Kohtulahend

1/4

1-16-9953 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700009036. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Asitõendid – 2 CD plaati, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kohus selgitab, et kriminaalasi ei kuulu uuendamisele, kui MO määruse jõustumisest 6 kuu jooksul ei ole rikkunud kokkulepet ega pane kannatanu suhtes toime uut kuritegu (KrMS § 2031 lg 3, 5). Määrus saata teadmiseks süüdistatavale, tema kaitsjale, kannatanule, prokurörile ja Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonnale. Edasikaebamise kord KrMS § 2031 lg 7 kohaselt on kannatanul on õigus esitada kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Asjaolud Käesolevas kriminaalasjas on MO esitatud süüdistus selles, et tema 30.04.2016 kella 19-20 vahelisel ajal xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx tungis kallale Tt, tõukas T. T pikali ja peksis teda rusikate ja jalgadega pea piirkonda, rikkudes Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kiirabi toimetas T. T Järvamaa Haiglasse. Samuti tema, 30.04.2016 kella 21.50 ajal, kui T. T oli peale esmaabi saamist lahkunud Järvamaa Haiglast, xxxxxx xxxxxxx ja xxxxx tn ristmikul lõi MO TT rusikaga näkku, T. T kukkus löögi tagajärjel pikali. Seejärel lõi M. OT. Tmitmel korral rusika ja jalaga näo piirkonda, rikkudes Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Peksmise tagajärjel esinesid TT ́el järgmised tervisekahjustused: ninaluude killuline nihkumisega murd, vasaku põskkoopa kõikide seinte nihkumisega murd, põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas, nahaalused verevalumid näo piirkonnas. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega vägivallaga pani MO toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteo. 07.12.2016.a kohtuistungil esitas prokurör taotluse alustada kriminaalasjas lepitusmenetlust. Süüdistatav MO avaldas soovi lahendada käesolev kriminaalasi lepitusmenetluses. Lepitusmenetluse teostamist soovis ka kannatanu. Samuti toetas lepitusmenetluse läbiviimist ja kriminaalmenetluse lõpetamist leppimise tõttu MO kaitsja. Lähtudes ajaolust, et asjas avalik huvi puudub ning kannatanu ja süüdistatav on leppinud leidis prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ja leppimismenetluse läbimise korral on põhjendatud kriminaalasja lõpetamine leppimise tõttu.

2/4

1-16-9953 Kohus algatas 07.12.2016.a määrusega lepitusmenetluse ja saatis määruse täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile. 27.01.2017.a edastati kohtule Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiosakonna poolt lepituse käiku kirjeldav aruanne ja lepituskokkuleppe ärakiri. Lepituskokkuleppest nähtuvalt on MO ja TT nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning leppisid kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks selles, et MO hoidub TT suhtes füüsilisest vägivallast ja temaga alkoholi tarbimisest, pöördub psühhiaatri vastuvõtule kuu aja jooksul ja annab sellest teada lepitajale esimesel võimalusel telefoni teel, esimesel võimalusel otsib endale töökoha ja annab sellest lepitajale teada ning hoidub sõpradega väljas käimisest ja sõltuvusainete tarvitamisest. TT ja MO on tutvustatud KrMS § 2031 lõikes 5 sätestatut ja nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui MO ei täida lepituskokkuleppe tingimuste täitmise kohustust. Samuti on TT ning MO tutvustatud KrMS § 2032 lõikes 5 sätestatut ja nad on teadlikud lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, s.h lepitaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. TT on andnud nõusoleku teavitada lepitajat MO poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest. 01.02.2017.a esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kuna kriminaalasjas on tegemist II astme kuriteoga, süüdistatav ja kannatanu on omavahel leppinud, puudub seega avalik menetlushuvi, mistõttu on põhjendatud kriminaalasja lõpetamine leppimise tõttu KrMS § 2031 lg 1 alusel. KrMS § 2031 lg 1 alusel prokurör taotleb:

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 2031 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 2031 lg 2 kohaselt lahendab kohtunik prokuratuuri taotluse ainuisikuliselt määrusega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus menetluse lõpetamiseks KrMS § 2031 lg 1 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist teise astme kuriteoga, mille toimepanemise asjaolud on selged. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja tagajärgi ei ole tegemist suure ühiskonnaohtlikkusega teoga. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub käesolevas asjas avalik menetlushuvi. Menetluse lõpetamiseks on olemas süüdistatava ja kannatanu nõusolekud ning leppimine on toimunud nende vabal tahtel. Menetluse lõpetamine toimub lepituskokkuleppes märgitud tingimustel.

3/4

1-16-9953 07.12.2016.a kohtuistungil, kui kohus lahendas menetlusosaliste taotlust rakendada asjas lepitusmenetlust vastavalt KrMS § 2032-le, selgitati MO, et leppimisel tuleb süüdistataval kanda ka menetluskulud. Süüdistatav avaldas kohtuistungil nõusolekut menetluskulude hüvitamiseks. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks tasu riigi õigusabile 277,20 € ja kohtuarstlik ekspertiisi kulu 84 €, seega kokku 361,20 €. KrMS 2031 lg 3 kohaselt paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul MO kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 361,20 eurot ning annab võimaluse menetluskulusid tasuda 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. KrMS 2031 lg 5 kohaselt kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 2031 lg 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Kriminaalasja asitõendid - 2 CD plaati- tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.