Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

Kriminaalasi nr 1-16-10856 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Süüdistus.

Kriminaalasi nr 1-16-10856 M.G ’ et süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellelt Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja mõistis oma 26.01.2007 kohtuotsusega välja tema XX.XX.XXXX sündinud poja A.M ja XX.XX.XXXX sündinud tütre V.M ülalpidamiseks igakuise elatusraha mõlemale lapsele à 1800 krooni kuus alates elatishagi esitamisest, s.o alates 20.11.2006, millist summat Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja suurendas oma 29.08.2008 kohtuotsusega ning mõistis A.M ja V.M ülalpidamiseks mõlemale lapsele välja elatise summas à 2500 krooni kuus alates 09.06.2008 ning millist summat Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja omakorda suurendas 17.08.2016 kohtuotsusega ning A.M ja V.M ülalpidamiseks mõistis kohus mõlemale lapsele alates hagi esitamise kuupäevast välja elatise, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis käesoleval ajal on 215 eurot kuus, s.o alates 17.05.2016 A.M summas 215 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX ja alates 17.05.2016 V.M summas 215 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX A.M arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX XXXX Pangas, hoidub jätkuvalt ja teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, millise tegevusega rikub oma lapse ülalpidamise kohustust sellega, et varjab kohtutäituri ja lapse ema eest oma töökohti ja faktilisi sissetulekuid ning eeltooduga seoses on kohtutäituri ja kannatanu N.M andmetel M.G elatise võlgnevus N.M ees seisuga 01.08.2013, mil N.M koos lastega kolis Eesti Vabariigist ära elama XXXX Vabariiki kokku summas XXXX eurot. Sellise jätkuva tegevusega M.G, hoidudes vanemana teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus M.G-le nõutud karistus: KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust viis (5) kuud. KarS § 73 alusel jätta karistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Süüdistatav M.G andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab M.G süüdi KarS § 169 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 169 sanktsiooni piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M.G karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend- ei ole kohaldatud. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: M.G elatise võlgnevus seisuga 01.08.2013 N.M ees on XXXX eurot /tl 3-4/, mis on hüvitamata /tl 28/, kuid kuna elatise sissenõuete osas toimub iseseisev täitemenetlus kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas ning M.G on kohustatud täitma temale kohtuotsustega pandud kohustusi tasuda oma

Kriminaalasi nr 1-16-10856 alaealistele lastele elatist, siis tuleb tal ka elatise võlgnevus jätkuvalt tasuda kohtutäituri kaudu. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. M.G-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestatud kohtueelses ja kohtulikus menetluses tasu kokku 96,00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.