Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha osaliselt summas 402 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista P.A-lt menetluskuluna sundraha summas 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 117 (ükssada seitseteist) eurot riigituludesse adv. Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada P.A tasuda menetluskulud kokku summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 30 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700087240 ning selgitusega: „P.A, 1-16-10650, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕENDID

- 1 CD kõnesalvestisega, mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; - kirves, mis kuulub A H ning mis asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiukambris (28.11.2016 akt nr 153) aadressil Kreutzwaldi 5a, Rakvere – KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule A H.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

P.A süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes tülitses ja kakles 16.04.2016 kella 19.50 paiku xxxx korterelamu juures tuttava V R ning visk as tülitsemise käigus xxxx M M suunas kirve, kui poiss oli käskinud kaklevatel meestel lõpetada ja helistanud häirekeskuse numbrile 112. Kirves M M ei tabanud, kukkus poisist eemal maha, kuna poiss oli kirve viskamise ajal eemale jooksnud. Oma tegevusega rikkus P.A Korrakaitseseaduse § 55 lg 1, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: p 1 tulenevalt teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; p 2 tulenevalt teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, rikkus P.A avalikku korda raskel viisil ja pani sellega toime KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on P.A-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat. Katseajaks allutada P.A kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja8 alusel kohustada P.A katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis. Süüdistatav P.A on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav P.A on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. P.Auleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõendis – kirves, mis kuulub A H ja asub hoiul Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiukambris (28.11.2016 akt nr 153) aadressil Kreutzwaldi 5a, Rakvere, kuulub omanikule tagastamisele ning 1 CD kõnesalvestisega, mis asub toimiku juures, jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 645 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 117 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa sundrahast

summas 402 eurot riigi kanda. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku summas 360 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 30 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.