1-16-10868/3 - Avaliku rahu vastased süüteod - Avaliku korra vastased süüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

2 CD-plaati – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: 1) Konstantin Krõssovilt menetluskuluna määratud kaitsja tasu 120 eurot. Kuivõrd süüdistatavalt on juba varasemate kohtuotsustega välja mõistetud sundraha II astme kuriteo eest, ei saa temalt enam sundraha välja mõista, kuna süüdistuses märgitud kuriteo episood on toime pandud peale viimases kohtuotsuses nimetatud kuritegusid, kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes kohtumenetluses (RK 3-1-1-24-11). 2) H.J-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot, määratud kaitsja tasu 144 eurot. Menetluskulusid on Konstantin Krõssovil võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul vähemalt 20 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Menetluskulusid on H.J võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 65,75 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Konstantin Krõssovile ja H.J-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Antud kriminaalasja raames Konstantin Krõssov ́it süüdistatakse avaliku korra raskes rikkumises ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises vägivallaga grupis koos H.J-iga, mis seisnes selles, et 03.04.2016 ajavahemikus kella 07.00-st kella 08.00-ni aadressil Läänemere tee 30 asuvas -3-

baaris „Kolin“, H.J lõi ühe korra ühes lauas vastas istuvale kannatanule XXXXrusikaga vastu nägu, pärast mida haaras kannatanut ja tõmbas teda laua tagant välja. Kui kannatanul õnnestus hoida H.J kinni, tuli nende juurde Konstantin Krõssov ja lõi kannatanule ühe korra jalaga vastu nägu. Kui pärast seda lööki haaras kannatanu näost kinni, tõusis H.J püsti ja koos K.Krõssoviga lõi kannatanule korduvalt jalgadega vastu keha, mille tagajärjel tekkisid kannatanul näole ja kaelale kriimustused ja hematoomid. Samuti teda kahtlustatakse selles, et 03.04.2016 kell 08.50 aadressil Läänemere tee 30 asuva baari „Kolin“ juures lõi ta XXXXühe korra rusikaga vastu nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Oma tegudega Konstantin Krõssov rikkus Korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega Konstantin Krõssov pani oma tahtliku tegevusega toime KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo, s.o pani toime avaliku korra raske rikkumise ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga. Antud kriminaalasja raames H.J ́it süüdistatakse avaliku korra raskes rikkumises ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises vägivallaga grupis koos Konstantin Krõssoviga, mis seisnes selles, et 03.04.2016 ajavahemikus kella 07.00-st kella 08.00-ni aadressil Läänemere tee 30 asuvas baaris „Kolin“, H.J lõi ühe korra ühes lauas vastas istuvale kannatanule XXXX rusikaga vastu nägu, pärast mida haaras kannatanut ja tõmbas teda laua tagant välja. Kui kannatanul õnnestus hoida H.J kinni, tuli nende juurde Konstantin Krõssov ja lõi kannatanule ühe korra jalaga vastu nägu. Kui pärast seda lööki haaras kannatanu näost kinni, tõusis H.J püsti ja koos K.Krõssoviga lõi kannatanule korduvalt jalgadega vastu keha, mille tagajärjel tekkisid kannatanul näole ja kaelale kriimustused ja hematoomid. Samuti teda kahtlustatakse selles, et et et 03.04.2016 kell 08.49 aadressil Läänemere tee 30 asuvas baaris „Kolin“, lõi ta kannatanule XXXX korduvalt rusikaga vastu nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Oma tegudega H.J rikkus Korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega H.J pani oma tahtliku tegevusega toime KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo, s.o pani toime avaliku korra raske rikkumise ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub, kuna kannatanud loobusid tsiviilhagi esitamisest Karistuse liik ja määr: -4-

2.Süüdistatav H.J, süüdsitatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus H.J süüdi tunnistada KarS § § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg, s.o. 03-04.04.16, s.o. 2 päeva, seega karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg.2 ja 64 lg.1 korras suurendada mõistetud karistus 03.03.2014 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 kuu 28 päeva- võrra, mõistes liitkaristuseks 7 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 236 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata H.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on H.J kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: Kohtuistungil jäid süüdistatavad Konstantin Krõssov ja H.J sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on neile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on neil kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Konstantin Krõssov tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi; H.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning neile tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Konstantin Krõssovilt kuulub välja mõistmisele määratud kaitsja tasu 120 eurot. Kuivõrd süüdistatavalt on juba varasema kohtuotsusega sundraha välja mõistetud, ei kuulu see väljamõistmisele. H.J-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 645 eurot, määratud kaitsja tasu 144 eurot. Süüdistatavad esitasid taotluse menetluskulude ositi tasumiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude -5-