lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-10256/25

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-10256/25
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
17.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1466
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-10256/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja02.12.20161-16-10256/41Tartu Maakohus Valga kohtumaja24.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-10256

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Kriminaalasi

Siim Grossberg süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. detsembri 2016 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdistatav Siim Grossberg (ik 39006282722) ja kaitsja advokaat Marko Paabumets, apellatsioon

RESOLUTSIOON

1.Jätta Siim Grossbergi ja kaitsja Marko Paabumetsa apellatsioonid Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. detsembri 2016 kohtuotsusele läbi vaatamata.
2.Tagastada apellatsioonid Siim Grossbergile ja kaitsjale Marko Paabumetsale.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Siim Grossberg anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema: - kasutas 18.06.2016 kella 18.00 paiku Tartu linnas Kalda tänava ja Kaunase pst ristmiku juures asuvas parklas füüsilist vägivalda K.R. suhtes, mis seisnes selles, et S. Grossberg lõi K.R. le vasaku käe rusikaga kaela piirkonda, parema käe rusikaga vasaku silma piirkonda ja jalaga parema õla piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas S. Grossberg kannatanule vasaku silmalau ja silmaümbruse lahtise haava. - kasutas 24.07.2016 kella 03.40 paiku Tartus Ülikooli tänaval füüsilist vägivalda A.P. suhtes, mis seisnes selles, et S. Grossberg lõi kannatanu A.P. le kahel korral kirvega selja piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas S. Grossberg kannatanule rindkere tagaseina lahtise haava, selja alaosa ja vaagna lahtise haava ning füüsilist valu. Oma tegevusega rikkus S. Grossberg korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige; teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellega pani S. Grossberg toime KarS § 263

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-5613/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.09.20261-26-5941/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

2.Tartu Maakohtu 2. detsembri 2016 otsusega mõisteti S. Grossberg süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti S. Grossbergile karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (24.07.-25.07.2016) ja eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõisteti S. Grossbergile kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust kandmise algusega 08.08.2016.
3.Apellatsioonides taotletakse maakohtu otsuse tühistamist S. Grossbergile mõistetud karistuse osas. Maakohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine.
3.1.Karistust kergendava asjaolu esinemise kohta märkis maakohus, et S. Grossberg palus karistuse mõistmisel arvestada tema ülestunnistust ja kahetsust. Kohtu hinnangul tunnistab S. Grossberg küll kuritegude toimepanemist, kuid üritab oma vastutust minimeerida, püüdes jätta muljet, et ta ennetas tema vastu suunatud kohe eesseisvaid ründeid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3.2.Kohus arvestas kuriteo karistuse määramisel S. Grossbergi poolt toimepandud kuriteo toimepanemise asjaoludega. S. Grossberg põhjustas oma tegevusega kannatanutele füüsilist valu ja tekitas kehavigastusi. Teise episoodi puhul kasutas S. Grossberg kannatanu ründamiseks kirvest. Uuritud tõendid kinnitavad, et agressiivseks pooleks oli S. Grossberg, millega on ümber lükatud S. Grossbergi versioon tema vastu suunatud ründe tõrjumisest. Eriti ohtlikuks tuleb pidada isiku ründamist relvaga, millisega on võimalik põhjustada raskeid tagajärgi. S. Grossbergi süüd suurendab seegi, et S. Grossbergi enda sõnul, tarvitades regulaarselt antidepressante, tarvitas alkoholi, oli ära joonud paar õlut.
3.3.Tulenevalt S. Grossbergi varasemast elukäigust ja talle varem mõistetud karistustest ning sellest, et käesoleva kuriteo esimese episoodi pani S. Grossberg toime 2016 juunikuus ja teise episoodi 2016 juulikuus, olles vabanenud viimaselt karistuselt 2016 maikuus, leidis kohus, et S. Grossberg ei ole oma varasemast elukäigust ja karistusest õigeid järeldusi teinud ega seaduskuulekale elule asunud. Kohus asus seisukohale, et kergema karistusliigi ehk rahalise karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud ning tingimisi karistus ei avaldaks S. Grossbergile mingit mõju.
3.4.Arvestades kannatanute vastu suunatud rünnete asjaolusid ja S. Grossbergi iseloomustavaid andmeid, tuleb kohtu hinnangul S. Grossbergi karistada üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 4 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb karistust vähendada 1/3 võrra ja mõista S. Grossbergile karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Kohtu hinnangul on selline karistus põhjendatud nii eri- kui ka üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes.
4.Süüdistatav S. Grossberg esitas Tartu Maakohtu otsusele apellatsiooni, milles taotleb kergema karistuse mõistmist ja uue kaitsja määramist.
4.1.Arvestatud ei ole S. Grossbergi hinnangul tema puhtsüdamlikku kahetsust kahes episoodis kui kergendavat asjaolu.
4.2.Karistus peaaegu maksimummääras (4 aastat) on apellandile arusaamatu. S. Grossberg palub karistuse vähendamist selliselt, et karistuseks määrataks näiteks 1,8 - 2 aastat vangistust ja sellest arvatakse maha lühimenetluse korral 1/3 määratud karistusest.
5.Kaitsja M. Paabumets esitas Tartu Maakohtu otsusele apellatsiooni, milles taotleb tühistada Tartu Maakohtu 2. detsembri 2016 otsus S. Grossbergile mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista S. Grossbergile lühem karistus.

5.1 Apellant leidis, et kohus oleks pidanud arvesse võtma S. Grossbergi puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt. Asjaolu, et S. Grossberg pidas toimunut enesekaitseks, ei tähenda, et tema poolt väljendatud kahetsus toimepandud teo suhtes tuleks karistuse arvestamisel kõrvale jätta. S. Grossberg ei püüa oma versiooniga juhtunust mitte vastutust minimeerida, vaid selgitada oma käitumise põhjuseid. See ei välista S. Grossbergi puhtsüdamlikku kahetsust. 5.2 Kohtu väide, et alkoholi ja antidepressantide koostarvitamine suurendab ründe ohtlikkust ning S. Grossbergi süüd, on alusetu ning põhjendamatu. 5.3 Kohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et S. Grossbergi puhul tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja määrama S. Grossbergile kergema karistuse. Maakohtu poolt määratud 4aastane vangistus ei vasta toimepandud kuriteo raskusele ja S. Grossbergi süüle ning ka lühem karistus täidab karistuse eesmärki.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus jätab kaitsja M. Paabumetsa apellatsiooni läbi vaatamata KrMS § 326 lg 2 p 5 alusel. S. Grossberg on esitanud apellatsioonis selgesõnalise soovi kaitsja M. Paabumetsa apellatsioonist loobumiseks – „Veel tahan, et apellatsioonina arvestatakse vaid minu apellatsiooni.“ – „Mitte arvestada minu kaitsja esitatud apellatsiooni, kuna ma pole selle isikuga kontaktis olnud ja ei tea mis ta sinna kirjutas.“ Tulenevalt KrMS § 333 lg-st 4 on süüdistataval õigus loobuda kaitsja apellatsioonist, välja arvatud juhtudel, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on KrMS § 45 lg 2 järgi kohustuslik. Käesoleval juhul ei ole kaitsja osavõtt kohustuslik eelnimetatud paragrahvi alusel, mistõttu on S. Grossbergi selgesõnaline loobumisotsustus kohtu jaoks siduv ja seetõttu jätab kohus M. Paabumetsa apellatsiooni läbi vaatamata.
7.Ringkonnakohus, hinnates S. Grossbergi apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
7.1.KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
7.2.Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et S. Grossberg on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised teod. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. S. Grossberg vaidlustab edasikaebuses maakohtu otsust talle mõistetud karistuse osas, taotledes lühema karistuse mõistmist. 7.3 Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuses välja toodud argumentidel. Maakohus hindas KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse esinemist ning leidis, et nimetatud kergendav asjaolu ei ole tuvastatav. S. Grossberg oma versioonis leidis, et tegemist oli tema vastu suunatud ründe tõrjumisega, kuid kohtu hinnangul on S. Grossbergi versioon uuritud tõenditega ümber lükatud. Seetõttu asus kohus põhjendatud seisukohale, et S. Grossberg üritab oma vastutust minimeerida. Maakohus tõi välja, et süüd suurendavaks asjaoluks on alkoholijoove olukorras, kus S. Grossberg tarvitab veel regulaarselt ka antidepressante. Ringkonnakohus ei leia, et maakohtu hinnang süü suurusele oleks väär, olukorras, kus isik on teo toime pannud joobeseisundis. Maakohus on selgitanud ka eripreventiivseid eesmärki silmas pidades, miks ei ole mõistetud

isikule tingimisi vangistust - tulenevalt S. Grossbergi varasemast korduvast karistatusest ja arvestades kannatanute vastu suunatud rünnete asjaolusid tuleb eripreventiivses mõttes mõista S. Grossbergile karistus sanktsiooni üle keskmise määra reaalse karistusena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja leiab, et S. Grossbergile mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud tegudega.

8.Kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis saab järeldada, et S. Grossbergi esitatud apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
9.S. Grossberg esitas apellatsioonis taotluse määrata talle riigi õigusabi korras uus kaitsja. Kohus selgitab, et S. Grossbergile on juba menetleja 8. augusti 2016 määrusega määratud riigi õigusabi. Kaitseülesandeid asus täitma vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets. Vastavalt KrMS § 45 lg-le 5 on määratud kaitsja kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni ja ta võib omal algatusel keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustustest üksnes KrMS § 46 lõikes 1 sätestatud alustel. Seetõttu puuduvad alused uue kaitsja määramiseks ja S. Grossbergi taotlus jääb rahuldamata.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja