3-1-1-99-16 1. detsember 2016 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Roosma Kohtuasi K. T. vahistamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2016. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-6588 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. T. kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Liisa Nuut Asja läbivaatamise kuupäev ja 2. november 2016, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2016. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlusel vahistati Pärnu Maakohtu 2. augusti 2016. a määrusega kahtlustatav K. T. Maakohus luges põhjendatuks K. T-le karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8, 9 alusel esitatud kuriteokahtluse 28.-29. juunil, 5. juulil ning 30.-31. juulil 2016 toimepandud vargustes. Maakohus asus seisukohale, et K. T. võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid.
2.Maakohtu vahistamismäärusele esitas kaebuse K. T. kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, kes taotles määruse tühistamist ja K. T. vahi alt vabastamist. Kokkuvõtlikult vaidlustas kaitsja põhjendatud kuriteokahtluse 30.-31. juulil 2016 toimepandud varguse osas. Kaitsja märkis, et uute kuritegude toimepanemise ärahoidmist on võimalik tagada ka elukohast lahkumise keeluga. Rikutud on ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Vahistamismäärus tuleb teha nõupidamistoas ning see peab olema allkirjastatud. Maakohus kuulutas määruse kohtuistungi lõpus, kuid vahistamismäärus on allkirjastatud pärast kohtuistungit. Seega ei siirdunudki kohus nõupidamistuppa ning kuulutas määruse, mida ei olnud olemas. Maakohtu kiirustamine on kaasa toonud ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtumääruse.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2016. a määrusega jäeti K. T. kaitsja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
3.1.Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et K. T-d kahtlustatakse põhjendatult kuritegude
toimepanemises ning tema vahistamisaluseks on uute kuritegude toimepanemise oht.
3.2.Ringkonnakohus ei leidnud, et maakohus oleks rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Määrav ei ole, millal täpselt või kui kiiresti eeluurimiskohtunik vahistamistaotluse põhjendatuse kohta oma seisukoha kujundab. Oluline
on,
kas
kohtuniku
siseveendumus
kujuneb
kohtuliku
uurimise
tulemusena.
Kriminaalmenetlusõiguse rikkumisest on alust rääkida alles siis, kui kohus võtab seisukoha prokuratuuri vahistamistaotluse alusel, tutvumata kriminaaltoimikuga ning kaalumata kaitsja ja kahtlustatava vastuväiteid. Maakohus, kuulutades lahendi suuliselt pärast kahtlustatava küsitlemist ning prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ilma nõupidamistuppa lahkumata, ei rikkunud sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Vahistamistaotluse vaatab kohus läbi ainuisikuliselt ja see võimaldab tal pidada nõu ka kohapeal. Istungiprotokolli kohaselt selgitas kohus, et määrus on kättesaadav tunni aja jooksul tehniliste põhjuste tõttu.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2016. a määruse peale esitas kaebuse K. T. kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning K. T. vabastamist. Kaitsja leiab, et K. T. kahtlustamine varguse toimepanemises 30.-31. juulil 2016 ei ole põhjendatud. Samuti märgib kaitsja, et maakohus kuulutas määruse kohtuistungil nõupidamistuppa siirdumata. Istungiprotokollist nähtub, et kohtuistung lõppes kell 14.35, kuid määrus allkirjastati kell 15.14. Seega kuulutas maakohus istungil määrust, mida ei olnud veel olemas. Kiirustades on maakohus teinud põhjendamatu kohtumääruse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5.Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited põhjendatud kuriteokahtluse ning vahistamisaluse kohta alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Samas väärib
tähelepanu
kaitsja
seisukoht
kriminaalmenetlusõiguse
rikkumise
kohta
maakohtu
vahistamismääruse kuulutamisel. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Maakohtule heidetakse ette vahistamismääruse kuulutamist nõupidamistuppa siirdumata, mis on kaitsja väitel kaasa toonud ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtulahendi.
6.Maakohtu 2. augusti 2016. a istungi protokolli kohaselt avati kohtuistung kell 14.00. Prokurör avaldas vahistamistaotluse, pärast mida küsitleti kahtlustatavat ning seejärel andis kohtunik sõna seisukohtade esitamiseks kahtlustatavale, kaitsjale ja vastuseks prokurörile. Järgnevalt on kohtuistungi protokolli märgitud: „Kohus teatab, et tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära osapooled rahuldab vahistamistaotluse, määrus on kättesaadav tunni aja jooksul tehniliste põhjuste tõttu. Kohus selgitab edasikaebekorra ja tähtaja“. Seejärel küsis kohus kahtlustatavalt, kas kohtumäärus on arusaadav, millele kahtlustatav vastas eitavalt. Kohus märkis, et kaitsja selgitab seda veel kahtlustatavale üle. Istungi lõpuks märgitud kellaaeg on 14.35. Pärnu Maakohtu 2. augusti 2016.
a vahistamismäärus on digiallkirjastatud samal päeval kell 15.14. Seega on maakohus kuulutanud vahistamismääruse resolutsiooni enne määruse allkirjastamist.
7.Kolleegium nõustub kaitsjaga, et sellisel viisil ei toiminud maakohus korrektselt. KrMS § 145 lg 1 p 1 kohaselt on määrus menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus. Ka KrMS § 132, millest nähtuvalt märgitakse vahistamismäärusesse vahistatava andmed, kuriteo asjaolud, vahistamise alused ja põhjendus, võimaldab järeldada, et vahistamismäärus tuleb koostada kirjalikult. Seda kinnitab ka kohtupraktikas vahistamismääruse seaduslikkuse hindamisel väljendatud seisukoht, et õiguslik jõud on vaid kohtuniku kehtival digitaalallkirjal ja seda vaatamata asjaolule, et vahistamistaotluse vaatas eeluurimiskohtunik läbi ainuisikuliselt ja et kohtunik väljendas menetluses tahet kahtlustatav vahistada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2015. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-15, p 8). Seega on kahtlustatavat võimalik vahistada vaid kohtuniku kirjaliku määruse alusel. Kolleegium leiab, et vahistamismääruse resolutsiooni kuulutamisega enne selle kirjalikku koostamist
ja
allkirjastamist
tegutses
maakohus
ennatlikult.
Samuti
on
enne
kirjaliku
vahistamismääruse koostamist ja sellega tutvumist kaheldav kahtlustatava võimalus adekvaatselt vastata kohtuniku küsimusele määruse arusaadavuse kohta.
8.Samas ei ole kolleegiumi hinnangul Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 2. augusti 2016. a kirjalikult
vormistatud
ja
allkirjastatud
vahistamismäärus
ebaseaduslik.
Riigikohtu
kriminaalkolleegium on 21. juuni 2016. a määruse nr 3-1-1-19-16 punktis 11 selgitanud, et KrMS § 131 lg 3 kohaselt hindab eeluurimiskohtunik vahistamisküsimuse lahendamisel vahistamistaotluse põhjendatust. Selleks tutvub kohtunik kriminaaltoimikuga, küsitleb kahtlustatavat ning kuulab ära prokuröri ja kaitsja arvamuse. Otsustamaks, kas eelkirjeldatud nõuded on täidetud, ei ole määrav, millal täpselt või kui kiiresti eeluurimiskohtunik vahistamistaotluse põhjendatuse kohta oma seisukoha kujundab, vaid see, kas kohtuniku siseveendumus kujuneb kohtuliku uurimise (s.o kriminaaltoimikuga tutvumise, kahtlustatava küsitlemise ning prokuröri ja kaitsja ärakuulamise) tulemusena. Kriminaalmenetlusõiguse rikkumisest on alust rääkida alles siis, kui kohus võtab vahistamisküsimuses seisukoha prokuratuuri vahistamistaotluse alusel, tutvumata kriminaaltoimikuga ning kaalumata kaitsja ja kahtlustatava vastuväiteid.
9.Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt avaldas prokurör vahistamistaotluse, mille järel andis kohtunik sõna kahtlustatavale, kaitsjale ja prokurörile. Protokollist nähtub, et maakohus on tutvunud ka asja materjalidega enne oma seisukoha avaldamist. Kolleegiumi hinnangul ei saa eeluurimiskohtunikule ette heita, et kohtu siseveendumus ei oleks kujunenud kohtuliku uurimise tulemusena. Samuti ei ole kaebuses välja toodud asjaoludel tegemist ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. Nimelt ei ole kolleegiumil alust kahelda kohtu sõltumatuses ja erapooletuses. Vahistamistaotlusele said kahtlustatav ja kaitsja esitada vastuväiteid, seega oli tagatud poolte protsessuaalse võrdsuse põhimõte ja võimalus kohtu siseveendumuse kujunemise mõjutamiseks. Seega ei tingi kaebuses esitatud väited vaidlustatud määruste tühistamist.
10.Väljaspool määruskaebemenetluse piire selgitab kriminaalkolleegium obiter dictum’i korras
järgmist.
10.1.Ringkonnakohtu määruses on edasikaebe korrana märgitud: „Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast“. KrMS § 387 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui sama paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 387 lg 2 sätestab, et vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja
pikendamise
või
sellest
keeldumise,
väljaandmisvahistamise,
isiku
raviasutusse
sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise ja jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama: 1) ringkonnakohtule vaidlustatud kohtumääruse teinud maakohtu kaudu, kui vaidlustatud kohtumääruse on teinud maakohus; 2) Riigikohtule, kui vaidlustatud kohtumääruse on teinud ringkonnakohus.
10.2.Osutatud sätetest nähtub, et üldjuhul on kriminaalmenetluses kohtumääruseid võimalik vaidlustada 15 päeva jooksul ning kümnepäevane kaebetähtaeg on erand. KrMS § 387 lg-s 2 on valdavalt loetletud põhiõigusi eriti intensiivselt riivavad kohtumäärused ning lühema kaebetähtaja eesmärgiks tuleb pidada nende määruste põhjendatuse võimalikult kiiret kontrolli. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu määruse puhul, millega jäetakse muutmata maakohtu vahistamismäärus, ei ole tegemist vahistamismäärusega KrMS § 387 lg 2 tähenduses, mille vaidlustamiseks tuleb määruskaebus esitada kümne päeva jooksul. Selliseks järelduseks annab aluse asjasse puutuvate sätete grammatiline tõlgendamine: vahistamismäärus on määrus, millega otsustatakse isiku vahi alla võtmine, st kohaldatakse tema suhtes tõkendit, mis seisneb temalt vabaduse võtmises (KrMS § 130 jj). Vahi alla võtmisele järgnevas määruskaebemenetluses toimub aga vahistamismääruse (vahistamise) õiguspärasuse kontroll, mitte enam isiku vahistamine, kuna selleks ajaks on isik juba vahi alla võetud. Kuigi maakohtu vahistamismäärust, nagu ka teisi KrMS § 387 lgs 2 loetletud määrusi, saab vaidlustada läbi kolme kohtuastme, on esmane põhiõiguste riive lubatavuse kontroll läbitud juba lahendi teinud kohtu määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisega kõrgemalseisvas kohtus ning alama astme kohtu võimalikud ilmsed eksimused on sellega enamasti kiirelt kõrvaldatud. Vaidlustamise erinevate tähtaegade ja korra sätestamine põhiõigusi piirava määruse ning sellise määruse kontrollimisel tehtud määruse suhtes on põhjendatav ka sellega.
10.3.Üldjuhul rakenduva viieteistpäevase kaebetähtaja asemel kümnepäevase kaebetähtaja kohaldamisel on isiku kaebeõigust piirav toime, kuna sellisel juhul peaks kõrgemalseisev kohus hiljem kui kümne päeva jooksul esitatud kaebused jätma läbi vaatamata. Seega peab selline piirang olema põhjendatud ja kohaldatav vaid olukorras, kus see on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kolleegium peab seda põhjendatuks KrMS § 387 lg-s 2 sätestatud juhtudel ehk siis, kui loetletud põhiõigusi intensiivselt riivava määruse on teinud maakohus ja seda vaidlustatakse ringkonnakohtus või kui määruse on teinud ringkonnakohus ja seda vaidlustatakse Riigikohtus. Juhul, kui esitatakse
kaebus ringkonnakohtu määrusele, millega jäeti maakohtu määrus muutmata, ei ole lühema edasikaebetähtaja kohaldamine kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja lähtuda tuleb KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud edasikaebekorrast.
10.4.KrMS § 387 lg 1 näeb ette määruskaebuse esitamise 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Seega tuleb määruskaebused esitada ringkonnakohtule, kes on jätnud maakohtu määruse muutmata, millele järgneb kaebuse läbivaatamine kohtumääruse koostanud kohtus KrMS § 389 järgi nn enesekontrollimenetluses. KrMS § 389 lg-s 4 on sätestatud, et kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele.
11.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2016. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.