Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Süüdi tunnistada Igor Šatõrkin KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.09.2016.a s.o 1 päev karistusaja hulka. Kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.03.2016.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 10 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva. KarS § 69 kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 719 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Igor Šatõrkin peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumvoldikud (asuvad asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistused Juri Kudrjavtsev’it süüdistatakse selles, et tema eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates tegeles suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilise aine fentanüüli ebaseadusliku käitlemisega. Nimelt omandas ja valdas ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid enne 28.09.2016 kella 11.43 tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit ning hoidis seda ebaseaduslikult enda juures kuni 28.09.2016 kella 11.43-ni, mil ta Tallinnas, Vilde tee 98 asuva maja juures kahtlustatavana kinni peeti. Vahetult enne kinnipidamist viskas süüdistatav murule maha 5 tk fooliumvoldikut, mille sees oli kokku 0,16 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, kus puhast fentanüüli 0,011 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitleminekeelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 11 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 84-le inimesele.

Suures koguses narkootilise aine (fentanüül) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise ja valdamisega) pani Juri Kurdjavtsev toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Igor Šatõrkin’it süüdistatakse selles, et tema eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates tegeles suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilise aine fentanüüli ebaseadusliku käitlemisega. Nimelt omandas ja valdas ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid enne 28.09.2016 kella 11.43 tuvastamata kohas ja isikult kokku 0,183 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit. Osa nimetatud ainest hoidis ta enda juures kuni 28.09.2016 kella 11.43-ni, mil ta Tallinnas, Vilde tee 98 asuva maja juures kahtlustatavana kinni peeti ning tema juurest 2 fooliumvoldikut leiti. Nimetatud fooliumvoldikud sisaldasid kokku 0,053 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, kus puhast fentanüüli 0,0039 grammi. Vahetult enne kinnipidamist viskas süüdistatav maha veel 5 tk fooliumvoldikut, mis sisaldasid kokku 0,13 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, kus puhast fentanüüli 0,0090 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitleminekeelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 12,9 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 99-le inimesele.

Suures koguses narkootilise aine (fentanüül) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise ja valdamisega) pani Igor Šatõrkin toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Juri Kudrjavtsev, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 18.11.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Juri Kurdrjavtsevi karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 8 kuud. KarS § 74 sätteid kohaldades jätta vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja määrata, et seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud:

KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema narkootikumidega seotud kuritegude eest karistatud isikutega (v.a lähisugulased); KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka ka Juri Kudrjavtsevi eelvangistuses viibitud aeg so tema kinnipidamine 28.09.2016, so 1 päev vangistust. Süüdistatav Igor Šatõrkin, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.12.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Igor Šatõrkini KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Igor Šatõrkini eelvangistuses viibitud aeg so tema kinnipidamine 28.09.2016, so 1 päev vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust 22.03.2016 Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-1657 mõistetus karistuse ärakandmata osa võrra so 10 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks seega vangistus 1 üks aasta 11 kuud ja 29 päeva . KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd - so 719 päeva ehk 719 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 24 kuud. KarS § 69 ning KarS § 74 sätteid kohaldades allutada süüdlane üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning kui süüdlane ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja täidab temale KarS §-s 75 pandud kontrollnõudeid ning kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima KarS § 75 lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud: KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased); KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel jätkama augustis 2016 XXXX Haiglas alustatud sõltuvusraviga ja alluma sellele. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumvoldikud (asuvad asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt:

Juri Kudrjavtsev: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot, ekspertiisikulu 84 eurot riigituludesse. Igor Šatõrkin: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 144 eurot, ekspertiisikulu 168 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.