lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-1873/260

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-1873/260
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
825
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-1873/175Viru Maakohus Narva kohtumaja15.07.20161-16-1873/252Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.12.20161-16-1873/254Viru Maakohus Rakvere kohtumaja22.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-1873

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Mikhail Ivanov (isikukood 38811103735), määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 19. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohus 15.07.2016 otsusega tunnistas Mikhail Ivanovi süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7, 8, 9, § 334 lg 1, § 213 lg 1, § 121 lg 2 p 2, § 202 lg 2 p 2 ja § 209 lg 2 p-de 1, 4 järgi ning mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kestuseni 1 aasta 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel jäi M. Ivanovi kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud 20 päeva vangistust. Veel tunnistas kohus ta süüdi KarS § 346 ja § 349 järgi ning mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks rahalise karistuse 90 päevamäära ulatuses, s.o summas 900 eurot, millist karistust vähendas KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades koguseni 60 päevamäära, s.o 600 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus M. Ivanovi karistust Viru Maakohtu 10.04.2013 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõistis talle liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 16 päeva vangistust ning rahalise karistuse 60 päevamäära ulatuses, s.o 600 eurot. M. Ivanovi karistusaeg algas 22.09.2015 ja lõpeb 07.11.2017.
2.Viru Maakohus 19.12.2016 määrusega jättis M. Ivanovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohtumääruse seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

2.1 Maakohus hindas positiivseks M. Ivanovi töötamise vanglas majandustöödel, tema soovi õppida riigikeelt ning temal vabaduses elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu, kuid leidis, et need asjaolud tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks piisavad ei ole. Olulisem ja tema vabastamist välistav on see, et varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine kinnipeetavale positiivset mõju avaldanud ei ole ning tal on vanglas ka 2 distsiplinaarkaristust. Seega ei ole usutav, et M. Ivanov hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kriminaalhoolduslike vahenditega tema käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ei ole võimalik (ta on varasemalt katseajal toime pannud uued kuriteod). Kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks oluliselt riivatud ka ühiskonna õiglustunne, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

3.Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse M. Ivanov ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 3.1 M. Ivanov rõhutab, et ta on vangistuse ajal paljut mõistnud, soovib muuta oma elu paremuse suunas ja mitte kunagi enam vanglasse sattuda. Ta on valmis täitma kõiki kohustusi ja nõudeid, saama tööle 3 nädala jooksul ega ole vastu ka elektroonilisele valvele allutamisele. M. Ivanov märgib, et ta on vanglas töötanud koristajana, toidujagajana ja töötab tänaseni. Tal on 2 distsipliinirikkumist sigarettide hoidmise eest, kuid see ei näita, nagu ta ei oleks paranenud. Vabaduses oleks tal perekonna tugi. Tal on naine ja 3 last. Naine vajab väga tema abi, kuivõrd tal on raske üksi lapsi kasvatada. Tema 3-aastane tütreke ootab teda väga koju. Tal on hirm, et laps võib ta unustada. M. Ivanov toonitab sedagi, et prokuratuur, vangla ja kriminaalhooldusametnik tema vabastamise vastu ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus, kaalunud küsimust, kas M. Ivanovi on võimalik tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, asub siin eitavale seisukohale. Nimelt tuleb kohtutoimiku materjalide põhjal järeldada, et karistuse eesmärke kinnipeetava puhul saavutatuiks lugeda ei saa. Vastavat positsiooni on piisava üksikasjalikkuse ja selgusega põhjendanud juba maakohus, mistõttu ringkonnakohus seda siinkohal üle ei korda.
5.Määruskaebuse väited vastupidisele seisukohale asumiseks aga mingitki alust ei anna. Tegelikult selguvadki sellest peaasjalikult üksnes M. Ivanovi kinnitused temas vangistuse ajal väidetavalt toimunud muutuste kohta, lubadused edasiseks ning tema soov olla koos oma perega ja pereliikmete eest hoolitseda. Süüdimõistetu taolised väited ei veena ringkonnakohut aga kuidagi selles, et tema kuritegelik käitumine enam ei kordu. Kriminaalhooldusele määramine koos käitumiskontolli, elektroonilisele valvele allutamise ja võimalike lisakohustuste kohaldamisega tema seaduskuulekuse tagamiseks piisav ei oleks. On ta ju varasemalt pannud kuritegusid toime ka katseajal ning samuti ei ole ta suutnud korrakohaselt käituda isegi vangistuse kontrollitud tingimustes. Tema kuritegusid ei ole ära hoidnud ka vajadus ja soov hoolitseda oma pereliikmete eest. Kriminaalkorras on teda kokku karistatud aga juba kuuel korral ning ka vangistuses on ta kolmandat korda.
6.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.