Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aleksandr Stankevitš on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.06.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-3141 KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust; KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Aleksandr Stankevitšile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 11 päeva eelvangistust ning kandmisele kuulus 1 aasta 7 kuud 19 päeva vangistust algusega 21.11.2015. Kohtuotsus jõustus 27.08.2016 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.11.2015 ja lõpeb 10.07.2017. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 20.12.2016. 15.11.2016 edastas Tallinna Vangla kohtule materjalid Aleksandr Stankevitši ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks Harju Maakohtule. Kuna Aleksandr Stankevitš paigutati alates 23.11.2016

2 (5)

karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse, edastas Harju Maakohus 22.11.2016 määrusega asja vastavalt kohtualluvusele menetlemiseks Tartu Maakohtusse. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava Aleksandr Stankevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur toetab Aleksandr Stankevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Menetlejate sõnul on isik olnud koostööaldis ja antud isiku puhul võiks kohaldada tingimisi ennetähtaegset vabastamist, tähtaja lõpuni on jäänud 6 kuud ja isik vajaks kontrolli tavaellu tagasipöördumisel ja oma sõltuvusega tegelemisel. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogramme, mis näitab, et isik on asunud tegelema oma probleemidega. Toetav sotsiaalne võrgustik puudub, kuna lähedastega on sidemed katkenud, kuid isikul on võimalus asuda xxxxxxxxxxxxxxxxa ja ta soovib seda ka ise, et läbida seal narkosõltuvusest taastumise programm. Katseaeg võib isikut selleks täiendavalt motiveerida. Prokurör leiab, et kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on antud isiku puhul vajalikud, vangla poolt soovitatud lisakohustused maandavad riske. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks Aleksandr Stankevitši puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Tulemuslikkus sõltub muidugi isikust endast, ise ta on tunnistanud, et narkootikumide tarvitamine on probleemiks, kuid tal on plaan, kuidas see lahendada, vajab abi edu saavutamiseks, kuna eelnev käitumine näitab, et pole suutnud plaane järgida. Seega prokuratuur toetab ennetähtaegset vabastamist eeldusel, et isik asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Aleksandr Stankevitš avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et vabanemise korral on tal võimalik elama asuda xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx pakutakse ka tööd. Varem kandis kinnipeetav karistust Tallinna vanglas, eelmisel kuul toodi Tartu vanglasse. Vanglas on Aleksandr Stankevitš läbinud erinevaid programme, käinud anonüümsete narkomaanide grupis, käesolevalt õpib

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Stankevitš temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Stankevitši tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (5)

Aleksandr Stankevitš on kriminaalkorras karistatud 12 korral ning vanglas kannab karistust 7 korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud enamjaolt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab varguse ja narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod on toime pandud rahaliste vahendite hankimiseks, et seeläbi ennast narkootiliste ainetega varustada. Aleksandr Stankevitš on uimastisõltlane olnud pikka aega, põhilised narkootikumid, mida isik tarvitas, olid heroiin ja amfetamiin. Positiivseks saab pidada asjaolu, et isik tunnistab sõltuvust ning käesoleva karistuse ajal on tal tekkinud soov sõltuvusprobleemiga tegeleda. Vangla materjalide kohaselt kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Läbitud on resotsialiseeriva iseloomuga tegevusi- sõltlaste grupp 11.04.2016-23.05.2016 ning terviserühm 15.03.2016-12.04.2016. Alates 01.09.2016 jätkas kinnipeetav haridusteed ja õpib 10 klassis. Vabanemise korral soovib Aleksandr Stankevitš minna xxxxxxxxxxxxxxxxx, kus saab osaleda narkosõltuvusest taastumise programmis. Aleksandr Stankevitš tunnistab narkosõltuvust ning soovib saada abi. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ning kohtuistungil avaldatu kohaselt on Aleksandr Stankevitš ka varasemalt mitmel korral viibinud ravil, kuid ei ole suutnud uimastitest loobuda. Sellist rehabilitatsiooni nagu pakub Lootuse küla, isik enda sõnul läbinud ei ole. Varasemast elukäigust nähtuvalt isik iseseisvalt sõltuvusest vabaneda ei suuda, samuti puudub tal toetav lähivõrgustik, mistõttu võiks xxxxxxxxxxxxxxelama asumine isikut aidata. xxxxxxxxxxxxx võimaldatakse isikule ka töökoht ning kindlustatakse materiaalsed vajadused, mis on samuti oluline sõltuvusprobleemiga isiku puhul. Kõiki asjaolusid arvesse võttes nõustub kohus prokuratuuri arvamusega ning leiab, et Aleksandr Stankevitši vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Kohtu hinnangul on alust arvata, et edukas rehabilitatsiooni läbimine xxxxxxxxxxxxxxxxx ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine võiks aidata Aleksandr Stankevitšil edasiselt jätkata õiguskuulekalt ning tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane on suurem, kui kogu karistuse kandmiselt vabanemisel ilma täiendavate kohustuste ja ravita. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule samuti tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Aleksandr Stankevitši edasise käitumise üle. Lisakohustuste määramisega on võimalik kuriteoriske veelgi maandada. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Aleksandr Stankevitšile määrata katseaeg 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Aleksandr Stankevitš ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Aleksandr Stankevitšile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel Aleksandr Stankevitšile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 1 kuu jooksul pärast vabanemist. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustab kohus Aleksandr Stankevitšit läbima Lootuse külas ettenähtud sotsiaalprogramme. Menetluskulud Aleksandr Stankevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.01.2017. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 09.01.2017. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 110,16 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 110,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

4 (5)

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Stankevitšilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.