Kohtulahend

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata B.T elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Rahuldada kannatanu Valdeko Tammsaare tsiviilhagi summas 5 (viis) eurot ja kannatanu Martin Kalmuse tsiviilhagi summas 61 eurot. Lugeda kahju hüvitamise kohustus xxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ees täies ulatuses täidetuks. KrMS § 180 lg 1, 3 ja § 188 alusel välja mõista B.T-lt (temal rahaliste vahendite puudumisel eestkostjalt Jõgeva Linnavalitsuselt) riigituludesse menetluskuludena sundraha katteks 250 (kakssada viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi kulu 120 (ükssada kakskümmend) eurot. KrMS 180 lg 3 alusel määrata, et B.T (temal rahaliste vahendite puudumisel eestkostjal Jõgeva Linnavalitsusel) on õigus menetluskulud tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. B.T (temal rahaliste vahendite puudumisel Jõgeva Linnavalitsus) on kohustatud alates jaanuarist 2017. a kohustatud tasuma igakuiselt hiljemalt 25. kuupäevaks vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot 83 senti kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99917700000336. Selgitusse tuleb märkida „B.T menetluskulud, 1-16-10064“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta menetluskulud summas 108 eurot riigi kanda. Jätta sundraha summas 455 eurot välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

B.T-le on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et tema et tema olles varem toime pannud väljapressimise (süüdi tunnistatud 28.09.2015. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 214 lg 2 p 1 järgi) 04.09.2016. a kella 23.15 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx5 maja juures trepilt võttis ära võõra - xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva vallasasja - mobiiltelefoni Samsung Calaxy S5 väärtusega 400 eurot selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. B.T-le on esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema alaealisena 20.09.2016. a kella 12.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures jooksurajal s.o avalikus kohas pani toime vägivalla teo, mis seisnes selles, et viskas tahtlikult õunaga alaealisele xxxxxxxxxxxxxxxle vastu vasakut jalga, millega tekitas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasema jala sääre ülemises kolmandikus mediaalsel pinnal ca 1 cm läbimõõduga verevalumi pannes sellega toime avaliku korra raske rikkumise ning rikkudes korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mis sätestab, et avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. Süüdi tunnistada B.T KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust. Karistused liita KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kokku 4 kuud vangistust. Karistus liita KarS § 65 lg 2 alusel 23.05.2016. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt mõistetud karistusega 3 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 7 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 210 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on B.T kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on B.T kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on B.T kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel on B.T kohustatud jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on B.T kohustatud jätkama osalemist sotsiaalprogrammis MDFT. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1, 3 ja § 188 alusel välja mõista B.T-lt , temal iseseisvate sissetulekute puudumisel tema eestkostjalt Jõgeva Linnavalitsuselt, riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha katteks 250 eurot ja kaitsjatasudena 120 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja sissetulekute suurust, määrata KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 30.83 eurot. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kohtuistungil kinnitas alaealise seaduslik esindaja, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Tsiviilhagid on tasutud. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse

sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista B.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 263 lg 1p 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. B.T-lt (temal vahendite puudumisel eestkostjalt Jõgeva Linnavalitsuselt) tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil ja ulatuses. Menetluskulude osas arvestab kohus, et alates 01.01.2017. a on sundraha suuruseks 705 eurot. Lisaks, kokkuleppes märgitud B.T menetluskuludele lisandub riigi õigusabi tasu ja kulu 66 eurot, mis on seotud kaitsja osalemisega kohtumenetluses. III Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxxxx kelle seaduslikuks esindajaks on xxxxxxxxxxxxxxxr. xxxxxxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi summas 5 eurot, mis koosneb visiiditasust SA Jõgeva Haiglas käimise tõttu (tl 18). Kohus leiab, et kannatanu esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 128 lg 2 ja § 130 lg 1 alusel. Kriminaalasjas on kannatanuks ka xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi summas 61 eurot, mis koosneb mobiiltelefoni remondikulust (tl 97). Kohus leiab, et xxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 lg 3 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. B.T on võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid ja nõustunud hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagid rahuldada. Süüdistatav B.T on alaealine, mistõttu vastutab tema poolt tekitatud kahjude eest vastavalt seadusele tema seaduslik esindaja, s.o eestkostja Jõgeva Linnavalitsus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanutele tekitatud kahjud tasutud. Seega on käesolevaks ajaks süüdistatava B.T kohustused kannatanute ees täidetud.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.