Kohtulahend

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 1. novembri 2016. a kohtuotsus Riho Kartau suhtes jätta muutmata ja kaitsja ning prokuröri apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Esitatud süüdistus

2(28)

Riho Kartau MTÜ Bussirendikeskus nimel deklareeris 2011. a töötasu väljamakseid endale summas kokku 12134,87 eurot. Kuna Maksuamet ei viinud läbi ühingu majandustegevuse tervikkontrolli, tuleb pidada tulu-ja sotsiaalmaksud sellest väljamaksest makstuteks. Kinnitamaks nimetatud mittetulundusühingute poolt enda kohta esitatud andmete õigsust esitas Riho Kartau ühiselt ja kooskõlastatult M. Punt’ga Maksu – ja Tolliametile 2011 aasta eest 14.02.2012. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis nr 6911921 andmed selle kohta, et tema teenis palgana tulu: 6000 eurot MTÜ-s Prillimäe Selts; 20000 eurot MTÜ-s Boonusrent; 12134,87 eurot MTÜ-s Bussirendikeskus. Kinnitamaks nimetatud mittetulundusühingute poolt enda kohta esitatud andmete õigsust esitas M. Punt ühiselt ja kooskõlastatult Riho Kartau’ga Maksu – ja Tolliametile 2011 aasta eest 17.07.2012. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis nr 39201021 andmed selle kohta, et tema teenis palgana tulu: 2000 eurot MTÜ-s Boonusrent; 8000 eurot MTÜ-s Eesti Bussiliit Mittetulundusühing. Kokku 2011. aasta eest on Riho Kartau deklareerinud endale töötasu läbi enda kontrolli all olevate MTÜ -de 38134.87 eurot. Sellelt summalt pidi maksma sotsiaalmaksu kokku 12 584.71 eurot, millest tegelikult maksti ära 3960 eurot. Kokku 2011. aasta on Riho Kartau deklareerinud M. Punt’le töötasu läbi enda kontrolli all olevate MTÜ –de 10 000 eurot. Sellelt summalt pidi maksma sotsiaalmaksu kokku 3 330 eurot. Tegelikult maksti null eurot null eurosenti. Nimetatud deklareeritud andmed võttis Eesti Haigekassa aluseks Riho Kartau poolt 2012 aastal esitatud töövõimetushüvitiste põhjal väljamaksete arvestamisel. 2012 aasta tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimine Riho Kartau MTÜ Eesti Bussiliit nimel deklareeris 2012. a töötasu väljamakseid endale summas 6000 euro ja M. Punt ́ile summas 6000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei ole toimunud ja maksud jäid maksmata. Riho Kartau MTÜ Eesti Veondusliit nimel deklareeris 2012. a töötasu väljamakseid endale summas kokku 21000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei ole toimunud ja maksud jäid maksmata ja M. Punt ́ile summas kokku 6000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei ole toimunud ja maksud jäid maksmata. Riho Kartau MTÜ Eesti Transpordiliit nimel deklareeris 2012. a töötasu väljamakseid endale summas 15 000 eurot , kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei ole toimunud ja maksud jäid maksmata ja M. Punt ́ile summas kokku 15000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei ole toimunud ja maksud jäid maksmata. Riho Kartau MTÜ Bussirendikeskus nimel deklareeris 2012. a töötasu väljamakseid endale summas kokku 10 000 eurot. Kuna Maksuamet ei viinud läbi ühingu majandustegevuse tervikkontrolli, tuleb pidada tulu-ja sotsiaalmaksud sellest väljamaksest makstuks. Riho Kartau MTÜ Prillimäe Selts nimel deklareeris 2012. a töötasu väljamakseid endale summas kokku 5200 eurot, Kuna Maksuamet ei viinud läbi ühingu majandustegevuse tervikkontrolli, tuleb pidada tulu-ja sotsiaalmaksud sellest väljamaksest makstuks.

3(28)

Kinnitamaks nimetatud mittetulundusühingute poolt enda kohta esitatud andmete õigsust esitas Riho Kartau ühiselt ja kooskõlastatult M. Punt’ga Maksu – ja Tolliametile 2012 aasta eest 14.02.2013. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis nr 7468741 andmed selle kohta, et tema teenis Eesti Transpordiliit MTÜ-s 15000 eurot, Prillimäe Selts MTÜ-s 5200, Eesti Bussiliit MTÜ-s 6000, Eesti Veondusliit MTÜ-s 21000 eurot, Bussirendikeskus MTÜ-s 10000 eurot. Kinnitamaks nimetatud mittetulundusühingute poolt enda kohta esitatud andmete õigsust esitas M. Punt ühiselt ja kooskõlastatult Riho Kartau’ga Maksu – ja Tolliametile 2012 aasta eest 10.07.2013. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis nr 39123861 andmed selle kohta, et tema teenis palgana tulu: 15000 eurot MTÜ-s Eesti Transpordiliit; 6000 eurot MTÜ-s Eesti Veondusliit; 6000 MTÜ-s Eesti Bussiliit Mittetulundusühing; 400 eurot HJK Travel OÜ-s. Kokku 2012. aasta eest on Riho Kartau deklareerinud endale töötasu läbi enda kontrolli all olevate MTÜ - de 57200 eurot. Sellelt summalt pidi maksma sotsiaalmaksu kokku 18876 eurot, millest tegelikult maksti ära 528 eurot. Nimetatud deklareeritud andmed võttis Eesti Haigekassa aluseks Riho Kartau poolt 2013 aastal esitatud töövõimetushüvitiste põhjal väljamaksete arvestamisel. Kokku 2012. aasta eest on Riho Kartau deklareerinud M. Pundile töötasu läbi enda kontrolli all olevate MTÜ -de 32 000 eurot. Sellelt summalt pidi maksma sotsiaalmaksu kokku 10560 eurot, millest tegelikult maksti ära 132 eurot. (sotsiaalmaks HJK Travel OÜ) 2013 aasta tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimine Riho Kartau MTÜ Eesti Bussiliit nimel deklareeris 2013. a töötasu väljamakseid endale summas 6000 eurot ja M. Punt ́ile summas 6000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei ole toimunud ja maksud jäid maksmata. Riho Kartau MTÜ Ühtse Arengu Selts nimel deklareeris 2013. a töötasu väljamakseid endale summas kokku 8000 eurot, maksud maksmata ja M. Punt ́ile summas kokku 8000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei ole toimunud ja maksud jäid maksmata. Riho Kartau MTÜ Koostöö ja Ühistegevus nimel deklareeris 2013. a töötasu väljamakseid endale summas kokku 8000 eurot, maksud maksmata ja M. Punt ́ile summas kokku 8000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei ole toimunud ja maksud jäid maksmata. Riho Kartau MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon nimel deklareeris 2013. a töötasu väljamakseid endale summas kokku 16000 eurot, maksud maksmata ja M. Punt ́ile summas kokku 3000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei ole toimunud ja maksud jäid maksmata. Riho Kartau MTÜ Eesti Integratsiooni Assotsiatsioon nimel deklareeris 2013. a töötasu väljamakseid endale summas kokku 8000 eurot, kuigi tegelikult töötasu väljamakseid ei ole toimunud ja maksud jäid maksmata. Riho Kartau MTÜ Eesti Väliskaubanduse Assotsiatsioon nimel deklareeris 2013. a töötasu väljamakseid endale summas kokku 16000 eurot, maksud maksmata ja M. Punt ́ile summas kokku 3000 eurot, maksud maksmata. Kinnitamaks nimetatud mittetulundusühingute poolt esitatud enda kohta andmete õigsust esitas Riho Kartau ühiselt ja kooskõlastatult M. Punt’ga Maksu – ja Tolliametile 2013 aasta eest

4(28)

19.02.2013. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis nr 13610801 andmed selle kohta, et tema teenis Eesti Integratsiooni Assotsiatsiooni MTÜ-s 21000 eurot; Eesti Väliskaubanduse Assotsiatsiooni MTÜ-s 16000 eurot; Eesti Transpordi Assotsiatsioon MTÜ-s 16000 eurot; MTÜ-s Koostöö ja Ühistegevus 8000 eurot; Eesti Ühtse Arengu Selts MTÜ-s 8000 eurot; Eesti Bussiliit MTÜ-s 6000 eurot. Kinnitamaks nimetatud mittetulundusühingute poolt enda kohta esitatud andmete õigsust esitas M. Punt ühiselt ja kooskõlastatult Riho Kartau’ga Maksu – ja Tolliametile 2013 aasta eest 24.02.2014. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis nr 15465021 andmed selle kohta, et tema teenis palgana tulu: 3000 eurot MTÜ-s Eesti Transpordi Assotsiatsioon; 8000 eurot MTÜ-s Mittetulundusühing Koostöö ja Ühistegevus; 3000 eurot MTÜ-s Eesti Väliskaubanduse Assotsiatsioon; 8000 eurot MTÜ-s Eesti Ühtse Arengu Selts; 6000 eurot MTÜ-s Eesti Bussiliit Mittetulundusühing; 100 eurot HJK Travel OÜ-s. Kokku on Riho Kartau deklareerinud endale põhjandamatult töötasu läbi enda loodud ja kontrolli all olevate MTÜde 2013 aastal 75000 eurot ja M. Punt ́ile deklareeris põhjendamatult töötasu 2013 aastal 28000 eurot. Riho Kartau 2013 aastal MTÜ-d reaalselt ei tegutsenud, deklaratsioonivormidel TSD deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamakseid ei tehtud ja deklareeritud sotsiaalmaksu ei tasutud. Nimetatud deklareeritud andmed võttis Eesti Haigekassa aluseks Riho Kartau poolt 2014 aastal esitatud töövõimetushüvitiste põhjal väljamaksete arvestamisel. Õiguslik taust Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 5 lg 1 p 1 kohaselt on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse tähenduses Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. RaKS § 25 lg 1 sätestab, et ravikindlustushüvitis on muuhulgas rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral. RaKS § 50 lg 1 kohaselt on ajutine töövõimetushüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Vastavalt 19.09.2002. a vastu võetud sotsiaalministri määrusele nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ § 2 ja 3 kohaselt määrab ja maksab Haigekassa hüvitist töövõimetuslehe alusel. RaKS § 50 lg 3 p 1,4 kohaselt on ajutise töövõimetuse liigiks haigushüvitis ja hooldushüvitis. RaKS § 53 lg 1 kohaselt ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. RaKS § 55 lg 1 sätestab, et kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5.

5(28)

RaKS § 55 lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Haigekassale valeandmete ja põhjendamata hüvitistaotluste esitamine R.Kartau poolt MTÜ Bussirendikeskuse poolt: Riho Kartau MTÜ Bussirendikeskus juhatuse liikmena esitas MTÜ Bussirendikeskus nimel Eesti Haigekassale ajavahemikul 23.01.2012. a- 04.03.2013. a töövõimetuslehed koos saatekirjaga, mille kohaselt oli hüvitise saajaks Riho Kartau. Nimetatud töövõimetuslehed Eesti Haigekassa aktsepteeris ja maksis nende alusel Riho Kartaule välja haigushüvitist summas 18 604,36 eurot. 2012. a Töövõimetuslehtede (edaspidi TVL) menetlemisel võeti keskmine arvestuslik päevatulu 2011 deklareeritud andmete põhjal, mis pidi olema 104,48 eurot, kuid 21.11.2014 Maksu-ja Tolliametilt saadud teate alusel pidi olema 32,88 eurot. Hooldusleht nr 00175782 (09.01.-23.01.2012) hüvitati 14 päeva eest summas 924,44eurot (p.o. 290,92eurot), hüvitati rohkem 633,52eurot Hooldusleht nr 00177104 (30.01.-06.02.2012) hüvitati 8 päeva eest summas 528,25eurot (p.o. 166,24eurot), hüvitati rohkem 362,01eurot Hooldusleht nr 00179629 (08.03.-14.03.2012) hüvitati 7 päeva eest summas 462,22eurot (p.o. 145,46eurot), hüvitati rohkem 316,76eurot Hooldusleht nr 00181995 (23.04.-27.04.2012) hüvitati 5 päeva eest summas 330,16eurot (p.o. 103,90eurot), hüvitati rohkem 226,26eurot Hooldusleht nr 00183688(28.05.-10.06.2012) hüvitati 14 päeva eest summas 924,44 eurot (p.o. 290,93 eurot), hüvitati rohkem 633,52 eurot Hooldusleht nr 00186108 (01.08.-10.08.2012) hüvitati 10 päeva eest summas 660,31 eurot (p.o. 207,80 eurot), hüvitati rohkem 452,51 eurot Haigusleht (tööõnnetus) nr 00187668 (04.09.-03.10.2012) hüvitati 29 päeva eest summas 2 393,64 eurot (p.o. 753,28 eurot), hüvitati rohkem 1 640,36 eurot Järg haigusleht nr 00189106 (04.10.-02.11.2012) hüvitati 30 päeva eest summas 2 476,18 eurot (p.o. 779,26 eurot), hüvitati rohkem 1 696,92 eurot Järg haigusleht nr 00191039 (03.11.-02.12.2012) hüvitati 30 päeva eest summas 2 476,18 eurot (p.o. 779,26 eurot), hüvitati rohkem 1 696,92 eurot Järg haigusleht nr 00193304 (03.12.2012-01.01.2013) hüvitati 30 päeva eest summas 2 476,18 eurot (p.o. 779,26 eurot), hüvitati rohkem 1 696,92 eurot

6(28)

Järg haigusleht nr 00194578 (02.01.-31.01.2013) hüvitati 30 päeva eest summas 2 476,18 eurot (p.o. 779,26 eurot), hüvitati rohkem 1 696,92 eurot. Järg haigusleht nr 00197304 (01.02.02.03.2013) hüvitati 30 päeva eest summas 2 476,18 eurot (p.o. 779,26 eurot), hüvitati rohkem 1 696,92 eurot. Tegelikkuses oli Riho Kartau õigustatud töövõimetushüvitist vastavatel perioodidel saama 5 854,83 euro. Ümberarvestuse tulemusena hüvitati 2012. a eest kokku rohkem 12 749,53 eurot. OÜ HJK Varad poolt: Samuti Riho Kartau esitas OÜ HJK Varad poolt töövõimetuslehed koos tema poolt täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsitud saatekirjaga, milliseid tema täitis ja kirjutas alla M. Punt’i poolt, haigestumise kohta ajavahemikul 22.03.2013. a kuni 01.10.2013. a, mille kohaselt oli hüvitise saajaks Riho Kartau. Nimetatud töövõimetuslehed Eesti Haigekassa aktsepteeris ja maksis nende alusel Riho Kartau ́le välja haigushüvitist summas 10823,19 eurot. 2013. a TVL-de menetlemisel oli keskmine päevatulu 104,48 eurot, kuid 21.11.2014 Maksu-ja Tolliametilt saadud teate alusel pidi olema 58,08 eurot. Töövabastuse periood 11.03.2013. a - 22.03.2013. a hooldatav isik IK (ik:XXXXXXXXXXX) kindlustatud isik Riho Kartau , Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1188,49 eurot; Töövabastuse periood 25.03.2013. a -01.04.2013. a hooldatav isik IK (ik:XXXXXXXXXXX) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 792,32 eurot; Töövabastuse periood 15.04.2013. a - 05.05.2013. a hooldatav isik IK (ik:XXXXXXXXXXX) kindlustatud isik Riho Kartau , Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1126,59 eurot; Töövabastuse periood 23.05.2013. a - 05.06.2013. a hooldatav isik IK (ik:XXXXXXXXXXX) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1389,57 eurot; Töövabastuse periood 11.06.2013. a - 25.06.2013. a ja 26.06.2013. a - 11.07.2013. a haigestumine, kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1993,19 eurot; Töövabastuse periood 12.07.2013. a - 25.07.2013. a ja 26.07.2013. a - 31.07.2013. a haigestumine, kindlustatud isik Riho Kartau, Haigekassa otsus üle kanda 1733.21 eurot; Töövabastuse periood 11.09.2013. a - 02.10.2013. a tööõnnetus, kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 2599,82 eurot; Riho Kartau ei omanud ajavahemikul 22.03.2013. a kuni 01.10.2013. a OÜ HJK Varad (registrikood 12377879) kehtivat ravikindlustust. Riho Kartau ei olnud OÜ HJK Varad juhatuse liige ega volitatud isik. OÜ-l HJK Varad majandustegevus puudus, esitamata on töötasu väljamaksete deklaratsiooni vormid TSD. Samuti ei olnud Riho Kartau’l õigust saada hüvitist Eesti Haigekassalt taotletud summas, kuna töövõimetushüvitise aluseks olnud andmed R. Kartau sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta 2012. a eest on olnud valed. Seega Riho Kartau ́le eelnimetatud töövõimetuslehtede alusel väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitis kokku summas 10 823,19 eurot on olnud alusetu.

7(28)

MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsiooni poolt: Samuti Riho Kartau MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsiooni juhatuse liikmena esitas MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsiooni nimel Eesti Haigekassale ajavahemikul 11.11.2013. a -10.06.2014. a töövõimetuslehed koos saatekirjaga, mille kohaselt oli hüvitise saajaks Riho Kartau. Nimetatud töövõimetuslehed Eesti Haigekassa aktsepteeris ja maksis nende alusel Riho Kartau ́le välja haigushüvitist summas 14 195,12 eurot. 2013. a TVL-de menetlemisel oli keskmine päevatulu 156.71 eurot, kuid 21.11.2014 Maksu-ja Tolliametilt saadud teate alusel pidi olema 58,08 eurot ja 2014. a TVL-de menetlemisel oli keskmine päevatulu 205,48 eurot, kuid 21.11.2014. a Maksu-ja Tolliametilt saadud teate alusel pidi olema 16,44 eurot. Töövabastuse periood 21.10.2013. a - 11.11.2013. a haigestumine, kindlustatud isik Riho Kartau , Eesti Haigekassa otsus üle kanda 235,00 eurot ja kohtutäiturile 978,25 eurot; Töövabastuse periood 10.12.2013. a - 12.01.2014. a tööõnnetus, kindlustatud isik Riho Kartau, Haigekassa otsus üle kanda 363,00 eurot ja kohtutäiturile 3722,43 eurot; Töövabastuse periood 13.01.2014. a - 13.02.2014. a tööõnnetus, kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1,63 eurot ja kohtutäiturile 3960,00 eurot; Töövabastuse periood 13.03.2014. a - 17.03.2014. a hooldatav isik IK (ik:XXXXXXXXXXX) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 649,32 eurot; Töövabastuse periood 24.04.2014. a - 07.05.2014. a hooldatav isik IK (ik:XXXXXXXXXXX) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1818,09 eurot; Töövabastuse periood 21.05.2014. a - 02.06.2014. a hooldatav isik IK (ik:XXXXXXXXXXX) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1,22 eurot ja kohtutäiturile 1687,00 eurot; Töövabastuse periood 04.06.2014. a - 09.06.2014. a hooldatav isik IK (ik:XXXXXXXXXXX) kindlustatud isik Riho Kartau, Eesti Haigekassa otsus üle kanda 1,18 eurot ja kohtutäiturile 778,00 eurot; Kuna MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon reaalselt ei tegutsenud, deklaratsioonidel vormid TSD deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamakseid ei tehtud ja deklareeritud sotsiaalmaksu ei tasutud, on Riho Kartau ravikindlustuskaitse alates 01.10.2013. a alusetu. Samuti ei olnud Riho Kartau’l õigust saada Eesti Haigekassalt hüvitist taotletud summas, kuna töövõimetushüvitise aluseks olnud andmed Riho Kartau sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta 2012. a ja 2013. a eest on olnud valed. Seega Riho Kartaule eelnimetatud töövõimetuslehtede alusel väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitis kokku summas 14 195,12 eurot on olnud alusetu. Haigekassale valeandmete ja põhjendamata hüvitistaotluste esitamine M.Pundi poolt

8(28)

M. Punt, olles teadlik, et R.Kartau poolt Maksuametile TSD deklaratsioonides esitatud M. Pundile tehtud ja sotsiaalmaksudega maksustatavate väljamaksete kohta andmed ei ole õiged, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatud Riho Kartauga, esitas OÜ HJK Travel nimel kokku kuuel korral töövõimetuslehed, mille alusel maksti tema poolt osutatud ER kontole kokku 2515.26 eurot, kuid pidi hüvitama 336.05 eurot, seega põhjendamatu väljamakse suurus on 2179.21 eurot. Kokkuvõtte Seega on Riho Kartau koos M. Punt`iga toime pannud eelnimetatud kuriteod, eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu- saada alusetult töövõimetushüvitist. Olles teadlikud asjaolust, et maksudeklaratsioonil näidatud sotsiaalmaksuga maksustatavad summad on aluseks mitmete riigi poolt makstavate hüvitiste arvutamisel, sh vanemahüvitise seaduse ja ravikindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste arvutamisel; samuti on andmed olulised pensionistaaži ja väljamaksmisele kuuluva pensioni suuruse arvestamisel, lõid eelpoolnimetatud ühingute nimel Riho Kartau ja M. Punt Maksu - ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise kaudu väära ettekujutuse deklareeritud väljamakseid saanud isikute töötamisest nendes ühingutes, väljamakstud summadelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksusummadest ja esitasid töövõimetuslehtedes Haigekassale taotlused hüvitiste väljamaksmiseks, mida ka hüvitati, millise tegevusega on käesolevaks hetkeks tekitatud Eesti Vabariigile kahju mitte vähem kui 39947.05 eurot. Seega Riho Kartau pani toime kelmuse, st varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupis, isiku poolt , kes on varem toimepannud kelmuse, ning suures ulatuses , s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegu on endiselt kriminaalkorras karistatav kui teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi kvalifitseeritavana kuriteona. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] KarS § 344 lg 1 Samuti Riho Kartau ́t (ik 37607284234) süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises, mis seisnes sellest, et tema , omamata õigust esineda juriidilise isiku esindajana, kindlakstegemata kohas ja ajal , kuid hiljemalt kui dokumendis näidatud kuupäeval võltsis Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „22 03 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00200867 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“ „4000-„ „22 03 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „08 04 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00202330 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „5000-„, „08 04 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „03 05 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00203580 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „6000-„, „03 05 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „05 06 2013“ „LAKI 19 TALLINN

9(28)

HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00206182 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „5000-„, „05 06 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „12 07 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00207320 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „6000-„, „12 07 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „01 08 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00208800 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „6000-„, „31 07 2013“ „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt. Samuti võltsis kindlakstegemata kohas Töövõimetuslehtede saatekirja täitis sellel oma käega alljärgneva teksti: „ OÜ HJK VARAD“ „ 12377879“ „03 10 2013“ „LAKI 19 TALLINN HARJU 12915“ „XXXXXXXX“ „MARGE PUNT“ ja allkirja Marge Punti nimelt, samuti võltsis töövõimetuslehe nr 00211991 kirjutades sellele käsikirjalise teksti – „12377879“ „OÜ HJK VARAD“, „6000-„, „11 09 2013“, „01 10 2013“, „MARGE PUNT“ „XXXXXXXX“ ja allkirja Marge Punti nimelt, 14.03.2013.a. Kindlustatavate isikute nimekirja kirjutades sinna oma käega äriühingu regisrti koodi „12377879“, sotsiaalmaksja maksja nimi „OÜ HJK VARAD“, aadress „TALLINN , LAKI, 19, HARJU, 12915“ (postiindeks) , kindlustatud isiku isikukoodi „37607284234“, nimi „RIHO KARTAU“, tööle asumise kuupäeva „08.03.2013“, kontaktisiku nimi : „MARGE PUNT“, kontakttelefon „XXXXXXXX“, e-posti aadress XXX, esitamise kuupäev „ 14.03.2013“, esindaja MARGE PUNT“ ja allkija Marge Pundi nimel, eesmärgiga esitada võltsitud töövõimetuslehtede saatekirjad ja töövõimetuslehed Eesti Haigekassale töövõimetushüvitiste arvestamiseks ja hiljem nende alusel väljamakstavate hüvitiste omandamiseks. Kirjeldatud viisil võltsitud dokumendiga oli võimalik saada õiguse , esinedes haigestunud isiku tööandja-juriidilise isiku esindajana seaduse alusel , koostada ja edastada andmeid Haigekassale juriidilise isiku nimel. Seega tema dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega pani Riho Kartau toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 345 lg 1 Samuti Riho Kartau ́t süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes selles, et tema esitas Tallinnas Lastekodu tn 48, Eesti Haigekassa Harju osakonnale enda poolt võltsitud Töövõimetuslehtede saatekirju koos töövõimetuslehtedega alljärgnevalt: - 22.03.2013. a esitas võltsitud Töövõimetuslehtede saatekiri koos Töövõimetuslehega nr 00200867, - 08.04.2013. a esitas võltsitud Töövõimetuslehtede saatekiri koos Töövõimetuslehega nr 00202330, - 03.05.2013. a esitas võltsitud Töövõimetuslehtede saatekiri koos Töövõimetuslehega nr 00203580, - 05.06.2013. a esitas võltsitud Töövõimetuslehtede saatekiri koos Töövõimetuslehega nr 00206182, - 12.07.2013. a esitas võltsitud Töövõimetuslehtede saatekiri koos Töövõimetuslehega nr 00207320,

10(28)

- 01.08.2013. a esitas võltsitud Töövõimetuslehtede saatekiri koos Töövõimetuslehega nr 00208800, - 01.10.2013. a esitas võltsitud Töövõimetuslehtede saatekiri koos Töövõimetuslehega nr 00211991, - 14.03.2015.a. esitas võltsitud dokumendi, Ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 punktides 1,2,4 ja 5 nimetatud isikutest „ Kindlustatud isikute nimekiri“ eesmärgiga omandada juriidilise isiku OÜ HJK Varad reg.kood 12377879 ja füüsilise isiku Marge Punt’i õigusi esineda äriühingu nimel. Seega Riho Kartau võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KatS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

11(28)

12(28)

pettuslik tegu seisnes haigekassale valeandmete esitamisel selles, et nende esitamisel lõi R. Kartau haigekassale ettekujutuse, et tal on RaKS-i tähenduses kindlustuskaitse OÜ-s HJK Varad ja MTÜ-s Eesti Transpordi Assotsiatsioon. OÜ HJK Varad nimel esitatud hüvitistaotluste osas nähtub süüdistusest, et R. Kartau esitas haigekassale taotlused perioodil 22.03.2013-1.10.2013, kuid tal ei olnud sel perioodil kehtivat ravikindlustust ning andmed hüvitise suuruse arvutamise aluseks olnud 2012.a. tulude kohta olid olnud valed. MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon nimel esitatud taotluste osas nähtub süüdistusest, et R. Kartau esitas taotlused haigekassale ajavahemikul 11.11.201310.06.2014, kuigi R. Kartaul ei olnud tegelikkuses alates 1.10.2013 ravikindlustuskaitset ning andmed 2012 ja 2013.a tulude kohta olid olnud valed. OÜ HJK Varad ja MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsiooni nimel esitatud hüvitistaotluste osas on maakohus tõendeid hinnanud ja lugenud tuvastatuks, et R. Kartau pettis haigekassat sellega, et lõi eksituse enda ravikindlustuskaitse kohta OÜ-s HJK Varad ja MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon (otsuse lk-d 16-17, lk 18 kolmas lõik).

13(28)

14(28)

Määrati, et karistuse kandmise algust loetakse karistuse kandmisele asumise päevast või Riho Kartau kinnipidamise päevast. KarS § 491 lg 1 alusel kohaldati Riho Kartau suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu, mille kohaselt ta ei tohi 2 (kahe) aasta jooksul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Riho Kartault mõisteti välja kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: Käekirjaekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt nr 14E-DK0155) 564 eurot. Käekirjaekspertiisi maksumusest jäänud 50 % summas 282 eurot jäeti riigi kanda.

15(28)

hinnangul käesolevas kriminaalasjas tegemist olukorraga, kus maksudeklaratsioone esitanud juriidilistel isikutel ei teki maksukohustust majandustegevuse maksustamisel ja seda põhjusel, et puudus tulu ning tulu näitamine oli R. Kartau jaoks vajalik selleks, et eelmise kalendriaasta tulu deklareerimise kaudu oleks tal võimalik taotleda riikliku hüvitise saamist soovitud ulatuses. Seega ei olnud TSD deklaratsioonides valeandmete esitamine suunatud riigile maksude korrapärase laekumise vastu ega mõjutanud maksundust. Sellest tulenevalt nõustus maakohus prokuröriga, et süüdistatava tegevust tuleb käsitleda kelmusena KarS § 209 tähenduses. Enne 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis oli kelmusena karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivsed tunnused seisnevad pettuses, st tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomises, mille tulemusena satub kannatanu eksimusse ja teeb varakäsutuse, süüdlane aga saab varalist kasu. Tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste kui sisemiste asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust varakäsutuse tegemiseks, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Maakohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas on uuritud tõenditega üheselt ja vaieldamatult tuvastatud, et Riho Kartau oli esitanud aastatel 2011-2013 valeandmeid enda tulude kohta, suurendades neid alusetult, millele järgnes ajavahemikul 2012-2014 tema kalendripäeva keskmise tulu arvutamine suuremas ulatuses, kui see oleks pidanud tegelikult olema. Pettus arutatava teo puhul seisnes samuti Eesti Haigekassa eksitusse viimises asjaolu kohta, et Riho Kartaul on ravikindlustuse seaduse tähenduses kindlustuskaitse OÜ-s HJK Varad ja MTÜ-s Eesti Transpordi Assotsiatsioon. Pettuse tulemusel maksis talle Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitist esimesel puhul suuremas summas ning teisel puhul oli hüvitise väljamaksmine alusetu algusest peale. Mõlemal korral on Riho Kartau oma käitumisega viinud eksitusse Maksu- ja Tolliameti ning Eesti Haigekassa kaudu Eesti Vabariiki, mis tingis varalise kahju tekkimise ning Riho Kartau sai sellest varalist kasu. Seega on kohtu hinnangul tegemist kelmusega KarS § 209 tähenduses ning Riho Kartau süü selles on täielikult tõendamist leidnud. Maakohus analüüsis eraldi aga Riho Kartaule esitatud süüdistust osas, kus teda süüdistatakse kelmuse toimepanemises ühiselt ja kooskõlastatult Marge Pundiga. Süüdistuse tekstis on see pealkirjastatud „Haigekassale valeandmete ja põhjendamata hüvitistaotluste esitamine M. Pundi poolt“. Maakohus leidis, et selles osas esitatud süüdistus on puudulik, ei sisalda faktilisi asjaolusid ning on sõnastatud nii, et sellest ei ole võimalik aru saada, kelle vastu see on esitatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud, et nõudes süüdistusfunktsiooni kandjalt süüdistatavale omistatava tegevuse täpset kirjeldamist ja karistusseaduse nende sätete ära näitamist, mille põhjal isiku käitumine moodustab kuriteo, kujutab see endast kaitseõiguse keskset garantiid. Otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-16 on Riigikohtu kriminaalkolleegium sedastanud järgmist: „KrMS §-s 268 nähakse ette nõuded, millest lähtudes määratakse kindlaks kohtus arutatava kriminaalasja ese, st need faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused, mida tuleb kohtumenetluses isiku süü tuvastamiseks käsitleda ning millele saab rajada kohtuotsuse. Eeskätt peavad kõnealused nõuded piiritlema kohtumenetluse eseme (piiritlemisfunktsioon) ja tagama KrMS §-s 14 ette nähtud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimise ning süüdistatava kaitseõiguse (informeerimisfunktsioon). Riigikohus on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks“.

16(28)

Maakohus leidis, et Riho Kartaule arutatavas kuriteoepisoodis esitatud süüdistus ei vasta eelpool nimetatud kriteeriumidele, see ei sisalda ühtegi faktilist asjaolu, mistõttu isiku süü analüüsimisel kohtuotsuses oleks kohus vältimatult väljunud süüdistuse piiridest. Pealegi võib süüdistuse teksti sõnastusest järeldada, et süüdistus on esitatud Marge Pundile, kuna peale ühe viite kuriteo toimepanemisele ühiselt ja kooskõlastatult R. Kartauga ei ole R. Kartaule omistatavat tegu mainitud üldse. Sellest tulenevalt on maakohus jõudunud seisukohale, et arutatavas kuriteoepisoodis tuleb R. Kartau õigeks mõista ning esialgsest kvalifikatsioonist tuleb välja jätta ka p-s 3 sätestatud koosseisuline tunnus - kelmuse toimepanemine grupi poolt. KarS § 209 lg 2 p 1,2,3 (alates 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsioonis KarS § 209 lg 2 p 1,3,4) süüdistuse osas leidis maakohus, et Riho Kartau tegevus tuleb kvalifitseerida enne 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni KarS § 209 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Riho Kartau on tekitanud Eesti Vabariigile varalist kahju summas 37 767,84 eurot (MTÜ Bussirendikeskuse kuriteoepisoodis 12 749,53 eurot, OÜ HJK Varad kuriteoepisoodis 10 823,19 eurot ja MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon kuriteoepisood 14 195,12 eurot). Tekitatud kahju suuruse kindlaks määramisel on lähtutud Eesti Haigekassa poolt Riho Kartaule alusetult väljamakstud ravikindlustushüvituse suurusest, mille omakorda kindlaksmääramisel lähtuti Maksu- ja Tolliameti elektroonilise sotsiaalmaksu andmebaasi alusel võetud kalendripäeva keskmise tulu suurusest, milliseks oli vastavalt Eesti Haigekassa kinnitusele 2012 aastal 32,88 eurot, 2013.aastal 58,08 eurot ja 2014.aastal 16,44 eurot (V köide tlk 115-116). Riho Kartau poolt Eesti Haigekassale esitatud töövõimetuslehtedel märgitud ajutise töövõimetuse ajaperioodidest ning ravikindlustuse seaduse sätetest. Enne 01.01.2015.a. kehtima hakanud KarS § 121 lähtuti kuriteoga tekitatud kahju ulatuse määramisel KarSRS §-s 8 toodud kriteeriumidest, nimelt igal aastal kehtestatavast palga alammäärast. Suureks kahjuks hinnati kooskõlas KarSRS § 8 p-ga 2 summa, mis ületab palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-72-10 asuti seisukohale, et kelmuse toimepanemise ajaks tuleb lugeda aega, mil süüdlane pani toime pettusliku teo. Arutatavas kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt pani Riho Kartau toime viimase pettusliku teo – valeandmete esitamine Eesti Haigekassale, esitades töövõimetuslehed MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon nimel, 2014.aastal. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 § 1 p-le 1 kehtestati 01. jaanuarist 2014.a. kuutasu alammääraks 355 eurot, seega tuleb suureks ulatuseks lugeda summat, mis ületab 35 500 eurot. Maakohus nõustus prokuröri käsitlusega selles, et kuigi alates 01.01.2015.a. kehtima hakanud KarS § 12 1 lg 1 sätestab olulise kahju suuruseks 40 000 eurot, ei kohaldu R. Kartau suhtes KarS § 5 lg 2 sätted ning tagasiulatuvalt kohalduvad kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusnormid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-4-08 märkinud, et kahju suuruse sidumine palga alammääraga oli tingitud seadusandja tahtest siduda kahju suuruse arvestamiste alused majandusliku olukorra näitajatega. „Tegemist ei ole sisuliselt isiku olukorda kergendava seadusega KarS § 5 lg 2 tähenduses, vaid kahju suuruse rahalise väljenduse korrigeerimisega vastavalt ajas muutunud majandusnäitajatele, mis jätab olulise ja suure kahjumäära reaalväärtuse samaks.“ Maakohus leidis, et toodud lähenemine on aktsepteeritav ka kehtiva karistusõiguse puhul, kuna karistusseadustiku täiendamine uue sättega oli tingitud arusaamast, et varalist kahju reguleerivate sätete paiknemine karistusseadustiku rakendamise seaduses on vale, kuna need pole olemuslikult üleminekunormid või rakendussätted (vt karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja). Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kahju suuruse hindamise kriteeriumiks on endiselt kuriteo

17(28)

toimepanemise ajal kehtinud majandusliku olukorra näitajad ning majandusnäitajate muutumine ei ole käsitatav isiku olukorda kergendava karistusseadusena. Maakohus leidis, et Riho Kartau oli kelmuse toime pannud kavatsetult. Ta oli teadlik, et ettevõtetes, kelle kohta ta on korduvalt deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ning endale töötasu väljamaksmist, puudus majandustegevus, seega oli ta teadlik esitatud deklaratsioonides deklareeritud andmete ebaõigsusest, samuti oli teadlik, et tal puudus õigus esitada Eesti Haigekassale töövõimetuslehti ja taotleda seeläbi ravikindlustushüvitise väljamaksmist OÜ HJK Varad ja MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsioon nimel. R. Kartau tahe oli suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele, tekitades sellega riigile varalist kahju. Maakohus märkis, et selline järeldus põhineb mitte üksnes kohtulikul uurimisel uuritud tõendite analüüsil, vaid ka Riho Kartau kohtueelses menetluses antud ja kohtulikul uurimisel avaldatud ütlustel, mille kohaselt ta rääkis, kuidas tuttav soovitas talle asutada mitmeid firmasid eesmärgiga näidata töötasu ja muid hüvesid ning kes lubas talle kaasabi Eesti Haigekassas olevate sidemete kaudu hüvitiste väljamaksmisel (VI köide tlk 59-60). Alates 01.01.2015.a kehtima hakanud redaktsiooni järgi on kelmusena karistatav teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Teisele isikule kahju tekitamine on objektiivse koosseisu elemendina dispositsiooni sisse viidud ning R. Kartaule inkrimineeritud käitumine on endiselt kuriteona karistatav, arvestades seejuures ka tema poolt Eesti Vabariigile varalise kahju tekitamist summas 37 767,84 eurot. Dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise osas leidis maakohus järgmist. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Riho Kartaud KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Eesti Haigekassale OÜ HJK Varad nimel töövõimetuslehtede ja saatekirjade võltsimises ja nende kasutamises. Maakohus leidis, et ka selles osas on Riho Kartau süü tõendamist leidnud. Süüdistatav on enda ütluste kohaselt tunnistanud, et käitus valesti, kui esitas töövõimetuslehed OÜ HJK Varad nimel ja pannud allkirja Marge Pundi asemel, ta on kinnitanud tema ja OÜ HJK Varad vahel seose puudumist, ta ei ole tööd teinud selles firmas ega kunagi töötasu saanud (VI köide tlk 45). Ka Marge Pundi poolt antud ja kohtulikul uurimisel avaldatud ütlustest (I köide tlk 6) nähtub, et tema ei ole Eesti Haigekassale töövõimetuslehti ega saatekirju esitanud OÜ HJK Varad nimel. Ta teadis, et R. Kartau oli seoses lapse haigestumisega haiguslehel, aga ei tea, et R. Kartau oleks selleks kasutanud OÜ-d HJK Varad. Nimetatud töövõimetuslehtedele ja saatekirjadele (III köide tlk 113-126) oli Riho Kartau M. Pundi nimel kirjutanud kõik tööandjat puudutavad andmed, pannud kuupäeva ja allkirja. Käekirja ekspertiisiakti nr 14E-DK0155 kohaselt on töövõimetuslehtede saatekirjadel ja töövõimetuslehtedel ees- ja perekonnanimi ja allkirjad kirjutatud Riho Kartau poolt (IV köide tlk 7-10). Maakohus asus seisukohale, et Riho Kartau käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja ta on selle teo toime pannud kavatsetult. Võltsides süüdistuses loetletud dokumente ja esitades need Eesti Haigekassale, sai R. Kartau võimaluse, seega omandas õiguse taotleda ravikindlustushüvitise saamist. Dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine kujutab endast käesoleva kriminaalasja aspektis pettuslikku tegu, st Eesti Haigekassale ebaõige ettekujutuse loomist tegelikest asjaoludest ehk asjaolust, et R. Kartau oleks ettevõte OÜ

18(28)

HJK Varad kaudu ravikindlustusega kindlustatud isik, samuti oli dokumentide võltsimine pettuse realiseerimise vahendiks, kuna OÜ HJK Varad juhatuse liikmeks oli Marge Punt ning töövõimetuselehtede esitamise järgselt hüvitise saamine oleks võimalik vaid juhul, kui tööandja kohta käivate andmete sissekandmine oleks täidetud Marge Pundi nimel. Sellest tulenevalt maakohus leidis, et antud kriminaalasjas R. Kartaule inkrimineeritud dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine moodustab kogumi kelmusega, mistõttu karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 63 lg 1 sätetest.

19(28)

Assotsiatsioon töövõimetuslehed asuvad III köites tlk 102-108, kokku 7-l korral maksti välja 14 195,12 eurot.

20(28)

Tavaolukorras oleks pidanud arutama R. Kartaule käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud tegusid koos tegudega, mille eest teda karistati 02.09.2014.a. Arvestades seda, et Riho Kartau pani arutatavad kuriteod toime Harju Maakohtu 02.06.2010.a. otsusega määratud katseajal ning järgides seejuures KarS § 65 lg 2 põhimõtteid, pidanuks juba 2014.a. otsuse teinud kohus pöörama ärakandmata karistuse täitmisele. Lisaks põhikaristusele pidas maakohus vajalikuks mõista Riho Kartaule lisakaristusena KarS § 491 sätestatud ettevõtluskeeldu. Riho Kartaud on korduvalt karistatud tegude eest, millised on toime pandud eraettevõtluse valdkonnas, osaledes erinevate juriidiliste isikute juhtimises. Maakohus järeldas sellest, et uute sellega seotud kuritegude toimepanemise oht on Riho Kartau puhul märkimisväärne. Seega on lisakaristuse mõistmine põhjendatud.

ESITATUD APELLATSIOONID

21(28)

maksulaekumiste vastu. Näiteks maksudeklaratsioonis valeandmeid esitades loodud näilik tagastusnõue kahjustab riigi maksulaekumisi ühtemoodi olenemata sellest, kas näiliku tagastusnõude looja nimetab (tegelikult olematu) maksuõigussuhte poolena iseennast või kedagi teist. Ka maksudeklaratsioonis maksuõigussuhte kohta esitatud andmete sisulise õigsuse kontrollimise keerukus ja õiguserikkumise avastamise raskus ei sõltu asjaolust, kas deklaratsiooni esitas selleks õigustatud või mitteõigustatud isik. Järelikult on maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine karistatav MKS § 152 või KarS § 386 järgi sõltumata sellest, kas maksudeklaratsiooni on esitanud maksukohustuslane ise (tema pädev esindaja) või isik, kellel ei ole volitusi maksudeklaratsiooni esitamiseks.“ Kaitsja leiab, et käesoleval juhul on tegemist ilmselgelt analoogse situatsiooniga kui viidatud Riigikohtu lahendis, süüdistus on kvalifitseerinud maksualase süüteo kelmusena ning isik tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna suure kahju piirmäär oli KarS § 1211 kohaselt 40 000 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on etteheidetava kahju tekitamise ulatus 39 947,05 eurot. Kaitsja märgib, et teo toimepanemise ajal kehtis Karistusseadustiku redaktsioon järgmises sõnastuses: § 389-2. Maksukelmus suures ulatuses (1) Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise eest tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam, – karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kaitsja leiab, et seadusandja on sellise eriregulatsiooni kehtestanud teadlikult. Iga maksudeklaratsiooniga seotud vaidlus ilmselgelt ei saa endas kätkeda süüteokoosseisu, vaid tavajuhtumil tuhanded vaidlused ja eriarvamused maksudeklaratsioonidega seoses lahendatakse maksumenetluse sätete alusel, millega praktiliselt iga ettevõtja või raamatupidaja kokku puutub. Maksukuriteona saab ikkagi ja ainult kätkeda olukorda, kus antud juhul on välja makstud hüvitist üle suurele kahjule 40000 eurole vastava summa. Haigekassa tunnistaja sõnul on selliseid juhtumeid neil märkimisväärseid, seaduse ühetaolise kohaldamise korral tuleks kõik vastavad isikud vastutusele võtta. See ei vastaks seadusandja mõttele ega sättele. Prokuratuur esitas kohtuvaidluste käigus uue nägemuse, kuid see on ilmselgelt kunstlik. Süüdistusaktis on kirjeldatud situatsiooni kohtuvaidlustest erinevalt. Süüdistuse väide on, et eksitamine esineb deklaratsioonide esitamises Maksu- ja Tolliametile. See on juriidiliselt ka ilmselge tegelikkus. Kohtuvaidluses öeldu ei vasta süüdistusaktile ning väljub selle raamest. Seega ei esine Riho Kartau tegevuses süüteokoosseisu. Kaitsja leiab, et süüdistatava süü tuvastamisel peab karistuste liitmisel lähtuma põhimõttest, et süüdistusaktis toodud tegevuse ajal ei olnud veel Riho Kartau suhtes katseaega kohaldatavat kohtuotsust veel tehtud. KarS § 65 lg 1 alusel, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus § 64 sätestatud korras. Küsitud karistus ilmselgelt ei vasta tavapärasele kohtupraktikale. Kaitsja märgib, et prokuröri loogika karistuste liitmise kohta on samuti pretsetenditu ning vastuolus varasema kohtu ja prokuratuuri praktikaga. On ilmselge, et kui isiku suhtes on teine asi paralleelselt menetluses, siis ei ole võimalik kohaldada karistust analoogsetel põhimõtetel kui juhul, kui tegu on toime pandud peale kohtuotsust. Vastasel korral tekiks absurdne olukord, kus isikud, kelle puhul ühendatakse kaks episoodi ühte menetlusse, saavad ühesuguse kohtlemise ja kelle suhtes riik uurib teist kriminaalasja kauem, viibivad juba katseajal ja saavad oluliselt karmima kohtlemise. Kaitsja hinnangul on kõige loogilisem võimalik karistus süüdimõistmise korral lugeda karistus varasemaga kaetuks.

22(28)

KarS § 74 lg 5 uus redaktsioon võimaldab ka karistuse kohaldamist käitumiskontrolliga. Antud juhul oleks see võimalik, arvestades et isik on sõlminud Haigekassaga kokkuleppe ning täidab seda graafiku alusel. Taolise karistuse kohaldamisel oleks rahuldatud ka kannatanu huvid, kuna hüvitatud saaks nende tsiviilhagi. Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 05.05.2016.a otsus kriminaalasjas nr 1-15-10113 Riho Kartau süüdimõistmises täies ulatuses ning mõista isik kõikides süüdistustes õigeks, jättes seejuures menetluskulud riigi kanda.

23(28)

Antud maakohtu seisukoht on põhimõtteliselt kooskõlas Riigikohtu 27. septembri 2010.a otsuse nr 3-1-1-72-10 (VV süüdistusasi) punktis 12 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt tulenevalt KarS § 12 lg 2 on karistusõiguslikus mõttes tegu (tegevus või tegevusetus) ja sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg objektiivse süüteokoosseisu eraldiseisvad tunnused, millest üks ei saa olla teise osa ega sellega kattuda. Siinjuures toonitab prokuratuur, et kuigi prokuratuur ei nõustu maakohtuga küsimuses, millal konkreetselt lõppes R. Kartaule süüksarvatav tegu, ei mõjuta see tema teole antavat karistusõiguslikku hinnangut. Nentides, et R. Kartau kuritegelik käitumine oli algusest peale tingitud soovist suurendada järgmisel aastal arvutatavat keskmist päevamäära ning saada lõppkokkuvõttes selle vääriti arvestatud päevamäära alusel Haigekassa poolt arvutatud hüvitis, tuleb tunnistada, et ka sellisel juhul täidab tema käitumine KarS § 209 koosseisu. Ent maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et R. Kartau käitumine koosnes kahest ajaliselt üks teisest eraldatud käitumisaktist, kusjuures igaüks neist on võrdselt oluline koosseisu sisustamisel. Nimelt eelpoolviitatud VV süüdistusasjas tuvastatu kohaselt maksti süüdistatavale Tallinna Pensioniameti 20. märtsi 2001 otsuse alusel ajavahemikul 15. märtsist 2001 31. maini 2007 igakuiselt alusetult väljateenitud aastate pensioni. Ei pensioni määramist, ei makstavate summade korrigeerimist, ei raha tasumist VV hilisem käitumine ei mõjutanud ega saanud mõjutada. Juhul, kui VV jätaks endale arvestatud ja kontole kantud summad, näiteks, välja võtmata või isegi juhul, kui need rahad oleksid jäetud temale maksmata, tekkinuks temal vähemalt sissenõutav nõudeõigus sotsiaalhoolekande organite vastu. R. Kartau puhul on aga oluline, et esitades valeandmeid sisaldavad deklaratsioone Maksuametile, asus tema küll kuriteo toimepanemisele KarS § 25 lg 1 ja 2 mõttes, kuid kuritegeliku plaani täielikuks realiseerimiseks oli ilmtingimata vajalik isiku poolne töövõimetuslehe arstilt saamine, tööandjale (antud juhul enda juhitud ettevõttele) esitamine ning Haigekassale seadusega ettenähtud vormis (koos tööandja saatelehega) töövõimetuslehe edastamine, taotlemaks hüvitise maksmist. Need asjaolud on põhjuslikus seoses taotleva eesmärgiga (Haigekassa arvelt saamine varalise kasu ja seeläbi kahju tekitamine), need ei ole võimalikud ilma huvitatud isiku aktiivse tegutsemiseta ning ühe vajaliku elemendi väljalangemine muudaks Maksuametile valeandmete varasemat esitamist sisutühiseks. Oluliseks prokuratuur peab ka asjaolu, et kuna R. Kartau töötajana ja R. Kartau tööandja esindajana langes ühes isikus kokku, ei olnud temal ilmselgelt vajalik saada töövõimetuslehte töölt puudumise õigustamiseks, vaid ainult rahalise hüvitise saamiseks. Teisisõnu, prokuratuur on seisukohal, et olukorras, kui nn kolmnurkkelmuses on kolmanda isiku poolt vastava tehte tegemiseks, antud juhul Haigekassa poolt varasemalt esitatud andmete alusel hüvituse suuruse arvutamiseks ja varakäsutuse otsustamiseks, on vajalik täiendav otsustamist initsieeriv toiming, lõpeb kuritegelik käitumine selle toimingu initsieeriva käitumisakti tegemisega. Maakohus sisuliselt leidis, et R. Kartau tegevus lõppes deklaratsioonides andmete esitamisega ning hilisem situatsioon on vaadeldav ainult kasu saamisena, mitte teona. Nendel asjaoludel maakohtu otsuses tuvastatud faktilised asjaolud ei vasta nendele asjaoludele kohtu poolt antud õiguslikule hinnangule, mis omakorda nõuab otsuse täpsustamist KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel. Süüdistuse kohaselt on R. Kartaule heidetud ette, et tema esitas Maksu- ja Tolliametile ja Eesti Haigekassale valed andmed, millega lõi nende asutuste töötajates ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja tekitas Eesti Haigekassale kahju suures ulatuses. Maakohus oma otsuses leidis, et „Riho Kartau sai petmise tagajärjel MTÜ Bussirendikeskus nimel haigekassale esitatud töövõimetus- ja hoolduslehtede esitamise kaudu ravikindlustuse hüvitamise taotlemisega riigilt seega varalist kasu kokku summas 12 749,53 euro ja samas ulatuses tekitas riigile varalist kahju. Kohtu hinnangul ei oma isiku käitumises kelmuse objektiivse koosseisu tuvastamisel tähtsust asjaolu, et andmed tema poolt MTÜ Bussirendikeskus puhul Maksu- ja Tolliametile 2011-2013 deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu osas tuleb lugeda õigeks. Peale nimetatud ettevõtte oli Riho Kartau samal ajaperioodil deklareerinud ka teiste erinevate ettevõtete kaudu sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed, mida ta ei ole tegelikult saanud,

24(28)

suurendades sellega põhjendamatult saadud üldist tulu, mis võetakse aluseks keskmise päevatulu arvutamisel.“ (maakohtu otsuse lk 15). R. Kartau küll lõi esmalt vale ettekujutuse endale väljamakstavate summade kohta Maksuametil, kuid samas tekkis ebaõige ettekujutus keskmise päevamäära kohta Haigekassa töötajatel, kes menetlesid R. Kartau töövõimetuslehti. Varalise kasu saamine poleks olnud võimalik ilma, et R. Kartau ei oleks oluliselt panustanud andmete kasutusele võtmisele Haigekassa poolt ning seega on tema poolt töövõimetuslehtede koos saatekirjadega esitamine Haigekassale vaadeldav valeandmete esitamisena. Seega prokuratuur taotleb MTÜ Bussirendikeskus kaudu esitatud haiguslehtede osas otsuse põhjenduse muutmist ja nimelt otsuse motiveeriva osa täpsustamist, et R. Kartau pani toime kelmuse MTÜ Bussirendikeskus osas esiteks esitades tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valed andmed Maksuametile ning seejärel Maksuameti kaudu Haigekassale. Seejuures palub prokuratuur jätta otsuse resolutsioon muutmata.

KAITSJA VASTUS PROKURATUURI APELLATSIOONILE

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

25(28)

karistusõigusliku hinnangu andmisel on otsustava tähtsusega, et isik esitas valeandmeid maksumenetluse (tuvastusmenetluse) raames maksuõigussuhte tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta ja valeandmete esitamise eesmärk oli saada riigi maksulaekumiste arvelt varalist kasu maksuhalduri poolt maksumenetluses (otsustusmenetluses) maksuõiguslike normide alusel tehtava otsustuse tulemusel. Süüdistuse kohaselt esitas R. Kartau muuhulgas valeandmeid maksumenetluses, kuid ta ei taotlenud varalist kasu maksuhalduri poolt maksumenetluses maksuõiguslike normide alusel tehtava otsustuse, vaid ravikindlustuse seaduses (RaKS-s) määratletud korra alusel sundkindlustuse kindlustusandja, s.o haigekassa, otsustuse alusel. RaKS § 50 lg 1 kohaselt maksab ajutise töövõimetuse hüvitist haigekassa, RaKS §-des 51-53 on sätestatud tingimused, mida haigekassa arvestab hüvitise määramise otsustamisel, RaKS §-des 54 ja 55, kuidas haigekassa arvestab hüvitise suuruse. RaKS § 50 lg 3 p-de 1 ja 3 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitise liikideks haigus- ja hooldushüvitis. Nimetatud sätetele on osutatud ka süüdistuse tekstis ning pole vaidlust, et R. Kartau tegeles eelmärgitud ajutise töövõimetuse hüvitiste taotlemisega. Apellandi hinnangul kohaldamisele kuuluva KarS § 3892 lg 1 koosseisutunnuseks on maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil. Tagastusnõue on MKS § 31 lg 1 p 3 kohaselt isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt MKS §-le 33. Süüdistuse kohaselt heidetakse R. Kartaule muuhulgas ette, et deklareeris sissetulekuid, mida tal ei esinenud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kirjeldatud olukorras ei ole süüdistataval maksukohustust tekkinud, mistõttu küsimus maksusüüteo toimepanemisest tegelikkuses ei tõusetu. Seejuures taotles R. Kartau süüdistuse kohaselt RaKS tähenduses ravikindlustushüvitist, mitte MKS § 33 tähenduses enammakstud maksusumma tagastamist. Kohtukolleegium nõustub seega täielikult maakohtu seisukohaga, et R. Kartau poolt TSD deklaratsioonides valeandmete esitamine ei kujuta käesolevas kriminaalasjas endast iseseisvat tegu, mille tulemusena oleks maksudena jäänud laekumata, tagastatud, tasaarvestatud või hüvitatud alusetult teatud summa, vaid kujutab endast pettusliku skeemi üht vajalikku elementi, mis iseenesest ei ole kaasa toonud maksuolukorra muutmist, kuna deklareeritud tulu ei olnud olemaski, vaid teenis eesmärki saada varalist kasu, kasutades ära eksituse järgselt tekkinud võimaluse, mis seisnes haiguslehtede esitamises süüdistuses nimetatud perioodil Eesti Haigekassale ravikindlushüvitiste alusetuks saamiseks.

26(28)

aasta kogutulu, mis on saadud RaKS § 5 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 alusel. Käesolevas kriminaalasjas R. Kartau esitatud süüdistuse kohaselt tulu arvestati andmetest, mis olid süüdistatava poolt Maksuametile esitatud MTÜ Bussirendikeskus, OÜ HJK Varad, MTÜ Eesti Transpordi Assotsiatsiooni kohta. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et süüdistatav esitas Maksuametile valeandmeid 2011-2013 aastatel OÜ-st HJK Varad, MTÜ-st Eesti Transpordi Assotsiatsioon saadud tulu kohta. Maakohus märkis õigustatult, et kelmuse objektiivse koosseisu tuvastamisel ei oma isiku käitumises tähtsust asjaolu, et andmed tema poolt MTÜ Bussirendikeskus puhul Maksu- ja Tolliametile 2011-2013 deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu osas tuleb lugeda õigeks. Kohtukolleegium märgib, et süüdistatav oli teadlik, et temale väljamakstav ravikindlustushüvitis alusetult suureneb ka MTÜ Bussirendikeskuse poolt esitatavate haiguslehtede osas põhjusel, et ta esitas eelnevalt teiste ühingute nimelt tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides Maksuametile valed andmed endale tegelikult väljamakstud summade kohta. Kohtukolleegium märgib sedagi, et maakohus märkis ainuõigesti, et R. Kartaule KarS § 209 järgi inkrimineeritud tegevus koosneb sisuliselt kahest käitumisaktist, millest vaid üks leidis aset maksumenetluse raames, kuid ei oleks läinud nende raamide piiridest üle, kui ta poleks tegutsenud edasi, taotledes varem esitatud valeandmete põhjal ravikindlustushüvitise saamist suuremas summas või lausa alusetult, pidades silmas hüvitise saamiseks õiguse puudumist. Seega põhjendamatu on prokuratuuri apellatsioonis sedastatu, et maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et R. Kartau käitumine koosnes kahest ajaliselt üks teisest eraldatud käitumisaktist, kusjuures igaüks neist on võrdselt oluline koosseisu sisustamisel. Maakohus sedastas, et pettus arutatava teo puhul seisnes Eesti Haigekassa eksitusse viimises asjaolu kohta, et Riho Kartaul on ravikindlustuse seaduse tähenduses kindlustuskaitse OÜ-s HJK Varad ja MTÜ-s Eesti Transpordi Assotsiatsioon. Pettuse tulemusel maksis talle Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitist esimesel puhul suuremas summas ning teisel puhul oli hüvitise väljamaksmine alusetu algusest peale. Kohtukolleegium märgib, et maakohtu põhjenduste nimetatud osast küll puudub viide MTÜ-le Bussirendikeskus, kuid otsuste põhjendustest tervikuna on väljaloetav, et maakohus jaatas, et R. Kartau käitumine koosnes kahest ajaliselt üks teisest eraldatud käitumisaktist ka MTÜ Bussirendikeskus osas. Maakohus oma 01.11.2016 otsuses nimetas ka konkreetseid haigulehti ning pettuse teel saadud summasid ka MTÜ Bussirendikeskus osas. Kohtukolleegium nõustub seega maakohtu lõppjäreldusega, et Riho Kartau oma käitumisega viinud eksitusse Maksu- ja Tolliameti ning Eesti Haigekassa kaudu Eesti Vabariiki, mis tingis varalise kahju tekkimise ning Riho Kartau sai sellest varalist kasu, mis on kvalifitseeritav kelmusena KarS § 209 tähenduses ning Riho Kartau süü selles on täielikult tõendamist leidnud.

27(28)

Allkirjastatud digitaalselt

28(28)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.