Kohtulahend

linnaosavalitsusse, et registreerida end eluruumi taotlejate järjekorda ja seni on jätkuvalt võimalik kasutada öömajateenust. Isikul on keskharidus. Enne vangistust ei ole töötanud aastaid. Kunagi on töötanud peamiselt ehitustöödel, vajalikud tööoskused omandas töö käigus. Viimane töökoht oli valvurina, sealt ta koondati piisava riigikeeleoskuse puudumise tõttu. Tallinna Vangla andmetel on kinnipeetava vastu esitatud rahalisi nõudeid 1218,86 eurot. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Isik on vanaduspensioni ealine. Võimalik on taotleda toimetulekutoetust. Isikul on vend, kellega ta ei suhtle. Toetav sotsiaalvõrgustik puudub. Täisealise pojaga suhtlus katkenud. Kuna isiku elustiili võib pidada asotsiaalseks;, võib eeldada et tema suhtlusringkonda kuuluvad erineva taustaga isikud. Vabaduses tarvitas isik alkoholi. teda on varasemalt Alkoholiseaduse alusel karistatud, samuti on ta kuritegude toimepanemise ajal olnud alkoholijoobes. On olnud kriminaalhooldusel 2 korda, mõlemal korral rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja sooritas uusi kuritegusid. Isikul on diagnoositud epilepsia. Isikul puudub motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ning vanglas kannab karistust 6 korda. Soodusteguriks on halb majanduslik olukord ja alkoholi kuritarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 55%; Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise järgselt puudub isikul nii elukoht kui ka töökoht. Isik oli aastaid enne vanglasse sattumist kodutu. Tallinna linnas on tal võimalik taotleda munitsipaaleluruumi ja kasutada öömajateenust. Toetav sotsiaalvõrgustik puudub. Varem korduvalt karistatud, kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud kahel korral. Katseaegadel on toime pannud uue kuriteo ja rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt toetab ta U.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. U.P avaldas, et ei soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. U.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud (varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab kuuendat korda. Käesoleval ajal kannab karistust varguse katse eest. Isikut on varasemalt 2 korda allutatud käitumiskontrollile, kuid ta ei loobunud seadusevastasest käitumisest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Samuti on ta vangistuses 1 kord distsiplinaarkorras karistatud. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

U.P on varasemalt kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid süütegude toimepanemisest pole loobunud, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Riskihindamise kohaselt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 55%. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elukoht ja töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski, arvestades seda, et varasemad kuriteod olid varavastased. Samuti puudub tal toetav sotsiaalvõrgustik. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti arvestab kohus asjaolu, et isik ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda, mis on ka suureks riskiks, et isik lihtsalt ei allu käitumiskontrollile. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ning isiku enda arvamust, ei ole U.P ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu U.P vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.