Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29. november 2016 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-16-2455
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Sekretär, tõlk
Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš
Prokurör
Kristiina Erte (kirjalik arvamus)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid O.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise kohaldamisega
Asja läbivaatamise kuupäev
29.11.2016 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
O.G , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas
valve
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta O.G talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. O.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.03.2016 kohtuotsusega KarS § 329 järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.01.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 25.04.2016 ja lõpp 10.10.2017.
1(4)
O.G andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 26). Kinnipidamisasutusest O.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama enda korterisse aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve nõuetele, kuid seal on väga halb xx levi. Kinnipeetaval on keskharidus. Riigikelt ei valda. Isik on töötanud varasemalt autojuhina erinevates firmades. Vanglas soovib töötada. Lähedasteks on ema, isa, 4 last. Ema on nõus teda vajadusel materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabaduses tarvitas alkoholi mõõdukalt, mõistab, et alkoholi liigtarvitamine on kahjulik nii talle, kui ka teda ümbritsevatele inimestelekorduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kahel korral on karistatud narkootilise aine tarvitamise eest. Käitumine on olnud impulsiivne ning tagajärgi teadvustamata. On kriminaalkorras karistatud 5 korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika pole oluliselt muutunud. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Katseajal pani toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 18%. Vangla toetab O.G ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav asuda peale vabanemist elama enda korterisse aadressile xxx. Tegu on 2-toalise ahiküttega korteriga, kus pesemisvõimalus asub kõrvalasuvas ema korteris. Küttepuud asuvad maja hoovis puukuuris. Elukohas on väga halb xxx levi. Eakad vanemad ei saa teda tervislikel põhjustel abistada küttepuude toomisel. Ema on nõus teda vajadusel materiaalselt ja morralselt toetama. Isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusel oli üks kord, kuid karistus pöörati täitmisele, kuna pani toime uue kuriteo. O.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et O.G tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 5 korral kriminaalkorras karistatud. Van glakaristust kannab esimest korda. Sistsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on tal olemas elukoht, töökoht puudub. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Viimane kuritegu
2(4)
on toime pandud katseajal. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Ta pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda enda korterisse aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku andmetel on korteris väga halb xx levi, samuti on korter ahiküttega, mille tarbeks tuleb küttepuid tuua maja hoovis asuvast puukuurist ning samuti puudub korteris pesemisvõimalus, mida ta kasutab kõrvalasuvas ema korteris. Seega võivad tekkida probleemid elektroonilisele valvele allumisega. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul garanteeritud töökoht. Isiku lähivõrgustik koosneb emast, isast ja 4 lapsest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise), korduvaid karistusi, käitumist vanglas ja töökoha puudumist, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla võimalik ega õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 5 korda kriminaalkorras karistatud, pannud uue kuriteo toime kriminaalhooldusel ajal, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Suureks ohuteguriks on alkoholi tarvitamine. Oluliseks põhjuseks elektroonilise valve alla vabastamata jätmisel on probleemid elukohaga, kuna korteris on väga halb xxx levi ning olmetingimustest tulenevalt on isikul pidev vajadus korterist lahkumiseks (pesemiseks ning küttepuude toomiseks). Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et korduv kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei on impulsiivne, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses töötamisest huvitatud ning tal pole probleeme distsipliinile allmisega. Seega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.10.2017, ärakandmiseks on veel üle 10 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides.
3(4)
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu O.G temale Viru Maakohtu 24.03.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.