa 4832 eurot, mis koosneb keeluajal ahvena püügiga keskkonnale tekitatud kahjust (tl 68-70). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanu 08.12.2016. a edastanud hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt on U.N tasunud tekitatud kahju summas 4832 eurot (tl 129-134). Kohus leiab, et hagist loobumise tõttu tuleb tsiviilhagi jätta TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 ja KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldamata. IV Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks 321 ahvenat, mis on hoiul Keskkonnainspektsiooni Jõgeva büroos (Pihkva 2a, Mustvee linn, Jõgeva maakond) külmkirstus. Ahvenad on pakendatud kahte plastkotti ning suletud plommidega nr 0056213 ja 0056214 (tl 30-40). Kohus leiab, et asitõendiks olevad 321 ahvenat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.